1-26-1287/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-1287

Kohtunik

Grete Vahtra

Kohtuistungi sekretär

Kadri Paramonova

Prokurörid

Liis Juhalo ja Kristjan Lill

Tõlk

Natalija Mehh

Kriminaalasi

Ihor Boiko süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 263

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Ihor Boiko, isikukood 38412240379, XXX kodanik,

emakeel XXX, valdab XXX, XXX, viibib XXX, XXX,

kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata

Tõkend

Kahtlustatavana kinni peetud 25.–27. juuni 2023. Harju

Maakohtu 13. märtsi 2025 määrusega vahistati Ihor

Boiko tagaselja ja ta peeti Saksamaa Liitvabariigis kinni

2. detsembril 2025. Harju Maakohtu 10. märtsi 2026

määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata.

Kaitsja

Urmas Simon

Kannatanu

M.-L. T. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 3051, 306, 309 lg 3, 310 lg

1, 311 ja 312, otsustas:

1. Süüdi tunnistada Ihor Boiko KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista

temale karistuseks 8 kuud vangistust.

1-26-1287

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ihor Boiko eelvangistuses viibitud aeg

25. – 27. juuni 2023, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Ihor Boikol tuleb veel

ära kanda 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Ihor Boiko vangistuse alguseks tema

Saksamaa Liitvabariigis kinnipidamise aeg, s.o 2. detsember 2025.

4. Ihor Boikole kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

5. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Ihor Boikole

pärast karistuse ärakandmist Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 6-kuulise

sissesõidukeeluga. KarS § 55 lg 2 järgi arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega alates Ihor

Boiko Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

6. Ihor Boikolt välja mõista riigieelarve tuludesse KrMS § 180 lg 1

kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 1250,64 eurot

ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1419 eurot.

7. KrMS § 417 lg 2 alusel tuleb Ihor Boikol tasuda menetluskulud

2669,64 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is,

EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank

AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Ihor Boiko, menetluskulud kriminaalasjas

nr 1-26-1287“ ja viitenumber 99926700016764. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

8. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada osaliselt M.-L. T.

(isikukood XXX) tsiviilhagi ning mõista Ihor Boikolt varalise kahju katteks M.-L. T.

kasuks välja 105,56 eurot ja mittevaralise kahju katteks 2000 eurot, mis tuleb tasuda M.-

L. T. arvelduskontole XXX (XXX AS).

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, mis tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 / 16

1-26-1287

1. Ihor Boikot süüdistatakse selles, et ta kasutas 25. juunil 2023 kella 22.22 ajal XXX juures

asuvas XXX bussipeatuses, kus viibisid kõrvalised isikud, füüsilist vägivalda M.-L. T. vastu.

Ihor Boiko lõi M.-L. T. korduvalt rusikaga näkku, mille tõttu kukkus M.-L. T. asfaldile pikali.

Seejärel lõi Ihor Boiko käte ja jalgadega maas lamavat M.-L. T. pähe, näkku, selga ja kõhtu

ning kägistas teda. Sellise tegevusega põhjustas Ihor Boiko M.-L. T.le füüsilist valu ja

tervisekahjustustena otsmikul, vasaku silma piirkonnas, kaela paremal ja vasakul küljel,

trahheal ning alaseljal paremal pool marrastuse, kriimustuse, punetuse ja turse. Täpsemalt

tekitas Ihor Boiko M.-L. T.le kuklasse suure muhu ja marrastuse, parema kulmu kohale muhu,

vasaku silma alla marrastuse, paremale põsele kriimustuse, seljale parema neeru piirkonda

hematoomi ning kaela mõlemale poole hematoomid ja küünejäljed. M.-L. T.l diagnoositi

pindmine pea-, kaela-, kõhu-, selja- ja vaagnavigastus. Ihor Boiko tegevus häiris

asjassepuutumatuid kolmandaid isikuid M. S. ja A. M., kes sekkusid, läksid M.-L. T.le appi ja

hoidsid Ihor Boikot kuni politsei saabumiseni kinni. Ihor Boiko rikkus oma tegevusega

korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud

käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda,

loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil

vägivaldselt. Seega pani Ihor Boiko toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga.

2. Harju Maakohtu 10. märtsi 2026 määrusega anti Ihor Boiko kohtu alla süüdistatavana KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses ja kriminaalasja arutati kohtuistungil 27. aprillil 2026.

Kohtus andis ütlusi Ihor Boiko ning kuulati ja vaadati turva- ja vormikaamera videosalvestisi

ning Häirekeskusele tehtud kõnet. Dokumentaalsete tõenditena avaldati ja uuriti isiku (s.o M.-

L. T.) läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, kiirabikaarti, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

teatist (õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest),

digiloo haigusjuhtumi nr XXX väljavõtet, asitõendite (s.o Häirekeskusesse tehtud kõne

helisalvestise ja XXX korteriühistu valvekaamera videosalvestise) vaatlusprotokolli ning

isikusamasuse tuvastamise, indikaatorvahendi kasutamise ja Ihor Boiko kahtlustatavana

kinnipidamise protokolle, samuti avaldati ja uuriti kannatanu M.-L. T. ja tunnistaja M. S.

kohtueelses menetluses antud ütlusi. Viimaks avaldati ja uuriti Ihor Boikot iseloomustavaid

tõendeid, s.o karistusregistri ja maksekohustuslaste registri väljatrükki, teatist Ihor Boiko

keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, tagaotsitavaks kuulutamise ja sundtoomise

määrust koos Politsei- ja Piirivalveameti vastusega, Harju Maakohtu 13. märtsi 2025

vahistamismäärust nr 1-25-1308, Euroopa vahistamismäärust, SIRENE vastust, Berliini

Peaprokuratuuri teatist ja Tallinna Vangla ettepanekut kohaldada Ihor Boikole riigist

väljasaatmist koos sissesõidukeeluga.

3. Kannatanu M.-L. T. on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi, milles nõuab Ihor Boikolt

varalise kahju 127,74 eurot ja mittevaralise kahju 2000 eurot hüvitamist.

4. Ihor Boiko end süüdistuses kirjeldatud kuriteos süüdi ei tunnistanud.

3 / 16

1-26-1287

5. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et Ihor Boiko tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 lg

1 p 1 järgi ja tema süü on täielikult tõendamist leidnud. Kuigi Ihor Boikot pole väärteo- ega

kriminaalkorras karistatud, ei mõjuta kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus teda

õiguskuulekusele. Ihor Boiko ei ole toimepandud tegu kordagi kahetsenud, samuti lahkus ta

enne kriminaalmenetluse lõpuleviimist riigist ja hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale. Selliselt

on Ihor Boiko näidanud ükskõikset suhtumist toimepandud kuriteosse ning võib enda

agressiivse käitumisega jätkuvalt ohustada teiste inimeste elu, tervist ja turvatunnet.

Arvestades eelnevat ja toimepandud tegu, tuleb Ihor Boikot karistada 1 aasta ja 6-kuulise

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.–27. juuni 2023, s.o

3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Ihor Boikol tuleb veel ära kanda 1 aasta 5 kuud ja

27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele

osaliselt nii, et Ihor Boikol tuleb kohe ära kanda 6 kuud ja 27 päeva vangistust ning ülejäänud

karistus 11 kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Ihor Boiko ei pane

2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohe kandmisele kuuluva karistuse

kandmise algust arvata Ihor Boiko kinnipidamisest Saksamaa Liitvabariigis 2. detsembril

2025. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Ihor Boikole lisakaristusena Eesti Vabariigist

väljasaatmist koos 5-aastase sissesõidukeeluga, mille tähtaega tuleb arvestada alates Ihor

Boiko väljasaatmisest. Mõista Ihor Boikolt välja riigieelarve tuludesse sundraha 1419 eurot

ning määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses. M.-L. T. tsiviilhagi varalise kahju

nõudes rahuldada osaliselt 118,54 euro ulatuses ja mittevaralise kahju nõudes vastavalt

kohtupraktikale.

6. Kaitsja ei vaidlustanud prokuröri taotletud karistust, kuid leidis, et tsiviilhagi tuleb jätta

osaliselt rahuldamata. Nii pole kannatanu esitatud varalise kahju nõue kõikide esitatud

taksoarvete ulatuses põhjendatud, samuti on põhjendamata mittevaralise kahju nõue, sest

videosalvestiselt nähtuvalt on kannatanu ise selgitanud, et tal pole väga valus ja kiirabi ei

vaja. Menetluskulud mõista täielikult välja Ihor Boikolt, sest puudub mis tahes põhjus, miks

jätta need osaliselt või täielikult riigi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Esmalt käsitleb kohus Ihor Boikole esitatud süüdistust (I), pärast mida peatub Ihor Boikole

mõistetaval karistusel (II). Seejärel lahendab kohus tõkendi küsimus (III), kannatanu M.-L. T.

tsiviilhagi (IV) ja võtab seisukoha menetluskulude suhtes (V).

4 / 16

1-26-1287

I

Ihor Boiko süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

8. Süüdistusaktis heidetakse Ihor Boikole ette KarS § 263 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo

toimepanemist, s.o avalikus kohas käitlemise üldnõuete rikkumist vägivallaga. Kohtu

hinnangul on Ihor Boikole esitatud süüdistus kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal

tõendatud ja ta tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista.

9. Kõigepealt nähtub kohtueelses menetluses kannatanuna üle kuulatud M.-L. T. ütlustest, et

ta ootas 25. juunil 2023 kella 22.22 paiku XXX bussipeatuses bussi, kui märkas, et mustades

riietes ja kõrvaklappidega, tumedate juuste ja keskmise kehaehitusega 180 cm pikk

meesterahvas läks bussipeatuse pingil istuva naisterahvaga rääkima. Kuna M.-L. T. sai aru, et

naine ei soovi mehega rääkida ning meesterahvas üritas naisterahva nägu puudutada ja vehkis

ta näo ees valge rätiga, palus kannatanu mehel naise tülitamine lõpetada. Selle peale vastas

meesterahvas M.-L. T.le midagi vene keeles ja läks seejärel talle kallale. Ta lõi kannatanut

korduvalt rusikatega näkku, mille tõttu tundis viimane valu ja kukkus asfaldile pikali. Pärast

seda jätkas meesterahvas maas lamava kannatanu peksmist nii käte kui jalgadega, lüües teda

pähe, näkku, selga ja kõhtu ning tekitades talle valu. Edasi kägistas mees M.-L. T. mõlema

käega, mistõttu ei saanud kannatanu hingata ja tundis, et lämbub, ning tal hakkas silme ees

virvendama. Siis tulid talle appi kaks noort poissi, kes meesterahva M.-L. T. juurest eemale

tõmbasid. Peale seda mees kannatanut enam rohkem ei tülitanud.

10. Tunnistajana kuulati kohtueelses menetluses üle M. S., kes rääkis, et oli 25. juunil 2023

kella 22.20 ajal XXX asuva XXX bussipeatuse juures koos A. M.aga, kui nägi, kuidas umbes

171 cm pikk kõhnema kehaehitusega, kiilakas ja habemega mees oli heledate juustega

naisterahva vastu maad surunud bussipeatuses olevate pinkide juures. Mees lõi naist jalaga

kõhtu ning rusika ja lahtise käega näkku, samuti karjus ta naise peale. M. S. läks koos A.

M.ga naisele appi, võtsid meesterahval käest kinni ja panid ta bussipeatuse juurde istuma.

Mees ei osutanud neile mingit vastupanu ning umbes 10 minuti pärast saabus politsei ja pidas

mehe kinni.

5 / 16

1-26-1287

11. Kannatanu ja tunnistaja ütluseid kinnitavad ka asitõendi, s.o Häirekeskuse kõnesalvestise

ja turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokollid. Viimati nimetatuga vaadeldi XXX

korteriühistu turvakaamera 25. juuni 2023 videosalvestist algusega kell 22.24. Sellelt ilmneb,

et kaamera vaateväljas oleva bussipeatuse juures lükkab meesterahvas pikali naisterahva

(kriminaalmenetluse käigus tuvastatud vastavalt kui Ihor Boiko ja M.-L. T.). Ihor Boiko hoiab

mõlema käega M.-L. T. kaelast ja peast kinni ning surub ta maha, pärast mida lööb Ihor Boiko

teda ühe korra vasaku jalaga selga ja vähemalt kuus korda parema käega, misjärel lööb veel

vähemalt kolm korda jalaga. Edasi on märgata kolme meesterahvast, kellest üks tõmbab Ihor

Boiko M.-L. T. juurest küünarvartest eemale, kusjuures Ihor Boiko ei osuta mingit vastupanu.

Seejärel tõuseb M.-L. T. istuvasse asendisse ja tema juurde liiguvad veel kaks meesterahvast.

Sündmuse toimumise aega ja kohta tõendab ka Häirekeskusele 25. juunil 2023 kell 22.25

tehtud kõne, mille järgi helistas Häirekeskusesse naisterahvas ja palus politseid XXX

bussipeatusesse, sest üks mees tuli talle kallale, tagudes teda igale poole käte ja jalgadega

ning peaga. Helistaja avaldas, et ründaja oli talle tundmatu vene meesterahvas, kes tuli talle

kallale, kui ta ütles mehele, et viimane ei häiriks ühte prouat.

12. M.-L. T.le tekitatud tervisekahjustused on kohus tuvastanud esiteks 25. juuni 2023 isiku

läbivaatuse protokollist, mis kinnitab, et M.-L. T. paremal põsel on kriimustused, vasaku

silma ümbruses punetus ja marrastused, peas marrastus veretaolise määrdumisega, kaelal nii

paremal kui vasakul pool punetused ja marrastused ning parema neeru piirkonnas hematoom.

Nimetatud kehavigastused nähtuvad ka protokollile lisatud fototabelist. Teiseks on M.-L. T.le

tekitatud tervisekahjustusi kirjeldatud ka kiirabikaardil, mille järgi fikseeriti eelmärgitud

kuupäeval M.-L. T.l otsmikul, vasaku silma piirkonnas, kaela paremal ja vasakul küljel,

trahheal ning alaseljal paremal pool marrastus, kriimustus, punetus ja turse. Täpsemalt oli M.-

L. T.l kuklas suur muhk ja marrastus, parema kulmu kohal muhk, vasaku silma all marrastus,

paremal põsel kriimustus, seljal parema neeru piirkonnas hematoom ning kaelal mõlemal pool

hematoomid ja küünejäljed. Kolmandaks diagnoositi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise

järgi M.-L. T.l 27. juunil 2023 mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused, s.o

marrastused ja hematoomid ning ümber kaela hematoom. Viimaks kinnitab ülal märgitut ehk

M.-L. T.le tekitatud tervisekahjustusi ja diagnoosi ka digiloo haigusjuhtumi nr XXX

väljavõte.

13. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi peeti Ihor Boiko 25. juunil 2023 kell

22.35 kinni XXX juures. Kinnipidamisel kandis ta tumedat pikkade varrukatega džemprit,

siniseid teksapükse ja mustasid kingi.

14. Kohtuistungil andis ütlusi Ihor Boiko, kes rääkis, et oli 25. juunil 2023 töölt tulles saanud

avanssi ning et ta mäletab selle päeva sündmusi kuni kella 21.00-ni. Ta selgitas, et läks

töökaaslastega linna, et alkoholi tarvitada. Hiljem koju suundudes jättis ta bussipeatuses

töökaaslastega hüvasti ja jäi edasi bussi ootama. Siis tulid tema juurde mingid võõrad poisid,

kellega koos ta jätkas alkoholi tarvitamist. Järgmine hetk, mida ta mäletab, on ärkamine

kinnipidamisasutuses. Kuivõrd Ihor Boiko ei mäleta vahepealseid sündmusi, arvab ta, et teda

võidi mürgitada.

6 / 16

1-26-1287

15. Arvestades, et Ihor Boiko pole oma väite kinnitamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit,

on tema väidetav mürgitamine paljasõnaline ja täielikult tõendamata. Liiati pole Ihor Boiko

ütlused vastavas osas eluliselt usutavad, mistõttu jätab kohus need kõrvale kui

ebausaldusväärsed. Küll aga on kohtu meelest ülejäänud ülal refereeritud tõendid lubatavad ja

usaldusväärsed, samuti on need kooskõlas ja täpsustavad teineteist. Tuginedes neile tõenditele

tuvastabki kohus, et Ihor Boiko ründas 25. juunil 2023 kella 22.22 ajal XXX juures asuvas

XXX bussipeatuses M.-L. T. ning lõi teda korduvalt käte ja jalgadega nii pähe, näkku, selga

kui kõhtu ja kägistas teda. Oma tegevusega tekitas Ihor Boiko M.-L. T.le tervisekahjustusi,

s.o kuklasse suure muhu ja marrastuse, parema kulmu kohale muhu, vasaku silma alla

marrastuse, paremale põsele kriimustuse, seljale parema neeru piirkonda hematoomi ning

kaelale mõlemale poole hematoomid ja küünejäljed ning valu.

16. Asudes andma Ihor Boiko kirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, toob kohus

kõigepealt välja, et KarS § 263 lg 1 p 1 sätestab kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Pidades silmas, et XXX juures asuv XXX

bussipeatus on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud ja nende kasutuses ehk

teisisõnu on määratlemata hulgal isikutel sellele piiramatu ligipääs, on tegemist avaliku

kohaga KorS § 54 ja KarS § 263 mõttes. Tulenevalt KorS § 55 lg 1 p-st 1 on avalikus kohas

keelatud käituda teist isikut häirival või õhtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata,

kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Avaliku korra rikkumine on toime pandud

vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni KarS §-dele 120 või 121 vastav tegu. KarS

§ 121 lg 1 näeb vägivallateona ette kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise

kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Pidades silmas, et Ihor

Boiko tekitas M.-L. T.le erinevaid tervisekahjustusi, s.o suure muhu ja marrastuse kuklasse,

muhu parema kulmu kohale, marrastuse vasaku silma alla, kriimustuse paremale põsele,

hematoomi seljale parema neeru piirkonda ning hematoomid ja küünejäljed mõlemale poole

kaelale ning et M.-L. T. tundis peksmise tagajärjel valu, on täidetud mõlemad KarS § 121 lg 1

objektiivse koosseisu tunnused. Seega käitus Ihor Boiko avalikus kohas M.-L. T. suhtes

vägivaldselt. Lisaks M.-L. T.le häiris Ihor Boiko selline tegevus ka asjassepuutumatute

kolmandate isikute rahu ja turvatunnet. Nimelt märkasid peksmist M. S. ja A. M., kes

sekkusid, läksid M.-L. T.le appi, tõmbasid Ihor Boiko M.-L. T. juurest eemale ja panid ta

bussipeatuse juurde istuma kuni politsei saabumiseni. Eelneva põhjal vastab Ihor Boiko

käitumine KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivsetele tunnustele.

17. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 263 lg 1 p 1 subjektiivsed tunnused. Arvestades,

et Ihor Boiko tungis M.-L. T.le kallale ning lõi teda korduvalt käte ja jalgadega nii pähe,

näkku, selga kui kõhtu ning kägistas teda kuni kolmandad isikud sekkusid, tõmbasid ta M.-L.

T. juurest eemale ja hoidsid teda kuni politsei tulekuni kinni, oli välise teopildi põhjal Ihor

Boiko eesmärk tekitada M.-L. T.le valu ja tervisekahjustusi. Kuna Ihor Boiko ründas M.-L. T.

bussipeatuses, mille lähistel viibis kolmandaid isikuid, teadis Ihor Boiko ja möönis, et tema

tegevus häirib lisaks M.-L. T.le ka teisi asjassepuutumatuid inimesi. Seega tegutses Ihor

Boiko otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

18. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb Ihor Boiko KarS § 263 lg 1

p 1 järgi süüdi tunnistada.

II

Karistus

7 / 16

1-26-1287

19. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Arvestades, et KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30

kuni 500 päevamäära ning et KarS § 45 lg 1 järgi on vangistuse alammääraks 30 päeva,

kujuneb KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud karistuse keskmiseks määraks rahaline karistus 265

päevamäära või 2 aasta ja 6-kuuline vangistus.

20. Hinnates Ihor Boiko süü suurust, märgib kohus kõigepealt, et tema tegu seisneb XXX

juures asuvas XXX bussipeatuses M.-L. T.le kallale tungimises ning tema peksmises käte ja

jalgadega nii pähe, näkku, selga kui kõhtu ning kägistamises, millega tekitas M.-L. T.le valu

ja tervisekahjustusi (s.o suure muhu ja marrastuse kuklasse, muhu parema kulmu kohale,

marrastuse vasaku silma alla, kriimustuse paremale põsele, hematoomi seljale parema neeru

piirkonda ning hematoomid ja küünejäljed kaela mõlemale poole). Lisaks eelnevale häiris

Ihor Boiko tegu asjassepuutumatute kolmandate isikute rahu ja turvatunnet. Seejuures pole

väheoluline, et Ihor Boiko eesmärk oli tekitada M.-L. T.le tervisekahjustusi ja valu ning et

KarS §-s 263 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise suhtes tegutses ta otsese tahtlusega.

Samas ei tekitanud Ihor Boiko M.-L. T.le kehalise väärkohtlemisega raskeid tagajärgi.

Arvestades eelnevat kogumis, on Ihor Boiko süü alla keskmise.

8 / 16

1-26-1287

21. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivse kaalutlusena

arvestab kohus võimalust mõjutada Ihor Boikot edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Kuigi Ihor Boikot pole varem väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, ei

heiduta kergemaliigiline karistus teda piisavalt ega hoia ära uute samalaadsete süütegude

toimepanemist, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega. Nimelt pole Ihor Boiko kordagi

toimepandud tegu kahetsenud. Vastupidi, avaldades kohtuistungil, et teda võidi mürgitada, on

Ihor Boiko sisuliselt asunud ennast õigustama. Samuti lahkus ta enne kriminaalmenetluse

lõpuleviimist Eesti Vabariigist ja hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale kuni ta peeti Saksamaa

Liitvabariigis kinni. Eelnev näitab üheselt, et Ihor Boiko suhtub toimepandud kuriteosse

silmnähtava ükskõiksusega. Selleks, et tagada õiguskorra kaitsmise huvisid ja mõjutada Ihor

Boikot hoiduma edaspidi sarnaste süütegude toimepanemisest, tuleb teda karistada 8-kuulise

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Ihor Boiko eelvangistuses viibitud aeg 25.–27.

juuni 2023, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Ihor Boikol tuleb veel ära kanda 7

kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda tema Saksamaa Liitvabariigis

kinnipidamise aeg, s.o 2. detsember 2025. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

22. Tulenevalt KarS § 54 lg-st 1 võib kohus, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult

toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, süüdlasele mõista lisakaristusena riigist

väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni 10 aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga

seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps,

peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. Riigikohus on selgitanud, et

väljasaatmine on oma olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille võib mõista

kuriteo eest lisaks põhikaristusele, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist välisriigi

kodaniku poolt. Selleks, et põhiõiguste riivet nõuetekohaselt õigustada, tuleb kohtul

põhjalikult hinnata lisakaristuse vastavust süüdlase süü suurusele. Igal üksikjuhtumil tuleb

hinnata õiguskorra kaitsmise huvi tähendust, näidates ära asjaolud, mis kaaluvad üles

väljasaadetu perekondlike sidemete katkestamise. Kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi

õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkestamisega tehtavat kahju, tuleb kohtul

välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta

jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on

suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja

lähisugulased elavad siin. Tähelepanuta ei tohi jätta ka välismaalase sidemeid

kodakondsusjärgses riigis (vt Riigikohtu 22. märtsi 2019 lahend nr 1-17-9941/80, p 12 koos

viitega).

9 / 16

1-26-1287

23. Ihor Boiko on XXX kodanik. Tallinna Vangla esitatud ettepanekust nähtuvalt puudub tal

Eestis registreeritud elukoht, samuti ei seo teda Eesti Vabariigiga perekondlikud sidemed, töö

ega õpingud. Kohtuistungil avaldas Ihor Boiko, et elas enne kinnipidamist Saksamaa

Liitvabariigis koos vennaga ning et seal elab veel teisigi tema pereliikmeid. Kohus märgib, et

kuigi Ihor Boiko on Eesti Vabariigis varem töötanud (viimati vähemalt 2023 juunis), lahkus ta

seejärel Eesti Vabariigist ega naasnud vabatahtlikult kuni enda kinnipidamiseni Saksamaa

Liitvabariigis, misjärel ta toimetati Eesti Vabariiki. Eelnev kogumis annab aluse järeldada, et

Ihor Boikot ei seo käesolevalt Eesti Vabariigiga muu peale käimasoleva kriminaalmenetluse.

Seetõttu pole Ihor Boiko integreerunud välismaalane. Arvestades Ihor Boiko süü suurust ja

toimepandud kuriteo asjaolusid, s.o kallale tungimist inimesele, kes läks teda korrale kutsuma

ning tõika, et Ihor Boiko pole oma tegu kordagi kahetsenud, vaid õigustas ennast

kohtuistungil, on uute samalaadsete kuritegude ärahoidmiseks ja õiguskorra kaitsmiseks tema

väljasaatmine vältimatult vajalik. Sel põhjusel tuleb kohaldada lisakaristusena Ihor Boikole

pärast karistuse ärakandmist Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 6-kuulise sissesõidukeeluga.

Kohtu hinnangul on 6-kuuline sissesõidukeeld proportsionaalne arvestades Ihor Boiko poolt

toime pandud kuriteo raskust. KarS § 55 lg 2 järgi arvutatakse väljasaatmisega kaasnevat

sissesõidukeelu tähtaega Ihor Boiko väljasaatmisest.

III

Tõkend

24. Ihor Boiko oli kahtlustatavana kinni peetud 25.–27. juuni 2023. Harju Maakohtu 13.

märtsi 2025 määrusega vahistati Ihor Boiko tagaselja ja ta peeti Saksamaa Liitvabariigis kinni

2. detsembril 2025. Harju Maakohtu 10. märtsi 2026 määrusega jäeti tõkend vahistamine

muutmata. Kuivõrd kohus mõistis Ihor Boikole karistuseks reaalse vangistuse, siis tuleb KarS

§ 68 lg 1 alusel lugeda tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Samas peab kohus

oluliseks jätta Ihor Boiko suhtes kohaldatud tõkendi muutmata, sest Ihor Boiko võib asuda ka

karistuse kandmise kohustusest kõrvale hoidma. Ihor Boikole kohaldatud tõkend tuleb

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg

saabub varem.

IV

Tsiviilhagi

10 / 16

1-26-1287

25. Kannatanu M.-L. T. on esitanud tsiviilhagi, milles nõuab Ihor Boikolt 25. juuni 2023

teoga tekitatud varalise, s.o transpordikulutuste ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu

hinnangul tuleb M.-L. T. tsiviilhagi rahuldada osaliselt.

26. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest. Deliktilise vastutuse eelduseks on kahju tekitaja teo

õigusvastasus, kusjuures kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige muu hulgas siis, kui see

tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2).

Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks

peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel

ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt

kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 2.

novembri 2016 lahend nr 3-2-1-101-16, p 15).

11 / 16

1-26-1287

27. Seega tuleb tuvastada, kas M.-L. T.le tekitatud kahju, ning seega ka tsiviilhagis esitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, on põhjuslikus seoses Ihor Boiko

toimepandud teoga. Nimelt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Hagi alus, s.o elulised asjaolud, millele tuginedes M.-L. T. leiab, et

hagi on põhjendatud, kattuvad Ihor Boikole süüdistuses ette heidetud kuriteo tehioludega.

Tsiviilhagis märgitakse kokkuvõtlikult, et Ihor Boiko tungis 25. juunil 2023 kella 22.22 paiku

XXX juures asuvas XXX bussipeatuses kallale M.-L. T.le ning lõi teda korduvalt käte ja

jalgadega nii pähe, näkku, selga kui kõhtu ning kägistas teda. Oma teoga tekitas Ihor Boiko

M.-L. T.le tervisekahjustusi ja valu. Kohus tuvastaski eelnevalt, et Ihor Boiko pani toime

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumise vägivallaga, millega tekitas M.-L. T.le tervisekahjustusi (s.o kuklasse suure muhu

ja marrastuse, parema kulmu kohale muhu, vasaku silma alla marrastuse, paremale põsele

kriimustuse, seljale parema neeru piirkonda hematoomi ning kaelale mõlemale poole

hematoomid ja küünejäljed) ning valu (vt käesoleva otsuse p 15). Pannes toime kirjeldatud

teo, rikkus Ihor Boiko M.-L. T. kehalist terviklikkust ja pani toime õigusvastase teo VÕS §

1045 lg 1 p 2 mõttes. Arvestades, et Ihor Boikole etteheidetava teo äramõtlemisel oleks

jäänud kahjulik tagajärg, s.o tervisekahjustused ja valu M.-L. T.le saabumata, on Ihor Boiko

õigusvastane tegu põhjuslikus seoses M.-L. T.le tekitatud kahjuga. Pidades silmas, et VÕS §

1045 lg 1 p 2 kaitseb inimese kehalise ja vaimse heaolu seisundit halvenemise eest ja asjaolu,

et Ihor Boiko tekitas M.-L. T.le tervisekahjustusi ja valu, on tekitatud kahju kaetud ka VÕS §

1045 lg 1 p 2 kaitse-eesmärgiga. Kohtu meelest ei esine ka VÕS § 1045 lg-tes 2 ja 3 ning §-

des 1046–1049 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kuna VÕS § 1050 lg-st 2

tulenevalt eeldatakse kahju tekitaja süüd ja Ihor Boiko pole enda süü puudumist tõendanud,

vastutab ta M.-L. T.le tekitatud kahju eest.

12 / 16

1-26-1287

28. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus tuvastas eelnevalt, et Ihor Boiko vastutab M.-

L. T.le tekitatud tervisekahjustuste ja valu eest, millega põhjustati tsiviilhagi järgi M.-L. T.le

varalist ja mittevaralist kahju. Varaline kahju seisneb selles, et kallaletungi tagajärjel ja

tekitatud tervisekahjustuste tõttu polnud M.-L. T. suuteline kasutama ühistransporti, sest tema

suhtes kasutatud füüsiline vägivald tekitas hirmu viibida avalikes kohtades. Selleks, et jätkata

oma tavapärast eluviisi, kasutas ta taksot, millele tehtud kulutuste hüvitamist ta ka nõuab.

VÕS § 130 lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning

täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest

ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Seega eristab

võlaõigusseadus tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega seotud vajaduste

suurenemisest tekkinud kahju (otsene varaline kahju) ning täielikust või osalisest

töövõimetusest tekkinud kahju (saamata jäänud tulu). Nagu öeldud, nõuab M.-L. T.

transpordikulude, s.o otsese varalise kahju hüvitamist. Riigikohus on märkinud, et

tervisekahjustuse saanud hagejal ei ole iseenesest õigust transporditeenuse kasutamiseks saada

kostja arvel enda omandisse autot, küll aga on tal õigus nõuda kostja õigusvastase teoga

põhjustatud kulutuste hüvitamist. Kuigi reeglina on mõistlik sellised kulutused hüvitada

perioodiliste eelnevate maksetena eeldatava transpordivajaduse alusel, pole välistatud

kulutuste hüvitamine ka kuludokumentide (eelkõige arved transporditeenuse osutamise eest)

alusel. Transpordikulutuste hüvitamise otsustamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muu

hulgas hageja liikumisvajadust ja elukoha asustustihedust. Tervisekahjustuse tekitajal lasub

kohustus hüvitada tervisekahjustusest tingitud kulutused kogu selle aja eest, mil

tervisekahjustuse tõttu kulutusi tekib (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2008 lahend nr 3-2-1-76-08,

p 15 ja 16).

13 / 16

1-26-1287

29. Pidades silmas, et Ihor Boiko tungis M.-L. T.le kallale bussipeatuses, s.o avalikus kohas

ning põhjustas talle erinevaid tervisekahjustusi ja valu, on ilmne, et taoline rünnak võib viia

kannatanul negatiivsete seoste loomiseni, mille tõttu on avalikes kohtades viibimine ja

ühistranspordi kasutamine tema jaoks lühiajaliselt vastumeelne. Selle loogilise jätkuna on

põhjendatud tavapärase eluviisiga jätkamiseks kasutada muid võrdväärseid

liiklemisvahendeid (sealhulgas taksot), mis pakuvad ühistranspordiga võrreldes rohkem

privaatsust ja suuremat turvatunnet. Kohtule on esitatud taksoarved, mille järgi kasutas M.-L.

T. 26. juunist 2023 kuni 7. juulini 2023, s.o 12-päevase ajavahemiku jooksul taksoteenuseid

22 korda koguväärtusega 127,74 eurot. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et märgitud kulutused

on vahetult seotud M.-L. T.le tekitatud tervisekahjustuste ja valuga, tuleb Ihor Boikol

hüvitada M.-L. T.le vajaduste suurenemisest tekkinud kulud. Samas toob kohus välja, et M.-

L. T. nõuab transpordikulutuste hüvitamist muu hulgas 26. juunil 2023 kell 22.06, 30. juunil

2023 kell 01.03, 3. juulil 2023 kell 23.04, 5. juulil 2023 kell 00.56 ja 6. juulil 2023 kell 01.54

alustatud sõitude eest, mille hind oli kokku 22,18 (4,80 + 5,30 + 2,88 + 5,40 + 3,80) eurot.

Võttes arvesse, et transpordikulutuste hüvitamisel tuleb arvestada kannatanu liikumisvajadust

ja tõika, et tsiviilhagis pole esile toodud ühtegi asjaolu, mis põhjendaks märgitud sõitude

vajalikkust, ei saa öiseid taksosõite, vastupidiselt päevasel või õhtusel ajal tehtutele, pidada

vajalikuks tavapärase eluviisiga jätkamiseks. Tähelepanuta ei saa jätta ka tõsiasja, et 6. juuli

2023 arvelt nähtub, et M.-L. T. alustas sõitu samal kuupäeval kell 01.54, kuid teenuse

nimetusena on arvel välja toodud cancellation fee ehk tühistamistasu. Seega pole viimati

märgitu näol sootuks tegemist transpordikulutusega. Neil põhjustel ei kuulu M.-L. T.

transpordikulutused osutatud ulatuses hüvitamisele. Arvestades eelnevat kogumis, rahuldab

kohus M.-L. T. tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt ja mõistab Ihor Boikolt varalise

kahju katteks välja M.-L. T. kasuks 105,56 (127,74 – 22,18) eurot. Kahjuhüvitis tuleb tasuda

M.-L. T. XXX AS-i arvelduskontole nr XXX.

30. Lisaks transpordikulutustele nõuab M.-L. T. mittevaralise kahju hüvitamist 2000 euro

ulatuses. Tsiviilhagi järgi tekitas Ihor Boiko kallaletung M.-L. T.le hingelisi üleelamisi ning

hirmu liikuda avalikes kohtades ja kasutada ühistransporti. Peksmisega tekitati M.-L. T.le

tervisekahjustusi ja ta tundis valu peas, kaelas ja rindkeres, samuti murdusid tema küüned.

Selle tõttu ei saanud ta rünnakule järgnenud hommikul, s.o 26. juunil 2023 minna tööle ja

tema tavapärane elurütm oli häiritud. Näos olevad vigastused põhjustasid M.-L. T.le

ebamugavustunnet ning ta ei saanud tegutseda kunstimodellina ja pidi väljas liikudes oma

vigastusi varjama. Lisaks mõjus negatiivselt asjaolu, et sündmus leidis aset suvel, mistõttu

katkesid M.-L. T. suveplaanid ja ta ei saanud minna reisile.

14 / 16

1-26-1287

31. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks välja maksta mõistlik rahasumma. Seejuures arvestatakse mittevaralise kahju

hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Riigikohus on märkinud, et kui kostja

vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050 järgi, siis tervise kahjustamise või kehavigastuse

tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi alati kahjustatud

isikule maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise

suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest

mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuste tõttu. Hüvitamisele kuuluva

mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127

lg 6 ja § 134 lg 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni

alusel. Arvestada tuleb erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle

tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust“ (vt Riigikohtu 15. detsembri 2016

lahend nr 3-2-1-127-16, p 19 koos viitega).

32. Eelnevast tuleneb, et seadusandlikul tasemel ei ole kindlaks määratud mittevaralise kahju

hüvitise summasid, mis tuleb kahju eest vastutaval isikul kannatanule mingit liiki

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral hüvitada, vaid tegemist on kohtu

kaalutlusotsusega. Kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad

vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Seda ei tule aga

mõista nii, et varasem kohtupraktika seab mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülem- või

alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle

astuda. Sellisel juhul ei saakski kohtupraktika edasi areneda. Mittevaralise kahju hüvitised

peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama

võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest

välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste

asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees (vt

Riigikohtu 22. aprilli 2024 lahend nr 1-22-5835/33, p 32 koos viitega).

33. Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“ järgi oli KarS §-s 121 sätestatud

kuriteo toimepanemisel keskmine väljamõistetud hüvitis 588 eurot ja mediaan 500 eurot,

kusjuures suurim hüvitis oli 2000 eurot, ning KarS §-s 263 nimetatud kuriteo puhul oli

keskmine hüvitis 1098 eurot ja mediaan 596,40 eurot, samas kui suurim hüvitis oli 6625

eurot. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et analüüsi tegemisest on käesoleva kohtuotsuse

tegemise ajaks möödunud 6 aastat, mille vältel on kasvanud nii ühiskonna üldise heaolu tase

kui tõusnud elukallidus. Nii nähtub Statistikaameti avaldatud andmetest, et kui 2020. aastal

oli keskmine brutokuupalk 1448 eurot, siis 2025. aastal oli see 2092 eurot, kasvades niisiis

44,48% võrra, ning 2025. aasta detsembris oli keskmine brutokuupalk 2303 eurot. Seega jääb

kannatanu nõutud mittevaralise kahju hüvitis alla keskmisele brutokuupalgale. Pidades silmas

eelnevat, s.o nii ühiskonna üldise heaolu taset kui elukallidust, samuti hiljutist kohtupraktikat,

M.-L. T.le tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ning nendega kaasnenud eelduslikku valu,

ebasoodsaid mõjusid ja elukvaliteedi ajutist langust, on kohtu hinnangul mõistlik

mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot. See on kooskõlas ka ühiskonna väärtushinnangutega.

Eelneva põhjal rahuldab kohus M.-L. T. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes täielikult ning

mõistab Ihor Boikolt mittevaralise kahju katteks välja M.-L. T. kasuks 2000 eurot.

Kahjuhüvitis tuleb tasuda M.-L. T. XXX AS-i arvelduskontole nr XXX.

15 / 16

1-26-1287

V

Menetluskulud

34. KrMS § 180 lg 1 esimese lause järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on

kriminaalmenetluse kulud muu hulgas menetluskulud, sealhulgas määratud kaitsjale makstud

tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). Ihor Boiko tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi,

s.o teise astme kuriteos. Tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 on teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga

alammäära ehk 1419 (946 x 1,5) eurot. Kriminaaltoimiku järgi on Ihor Boiko kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 737,28 (86,40 + 122,40 + 129,60 + 86,40 + 312,48) eurot.

Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramises summas 513,36 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult.

Järelikult on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 1250,64 (737,28 + 513,36)

eurot ja menetluskulud kokku 2669,64 (1250,64 + 1419) eurot.

35. Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise suhtes

teistsuguseid taotlusi ja asjaolu, et lisakaristusena kohaldatakse Ihor Boikole pärast karistuse

ärakandmist Eesti Vabariigist väljasaatmist koos 6-kuulise sissesõidukeeluga, tuleb Ihor

Boikol KrMS § 417 lg 2 alusel menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

16 / 16