2-25-10018/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-10018

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10018

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.Q vastu põhivõla,

intressi, haldustasu ja viivise nõudes

Hagihind

2930,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Kristiine Urb

Kostja: M.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.Q vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja M.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1149,07 eurot, s.o

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1075,95 eurot ja

sissenõutavaks muutunud intress 73,12 eurot.

3. Mõista välja M.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlalt 1075,95 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.05.2026 kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Mõista välja M.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Igakuine makse

20.06.2026

258,97

47,86

0,46

48,32

20.06.2026

258,97

47,86

0,46

48,32

20.07.2026

211,11

48,78

0,38

49,16

20.08.2026

162,33

49,44

0,29

49,73

20.09.2026

112,89

50,24

0,20

50,44

20.10.2026

62,65

51,11

0,11

51,22

20.11.2026

11,54

11,54

0,02

11,56

5. Mõista välja M.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-25-10018

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M.Q vastu suuremas ulatuses

põhivõla, intressi, viivise ja muude kõrvalkulude osas.

7. Jätta poolte menetluskulud 49% ulatuses M.Q kanda ja 51% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

8. Mõista välja M.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

335,65 eurot.

9. Mõista välja M.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt, 335,65

eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

11. Toimetada kohtuotsus pooltle kätte. Toimetada kohtuotsus kostjale, M.Q-le, kätte

avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule

(Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn

1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse M.Q

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täpsustas 03.09.2025. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõla 1721,66 eurot, intressi 112,71 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 735,48 eurot ja viivise põhivõlalt 1721,66 eurot määraga

18,9% aastas alates 26.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista

2-25-10018

kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja seadusjärgse intressi maksed

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud graafikule ning viivise põhivõla

osamaksetelt määraga 18,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 03.12.2021

tarbijakrediidilepingu nr L89007087377, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot.

Laenulepingu kohaselt oli intressimäär 18,9% aastas, krediidi kulukuse määr 24,83% aastas,

osamaksete arv 60, lepingu sõlmimise tasu 40 eurot ja igakuine haldustasu 2,50 eurot. Kostja

jäi võlgnevusse 20.11.2022, 20.12.2022 ja 20.01.2023 osamaksetega, mistõttu saatis AS

Inbank Finance kostjale 02.02.2023 lepingu ülesütlemishoiatuse. AS Inbank Finance ütles

lepingu 22.02.2023 üles ning loovutas nõude hagejale 27.02.2023. Kostja on kokku tasunud

lepinguliste kohustuste katteks 714,32 eurot, millest 50 eurot on arvestatud

sissenõudmiskulude katteks, 278,34 eurot on arvestatud põhiosa katteks ning 385,98 eurot on

arvestatud intressi katteks. Hageja leiab, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna küsis kostjalt laenutaotluses andmeid tema sissetulekute ja

kohustuse osas ning tegi ka taust.ee keskkonnas päringu. Kuna kostjal maksehäireid ei olnud,

oli laenutaotluse otsus automaatselt positiivne. Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhuks,

kui kohus leiab, et esialgne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Ümberarvestuses on hageja vähendanud intressi seadusjärgse intressi määrani ning

loobunud muudest kõrvalnõuetest. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping ülesütlemisega

lõppenud, kuid kuna kostja on viimati enda lepingulisi kohustusi täitnud 2023. aastal, siis

palub hageja mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed kuni lepingu

lõppemiseni 20.11.2026.

2. Kohus võttis hagi 15.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale muul viisil dokumente kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus

dokumendid kostjale kätte avalikult teate avaldamisega Ametlikes Teadannetes. Teade ilmus

17.03.2026. TsMS § 317 lg 5 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel teate avaldamisest, s.o 02.04.2026. Seega saabus kostjale hagile

vastamiseks määratud tähtpäev 16.04.2026. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja laenulepingu.

AS Inbank Finance on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte

vahel sõlmitud lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või

2-25-10018

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu,

on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust

ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et AS

Inbank Finance on kostja laenuvõimet analüüsinud, kuid ei ole kohtule esitanud täpseid

andmeid selle kohta, kui suured olid kostja sissetulekud, kohustused ja majapidamiskulude

suurus ning kuidas on AS Inbank Finance seda kontrollinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole

hageja toonud välja hagis asjaolusid, millest saaks järeldada, et AS Inbank Finance oleks

piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja

seadusjärgses määras intressi ja viivise nõudes.

5. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada,

et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti võib nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja on kohtule esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt ei ole tagasimaksete ümber

arvestamisel järgitud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise

2-25-10018

piiranguid, mistõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine. Hageja taotleb alternatiivselt ka

tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt.

Laenulepingu viimase osamakse tähtpäev on 20.11.2026, mistõttu ei ole tänaseks

laenulepingust tuleneva laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud

ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

Arvestades, et kostja viimane makse hagejale toimus 2023. aastal ning et kostja ei osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid tähtaegselt.

Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Igakuine makse

20.06.2026

258,97

47,86

0,46

48,32

20.06.2026

258,97

47,86

0,46

48,32

20.07.2026

211,11

48,78

0,38

49,16

20.08.2026

162,33

49,44

0,29

49,73

20.09.2026

112,89

50,24

0,20

50,44

20.10.2026

62,65

51,11

0,11

51,22

20.11.2026

11,54

11,54

0,02

11,56

Hageja on arvestanud põhiosa suuruseks kokku 2000 eurot ja seadusjärgseks intressiks

perioodi 20.12.2021–20.11.2026 osas 123,83 eurot, kokku 2123,83 eurot. Kuivõrd kostja on

tasunud lepingu nr L89007087377 võlgnevuse katteks 714,32 eurot, kuulub veel tasumisele

1409,51 eurot, millest 1334,92 eurot on põhivõlgnevus ja 74,59 eurot on intress. Vastavalt

esitatud ümberarvestusele on muutunud sissenõutavaks maksed perioodi 20.02.2024–

20.05.2026 osas põhivõlg summas 1075,95 eurot ning intress summas 73,12 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

põhivõla 1075,95 eurot ning intressi 73,12 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla summas 258,97 eurot ning intressi 1,47 eurot vastavalt esitatud

maksegraafikule.

6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus selgitab, et kui krediidiandja ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

krediidiandjal õigus nõuda viivist VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 406,11 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates igale osamaksele

järgnevast maksepäevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni.

2-25-10018

7. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud põhivõla kokku summas 1075,95 eurot, sissenõutavaks

muutunud intressi 73,12 eurot ning viivise põhivõlalt 1075,95 eurolt alates 19.05.2026 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistab kohus

kostjalt välja põhivõla summas 258,97 eurot ning intressi 1,47 eurot vastavalt p-s 5 esitatud

maksegraafikule ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates igale osamaksele järgnevast maksepäevast

vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja

primaarse nõude suuremas ulatuses intressi, viivise ja muude kõrvalkulude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis

kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõutavaks muutunud viivist ja

haldustasu kokku summas 2579,85 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 1721,66 eurolt

18,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue

kokku summas 2874,04 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja koos tulevikus

sissenõutavaks muutuvate maksetega kokku 1409,51 eurot. Seega rahuldab kohus hageja

nõude 49% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ning 51%

ulatuses hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 385 eurot ja

lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 676 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud

hagimenetluses on seoses hagi koostamise ja kohtule esitamisega 2,5 tundi, kohtu puuduste

kõrvaldamise määrusega tutvumisega 0,5 tundi ja seisukoha koostamisega 1 tund ning

esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

9.1. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub

menetluskulude koosseisu.

Kohus kontrollis, et kostja tasus hagiavalduselt riigilõivu 385 eurot. Riigilõivu on tasutud

seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 385

eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

9.2. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks

menetluskuluks osaliselt.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis

vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 4 tunni ulatuses on osaliselt

2-25-10018

ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt

ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid

ning tüüpselgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele ja puuduste kõrvaldamisele saab

lugeda 2,5 tundi.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole

põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole

advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni

153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatide osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks

tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2,5 töötunni eest

kokku 300 eurot (ilma käibemaksuta).

Seega loeb kohus kokku vajalikuks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kuluks 685

eurot, sh riigilõiv 385 eurot ning lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest 300

eurot.

9.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 49% ulatuses,

s.o summas 335,65 eurot (685 x 49%) kostjalt hageja kasuks välja.

9.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

10. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja

tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale

menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse

kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik