1-25-6424/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-6424

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-6424

Kohtukoosseis

Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Dimitri Romanovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9, §

424 lg 2, § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. jaanuari 2026 otsus, lühimenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav

Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid

Dimitri Romanov: ik 37604060216; kodakondsuseta;

XXX; emakeel vene keel; viibimiskoht: Tallinna Vangla,

3 kehtivat väärteokaristust; 2 kehtivat kriminaalkaristust,

sh 02.02.2017 Tartu Ringkonnakohtu otsusega nr 1-16-

4578 KarS § 331 järgi liitkaristus 10 aastat ja 3 kuud

vangistust; vabastatud karistuse kandmisest tingimisi

Tartu Maakohtu 18.11.2020 määrusega katseajaga kuni

22.01.2024.

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta süüdistatava Dimitri Romanovi ja kaitsja Karine Nersesjani apellatsioonid

Harju Maakohtu 21.01.2026. a otsuse peale kui ilmselt põhjendamatud läbi

vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi Karine

Nersesjani poolt Dimitri Romanovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi

osutamisega makstavaks tasuks 178 eurot 56 senti. Mõista see summa Eesti

Vabariigi kasuks välja Dimitri Romanovilt.

Lk 1 / 4

1-25-6424

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 21.06.2026 otsusega lühimenetluses (otsuse terviktekst tehti pooltele

kättesaadavaks 27.03.2026, süüdistatav sai otsuse tervikteksti tõlke 13.04.2026) tunnistati D.

Romanov süüdi: KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust; KarS §

424 lg 2 järgi mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi mõisteti

karistuseks 2 kuud vangistust; KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodusstati liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida

vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS §

76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Ringkonnakohtu

02.02.2017 otsusega asjas nr 1-16-4578 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aasta 1 kuu

18 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti D. Romanovile 3 aastat 11 kuud 18 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

22.07.2024-23.07.2024; 08.01.2025.-09.01.2025; 15.02.2025-16.02.2025 ning loeti lõplikuks

kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud 12 päeva ja vangistuse kandmise algusajaks

07.07.2025. KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena D.

Romanovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

2. Muu hulgas mõisteti D. Romanov süüdi KarS § 424 lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki

juhtimises joobeseisundis, sh tunnistati D. Romanov süüdi selles, et ta juhtis 17.09.2023 kella

17.57 paiku tahtlikult Ida-Virumaal, Sinimäe alevikus, mööda Kõrgemäe ja Kesk tänavaid

mootorsõidukit BMW X5 reg märgiga XXXXXX joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,76 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning

korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid. Maakohus leidis, et uuritud

tõendikogumiga, sh tunnistajate EK, VB, DS ütluste, 17.09.2023 sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse, isikusamasuse tuvastamise protokolli, EK häirekeskusele tehtud kõne

helisalvestisega, liiklusregistri andmetega juhtimisõiguse puudumise kohta, on D. Romanovile

etteheidetav 17.09.2023 tegu täies ulatuses tõendatud. Uuritud tõenditega vastuolus olevad D.

Romanovi enda süüd eitavad ning erinevad lahknevad ütlused toimunu kohta luges kohus

ebausaldusväärseks.

3. Kaitsja arvates ei rajane D. Romanovi KarS § 424 järgi süüditunnistamine 17.09.2023

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises usaldusväärsetel tõenditel. Tunnistaja VB ütlustest

nähtuvalt oli enne politsei jõudmist tunnistaja EK ja süüdistatava vahel verbaalne konflikt.

Seega oli tunnistaja süüdistatava suhtes vaenulikult meelestatud ja tema ütlused pole

usaldusväärsed. D. Romanovi kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt juhtis sõidukit

tema sõber Aleksandr, sest tal polnud juhtimisõigust. Hilisemates ütlustes märkis ta, et autot

juhtis hoopis Aleksei, ning kohtuistungil ta oma süüd ei tunnistanud. Süüdistatava ütlused

pole vähem usaldusväärsed kui tunnistaja ütlused, mida ei tohi eelistada süüdistatava

ütlustele. Süüdistatava ütlusi tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega.

Maakohtul ei õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, seega tuleb D. Romanov

õigeks mõista ning jätta mõistetud vangistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata.

Lk 2 / 4

1-25-6424

4. D. Romanov väidab, et maakohus võttis tema süüdimõistmisel 17.09.2023 joobes

juhtimises aluseks tunnistajate EK ja VB väga kahtlased ja mitte kattuvad ütlused. Tekib

küsimus, miks EK pani tema käes olnud auto võtmed armatuurlauale ja kuidas VB ei näinud

seda. Jääb mulje kokkumängust tunnistaja VB ja kolme venna vahel. Tunnistaja EK annab

konflikti tõttu valeütlusi, et roolis oli meesterahvas. Tegelikult D. Romanov ise roolis polnud,

vaid sõidukit juhtis tema naine JR. D. Romanovi väitel pole ta varem tahtnud tunnistada, et

roolis oli tema naine, aga nüüd on sunnitud seda ütlema. Varem on D. Romanov andnud

erinevaid ütlusi teiste isikute roolis olemise kohta seepärast, et tahtis oma naist „puhtaks

pesta“.

5. Ringkonnaprokurör T. Tomberg leiab vastuväidetes, et apellantide kattuvad väited

17.09.2023 katseajal toime pandud teo vaidlustamisel ei anna alust maakohtu põhjendatud ja

seadusliku ja otsuse osaliseks tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et süüdistatava ja kaitsja

apellatsioone saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks. Apellatsioonides

ei sisaldu veenvaid argumente otsuse tühistamiseks, sest ilma täiendava selgituseta on üheselt

mõistetav, et esitatud väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu

otsuses. Maakohus ei ole teinud vigu tõendite hindamisel ning pole eksinud 17.09.2023 teo

faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse vastu. Maakohtu otsuses on apellatsioonis

esitatud väidetele juba ammendavalt ning nõustumisväärselt vastatud. Ringkonnakohus ei näe

ka seadusest tulenevat alust apellatsiooni piiridest väljumiseks.

7. Apellandid on esitanud paljasõnalised väited, et 17.09.2023 olevat juhtinud sõidukit

süüdistatava abikaasa JR, mitte alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta süüdistatav. Maakohus on

D. Romanovi süüküsimuse lahendamisel tuginenud küllaldasele tõendusteabele, sh uuritud

tõenditega haakuvatele usaldusväärsetele tunnistajate ütlustele, mis kinnitavad suure

tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust, et süüdistatav pani etteheidetava teo toime.

Apellantide kattuvad väited tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse kohta on paljasõnalised ja

tõendusliku aluseta. Maakohus järgis süüdistatava ütlusi hinnates ning tõendikogumist välja

jättes kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtteid, mille kohaselt viitab ütluste

ebausaldusväärsusele see, kui isiku ütlused erinevatel menetlusetappidel on ebajärjepidevad,

lahknevad ja vasturääkivad, ning need on ülejäänud tõenditega vastuolus. Maakohtu otsuses

on ammendavalt põhjendatud, miks ei saa arvestada D. Romanovi kohtueelsel menetlusel

antud ebausaldusväärsete ütlustega. Kohtumenetluses D. Romanov ütlusi anda ei soovinud,

kinnitades, et jääb kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde (vt IV kd, tl 40 p).

Apellatsioonis väidab süüdistatav, et sõidukit juhtis tegelikult JR. Ringkonnakohus märgib, et

tõendamiseseme asjaolude (seega KrMS §-s 62 loetletud asjaolude) tuvastamiseks on

võimalik kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike (vt nt RKKK

3-1-1-105-06, p 11). Apellatsiooni(de)s esitatu ei ole käsitatav KrMS § 63 lg 1 mõttes

süüdistatava ütlusena ega paigutu ka mõne muu seaduses sätestatud tõendiliigi alla.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus

süüdistatava kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

9. Kaitsja K. Nersesjan taotleb apellatsioonimenetluses D. Romanovile õigusabi osutamisega

tekkinud õigusabikulude hüvitamist 178,56 eurot koos käibemaksuga. Kaitsja on märkinud

kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni esitamise ajakuluks kokku 120 minutit.

Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt

jääb kaitsjatasu süüdistatava D. Romanovi kanda.

Lk 3 / 4

1-25-6424

/allkirjastatud digitaalselt/

Lk 4 / 4