1-26-1749/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-1749

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2026, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-1749 (25231751623)

Kohtukoosseis

Kohtunik Siim Mõistlik

Kohtuistungi sekretär

Raivo Seppo

Kriminaalasi

Andres Peets süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

abiprokurör Dagne Mihkels

Süüdistatav

ANDRES PEETS, isikukood: 35907170303, xxx

kodanik, emakeel: xxx keel, haridus: xxx, töökoht: xxx,

elukoht: xxx, kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv

väärteokaristus.

Kaitsja

vandeadvokaat Kristina Isokoski (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-st 4, 9,

§ 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja

lg-st 2, §-dest 311 ning 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada ANDRES PEETS KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes

Andres Peetsile vähendatud karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud ärakandmata karistus mõistes

Andres Peetsi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel

hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates

18.05.2026.

4. Rahuldada kannatanu T. R. tsiviilhagi osaliselt ja mõista Andres Peetsilt T. R.

kasuks välja mittevaraline kahju summas 400 eurot ja viivised alates 14.07.2025

kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Väljamõistetud summa tuleb kanda T. R. arveldusarvele nr EEXXX Swedbank

AS-is.

1-26-1749

5. Välja mõista Andres Peetsilt kannatanu T. R. poolt enda esindajale makstud tasu

osaliselt, s.o summas 676 eurot ja viivised alates 14.07.2025 kuni otsuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Väljamõistetud summa tuleb

kanda T. R. arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is.

6. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista

Andres Peetsilt riigituludesse menetluskuludena välja:



määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 432 eurot ning



sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 eurot,

s.o kokku 1851 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda

Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor

Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse

märkida viitenumber 33312500011128. Menetluskulude tähtaegse tasumata

jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

Andres Peetsi süüdistatakse selles, et tema 02.06.2025 kella 10.55 paiku lõi Tabasalu

Keskuse juures parklas, aadressil Kallaste 7 Tabasalu alevik Harku vald Harjumaa, kannatanu

T. R.t ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ning

sai kehavigastused: hematoomi ja turse parema silma piirkonnas.

Seega pani Andres Peets toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see

on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud ja hinnanud kriminaalasjas olevaid

kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus

järgmiselt.

1. Objektiivne koosseis

1.1 Kannatanu T. R. ütluste (dtl lk 1-4) kohaselt olles 02.06 2025 Tabasalu keskuse Selveris

oste sooritama, nägi ta kuidas võlgnik Andres Peets siseneb kauplusesse. Ootas, kuni

Andres poest väljus, et temaga vestelda ja leida lahendus, kuidas saaks kohtulahendiga

välja mõistetud võlg tasutud. Andrese käitumine oli alguses üleolev ja ta ei soovinud

vestelda. Koos liiguti parklasse, kus Andres tõukas teda ühe käega endast eemale. Ütles

Andresele, et ta lõpetaks selle ära ning kohus on oma lahendi teinud, seda muuta ei saa.

Andres istus autosse, tema lükkas auto ukse kinni, öeldes Andresele, et see asi ei saa nii

jääda. Sellepeale tuli Andres autost välja ja ette hoiatamata lõi teda ühel korral rusikaga

parema silma piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus ta selili maha. Tundis hirmu ja füüsilist

valu. Mingil perioodil tekkisid nägemis- ja tajuhäired. Pärast seda lahkus Andres. Hiljem

tekkis selja valu.

1.2 12.06.2025 asitõendi vaatlusprotokollist koos Tabasalu Keskuse turvakaamera

2 (11)

1-26-1749

salvestistega (dtl 29) nähtub kahe meesterahva vaheline konflikt ajavahemikul 00.20-

01.30.

1.3 Videosalvestisest 11-21-49 1.mov (dtl lk 103) nähtub, et kahtlustatav Andres Peets ja

kannatanu T. R. kõnnivad koos väliselt rahumeelselt kahtlustatava auto poole. Kui nad

jõuavad auto juurde, avab Andres Peets auto juhipoolse ukse, T. R. liigub Andres Peetsi ja

auto vahele, takistades Andres Peetsil autosse istumist, asetab käed rinnale risti. Andres

Peets avab auto tagumise ukse, paneb käes oleva koti tagaistmele, suleb ukse, läheneb

juhiuksele ja selle ees, käed rinnal risti seisvale T. R.le. On näha, et Andres Peets tõukab

parema käega ülakehasse T. R.t, kes ei lase tal autosse istuda ja seisab Andres Peetsi

vahetus läheduses juhiukse ees. Tõuke peale tõstab T. R. järsult mõlemad käed üle pea,

laseb siis kohe käed külgedele rippu ning astub paar sammu tagasi. Järgneb vestlus, mille

käigus ei tee kumbki osapool ähvardavaid liigutusi, vestluse lõpuks keerab Andres Peets

näoga auto poole, avab auto juhiukse ning istub autosse. Järgnevalt lükkab T. R. järsult

Andres Peetsi autoust, pärast seda keerab ta autole selja ja hakkab ära minema. T. R. jõuab

astuda kaks sammu autost eemale, olles seljaga auto ja Andres Peetsi suunas, kui auto uks

avaneb ning Andres Peets astub autost välja. T. R. näeb seda, vaadates üle vasaku õla,

kõndides poolkaares edasi, autost eemale. Nähes, et Andres Peets astub kiirelt tema

suunas, jääb T. R. seisma, vasaku küljega Andres Peetsi poole, käed külgedel rippu. Ta

paneb vasakus käes oleva paberirulli paremasse kätte. Järgmisena nähtub videolt, et

Andres Peets lööb T. R.t tugevalt vasaku käega. Löögi järel kukub T. R. istuli maha.

Andres Peets seisab hetke ja läheb siis auto ukse juurde. T. R. tõuseb püsti. Toimub veel

mingi sõnavahetus, seejärel keerab T. R. selja ning hakkab ära minema.

1.4 Videosalvestisest 13-04-54 1.mov (näitab juhtunut teise nurga alt filmituna, dtl 104)

nähtub, et Andres Peets ja T. R. vaidlevad suletud juhiukse juures. T. R.l on käed

külgedel, Andres Peets žestikuleerib veidi kätega. Seejärel pöörab Andres Peets T. R.le

selja, avab auto ukse ning istub autosse. Hetkel, mil Andres Peets oma vasakut jalga

autosse tõmbab, lükkab T. R. auto ukse parema käega kinni. Andres Peetsi vasak jalg on

auto ukse kõrgusel, enamvähem autos sees, kuid saab auto ukse sisemise väljaulatuva

osaga pihta. Olles ukse kinni löönud, keerab T. R. selja ning hakkab ära minema, vaadates

oma käes olevaid pabereid. Andres Peets väljub autost, kõnnib kiirel sammul T. R. juurde,

kes jääb teda üle vasaku õla märgates seisma. Videolt on näha, et Andres Peets teeb

liigutusi algul parema käega, siis tõstab vasaku käe. T. R. taganeb kaks sammu, saab löögi

näkku ning kukub selge ees istuli maha.

1.5 18.06.2025 Andres Peetsi kahtlustatavana antud ütlustest (dtl 33-35) nähtuvalt oli ta

02.06.2025 Tabasalu Selveris kui nägi T. R.t. T. R. nägi teda ja koheselt lähenes talle.

Palus, et T. temast eemale hoiaks, kuid T. eiras seda ning jälitas teda tema autoni. Vestlus

oli T.i poolt familiaarne ning tema poolt viisakas. T. R. rääkis talle, et ta võla ära maksaks.

Jõudsid autoni, T. R. hakkas tema autouksi kiskuma. Samuti ei lasknud T. R. panna tal

oste autosse ning takistas erinevate toimingute tegemist. Korraks oli ta sunnitud T. R.

eemale tõukama, kuna tahtis endale ruumi anda, selleks lükkas ta T. R.t rinnust lahtise

käega eemale. See päädis sellega, et kui ta autosse istus, siis T. R. lõi tema auto ukse kinni

selliselt, et tema jalg jäi ukse vahele. Ukse lõi T. R. kinni tahtlikult. Muljumise tagajärjel

tundis füüsilist valu. Pärast ukse kinni löömist, lükkas ta ukse lahti ja astus autost välja.

Oli juhtunust šokeeritud ja kartis, et T. R. hakkab agressiivselt käituma. Sellel hetkel oli T.

R. tema kõrval. Mingi vehkimine hakkas pihta, T. R. tegi poksiareeni liigutusi ja see

käivitas tema kaitserefleksi. Tema eesmärk oli ennast aidata ja hoida ära T. R.i eeldatav

rünnak, sest T. R. oli teda juba füüsiliselt vigastanud. Tegi mingisuguse liigutuse T. R.

parema põse suunas, aga tegi seda lahtise käega. Kindlasti ei kasutanud rusikat. T. R.

kukkus pikali, võimalik et tema käeliigutus oli piisavalt tugev. T. R. sajatas sellepeale, et

seda asja ta sedasi ei jäta ning ta võetakse ette. Istus autusse ja sõitis minema. Oli endast

väljas ja hirmul. T. R. viis ta enda käitumisega ebaadekvaatsesse olukorda. Tunnistab seda

3 (11)

1-26-1749

ja on nõus vabandama, tema tegevus ei olnud tahtlik. Pärast juhtunut ei saanud ta tänu

vigastusele nädal aega tennist mängida, kuna hüppeliiges oli turses.

1.6 Häirekeskuse kõne salvestis (dtl 105), milles T. R. helistab häirekeskusesse ja teatab, et

Andres Peets lõi talle rusikaga näkku.

1.7 Andres Peetsi eelmise kaitsja Marko Kairjaki taotlus koos lisadega ning taotluse osaliselt

rahuldamata jätmise määrus (dtl 63-78), millest nähtub, et kaitsja taotles

kriminaalmenetluse lõpetamist koosseisuta hädakaitse tõttu. Taotletakse kuriteoteate,

Andres Peetsi terviseandmete, Google Mapsi kuvatõmmise ja R.-Peetsi sõnumivahetuse

võtmist kriminaalasja juurde. Kuriteoteate lisadest nähtub, et Andres Peets pöördus

02.06.2025 Ida-Tallinna Keskhaiglasse, seoses hommikul aset leidnud tüliga, kus teine

isik lõi autoukse sedasi kinni, et tema jala vasak säär jäi autoukse vahele. Andres Peetsil

tuvastati pindmine säärevigastus. Google Maps kuvatõmmisest nähtuvalt on Andres Peetsi

pere elukoht ilma tema nõusolekuta avalikustatud. Epiteediks on pandud võlglane. R.-

Peetsi sõnumivahetusest nähtub, et Andres Peets võlgni/debtor admin on R. X OÜ. Lisaks

nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt jäeti kriminaalmenetlus alustamata.

1.8 Prokuratuuri 29.07.2025. a määrusega (dtl 79-81) jäeti kriminaalasi lõpetamata, taotletud

dokumendid võeti kriminaalasja materjalide juurde. Määrusest nähtuvalt ei ole Andres

Peetsi käitumine käsitletav hädakaitsena, kuna selleks ajaks, kui Andres Peets T. R.t lõi, ei

esinenud mingit vahetut ohtu Andres Peetsi õigushüvedele.

1.9 Kannatanule põhjustatud vigastused on kinnitamist leidnud ning fikseeritud ka

objektiivsete tõenditega.

1.10

Isiku läbivaatluse protokollist koos fototabeliga (dtl lk 5-17) nähtuvalt tuvastati T. R.l

punetus parempoolsel põsesarnal ning hematoom parempoolse silma ümbruses.

1.11

Kannatanu T. R. 03.06.2025 e-kirjast koos lisadega (dtl 18-22) nähtuvalt seoses

toimunud sündmusega esineb T. R.l istus, ärevus- ja hirmutunne, nuuskamisel ja neelus

leidus verd ning õhtul (02.06.2025) ägenes seljavalu. Lisaks nähtub, et T. R. parempoolne

silm on paistes. T. R.le väljastati töövõimetusleht alates 02.06.2025.

1.12

Võttes kokku eelnevalt esiletoodud tõendid saab asuda seisukohale, et Andres Peetsi

poolt T. R.i löömine 02.06.2025 Tabasalu Keskuse Selveri parklas on leidnud tõendamist.

1.13

Kohtus vaieldi selle üle, kas Andres Peets lõi kannatanut T. R.t rusikaga või lahtise

käega. Kannatanu on järjekindlalt väitnud, et Andres Peets lõi teda rusikaga. Süüdistatav

on väitnud, et ta lõi T. R.t lahtise käega. Siinkohal märgib kohus, et esitatud

videosalvestiselt pole otseselt näha, kas Andres Peets lööb T. R.t rusikaga või lahtise

käega. Käesoleval juhul on tegemist n.ö sõna-sõna vastu olukorraga ja kohtu hinnangul ei

saa kannatanu ütluste pinnalt usaldusväärselt sedastada, et tegemist oleks kindlasti olnud

rusikalöögiga. Kohus arvestab seejuures konfliktiosaliste omavaheliste varasuhte

maksmapaneku protsessi, teineteise süüstamist erinevates tegudes ning ka

videosalvestiselt nähtuvat rünnaku ootamatust ja kiirust kannatanu jaoks. Samuti on

kannatanul tekkinud kahjustust võimalik tekitada nii avatud kui rusikas käega lüües.

1.14

Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et tõendatud ei ole mitte rusikalöögi

sooritamine, vaid Andres Peetsi poolt T. R. löömine lahtise käega. KrMS § 268 lg 5

esimesest lausest nähtuvalt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda

faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud

süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Süüdistusaktis on märgitud, et löök

toimus rusikas käega, samas ei ole süüdistuse piiride seisukohalt konkreetsel juhul vahet,

kas löömine toimus rusika või avatud käega. Tähelepanuväärne on pigem süüdistusest

välja loetav etteheide, et löök oli kannatanut kahjustav ning see on võimalik nii rusikas kui

avatud käega. Ka videosalvestistelt nähtub, et löök on tugev ja mõjutab kannatanut

4 (11)

1-26-1749

füüsiliselt.

1.15

Kaitsja tõstatas ka kahtluse selles, et kas T. R. poolt menetlejale edastatud foto endast,

kajastab ikka sama tervisekahjustust, mille Andres Peets tekitas. Nimelt on menetleja

poolt toimetatud isikuvaatlusest nähtuv kahjustus parema silma juures, kannatanu enda

poolt edastatud fotol esmapilgul aga vasakul pool. Siiski ei ole tegemist vastuoluga, vaid

nõustuda saab prokuröriga selles, et tegemist on peegelpildis tehtud fotoga. Sellele viitab

muuhulgas otseselt asjaolu, et foto jäädvustamisel on kannatanu pluusil olev firmamärk

loetav tagurpidi. Seega ei esine kahtlusi ka selles, et löögi tagajärjel tundis kannatanu valu

ja sai süüdistusaktis märgitud vigastused.

1.16

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Andres Peets, viibides

02.06.2025 Tabasalu keskuse parklas, lõi T. R.t, millise tegevusega põhjustas kannatanule

nii valu kui ka tervisekahjustused KarS § 121 lg 1 mõttes. Seega on Andres Peetsi poolt

02.06.2025 toimepandu täitnud KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu.

2. Subjektiivne koosseis

2.1 Kohus leiab, et Andres Peets pani talle etteheidetava ja KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et

see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis,

kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise

hädavajalik tingimus.

2.2 Videosalvestuselt on näha, et Andres Peets tuleb oma autost välja, kõnnib kiirel sammul

T. R. juurde ning teeb alguses liigutuse paremakäega, siis tõstab vasaku käe ja lööb T. R.t

näkku. Arvestades löögi tugevust ja lokatsiooni pidi süüdistatav vähemalt möönma, et

sellega võib kannatanule kaasneda valu, paistetus ja hematoom näos.

2.3 Seega eelnevat kokku võttes on Andres Peetsi poolt 02.06.2025 toimepandu täitnud ka

KarS § 121 lg 1 subjektiivse koosseisu.

3. Õigusvastasus

3.1 KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

3.2 Kohus on eespool leidnud, et Andres Peets on täitnud temale süüdistuses ette heidetud

ning KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Vaidlusküsimuseks on see, kas süüdistatava tegevus oli õigustatud hädakaitsega või mitte.

3.3 KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

3.4 Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund,

s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve

vastu. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja

lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante

hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse

vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses.

Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks.

Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe

lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks.

Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja

tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses. (Vt Riigikohtu

5 (11)

1-26-1749

kriminaalkolleegiumi 21.11.2014. a otsus asjas nr 3-1-1-71-14, p 8.)

3.5 Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast analüüsib kohus esmalt, kas esines

hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise

isiku õigushüve vastu.

3.6 Videosalvestistelt nr 11-21-49 1.mov ja 13-04-54 1.mov nähtub kuidas kannatanu T. R.

takistab süüdistataval Andres Peetsil autosse istumast. Andres Peets tõukab käega T. R.it

endast eemale. Järgneb vestlus ning pärast seda avab Andres Peets oma autoukse ja

hakkab autosse istuma. T. R. lükkab järsult Andres Peetsi autoust, pärast seda keerab ta

autole selja ja hakkab ära minema. T. R. jõuab astuda paar sammu, kui Andres Peets

väljub oma autost. Andres Peets astub kiirel sammul T. R. poole, T. R. käed on külgedel.

Andres Peets lööb T. R.t tugevalt vasaku käega näkku, mille tagajärjel kukub T. R. istuli

maha.

3.7 Seega nähtub videosalvestuselt, et pärast ukse kinni löömist kannatanu poolt, hakkab

kannatanu lahkuma ning ei tee süüdistatava suunas enam ühtegi liigutust. Samas kui

süüdistatav väljub kiiresti autost. Sellel hetkel on T. R. vasakus käes mingisugune

paberirull, mille ta võtab paremasse kätte. Kuigi süüdistatav on kahtlustatavana

ülekuulamisel väitnud, et kannatanu käitus agressiivselt ja tegi mingisugused

poksiliigutusi, ei ole selline väide leidnud kohtus kinnitust. Seega polnud süüdistatava

poolt kannatanu löömise hetkel sedastatav kannatanu poolne jätkuv rünne.

3.8 Seega kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, kinnitavad, et mingit kannatanu poolset

rünnet süüdistatava vastu ei esinenud ehk ei esinenud hädakaitseseisundit, s.o vahetut või

vahetult eesseisevat õigusvastast rünnet süüdistatava õigushüve vastu. Eeltoodu tähendab,

et Andres Peets KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu oli õigusvastane.

4. Süü

4.1 KarS § 32 lg 1 kohaselt saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui süüdistatav on

süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on

isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt x-aastane. Kohtul

pole alust kahelda Andres Peetsi süüdivuses. Ühtlasi on süüdistatav täisealine. Ühtegi

süüd välistavat asjaolu praegusel juhul samuti ei esine.

5. Karistus

5.1 KarS § 56 lg 1 näeb ette, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval

mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

5.2 KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut

karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Keskmine karistus oleks

seega 6 kuud vangistust.

5.3 Edasi hindab kohust karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Süüdistatav on suuremas osas süüteo toimepanemist tunnistanud ja avaldanud kahetsust.

Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

5.4 Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri

andmetest nähtuvalt (dtl 106-108) on Andres Peetsil üks kehtiv väärteokaristus,

kriminaalkorras teda karistatud ei ole. Kohtule teadaolevalt ei ole Andres Peets rohkem

rikkumisi toimepannud.

6 (11)

1-26-1749

5.5 Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus

seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Andres Peetsi karistada suuremas määras, kui

on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks

avaldada talle piisavat eripreventiivset mõju.

5.6 Kohus leiab, et Andres Peetsi puhul on rahalise karistuse kui leebema karistusliigi

kohaldamine välistatud. Nimelt on Andres Peetsi karistatud Politsei- ja Piirivalveameti

04.08.2025. a otsusega LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 alusel rahatrahvidega kokku 1040

eurot. Käesoleva otsuse tegemiseks on Andres Peetsil rahatrahvid tasumata. Lisaks märgib

kohus, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24.09.2025. a määrusega (dtl 87-92) lõpetati

kriminaalmenetlus Andres Peetsi suhtes KrMS § 202 alusel. Määrusega panid isikule

kohustus hüvitada kannatanule varaline ja mittevaraline kahju, kokku summas 1045,15

eurot ning tasuda heategevuseks 1000 eurot Eesti Autismiliidule. Kohustuste täitmise

tähtaeg oli 24.02.2026. Andres Peets eelpool nimetatud kohustusi, isegi pärast korduvaid

meeldetuletusi, ei täitnud ning prokuratuuri 02.03.2026. a määrusega (dtl 99-100)

uuendati kriminaalmenetlust. Ühtlasi peab karistus isikule olema mõjus, mis eeldab, et

isik seda koheselt täidaks. Kuivõrd Andres Peets ei ole töökohta ning ta on pensionär, siis

isegi kui tema süü suurus ja eripreventiivsed aspektid kõrvale jätta, poleks ka karistuse

eesmärkidega kooskõlas talle käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmine. Nendel

põhjustel leiab kohus, et Andres Peetsi puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid

vangistust.

5.7 Lisaks arvestab kohus karistuse mõistmisel järgnevate asjaoludega. Kannatanu T. R.

käitus süüdistatava suhtes vahetult enne rünnakut lugupidamatult. Videolt nähtub selgesti,

et kannatanu tülitab süüdistatavat, takistab tal autosse istumast, seistes käed rinnal ristis

süüdistatava auto juhipoolse ukse ees ning lõpuks lükkab hooga süüdistatava autoust,

mille tagajärjel süüdistatav jalg autoukse vahele jääb. Süüdistatav on ülekuulamisel

selgitanud, et selle tulemusena tundis ta valu ning sai tervisekahjustuse.

5.8 Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral, kannatanu vigastused ei olnud tõsised. Põhiline

kahjustus oli kannatanul parema silma piirkonnas, kuhu tal tekkis hematoom.

5.9 Seega arvestades eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning eripreventiivseid

kaalutlusi, samuti seda, et Andres Peetsi puhul esineb üks karistust kergendav asjaolu,

karistust raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et Andres Peetsi süü on alla

keskmise määra. Kohus mõistab Andres Peetsile KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmise ja minimaalse

määra vahele, karistades teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb

seda mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes Andres Peetsile seega vähendatud

karistuseks 2 kuud vangistust.

5.10

Mõistes süüdistatavale karistuseks vangistuse, tuleb kohtul hinnata ka võimalust selle

tingimisi kohaldamiseks. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis,

kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Süüdistatav on varem kohtu poolt

karistamata isikuks, samuti pole isik pärast süüdistusaktis märgitud kuritegu pannud toime

uusi kuritegusid. Väärteokaristuste puhul on tegemist liiklusalaste rikkumistega, mis ei ole

oma olemuselt sarnased süüdistuses märgitud kuriteoga.

5.11

Eelpool toodu alusel, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole

põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka

osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest

väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt

raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Kohus leiab, et karistuse

võib jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Seega oleks ainsaks

tingimuseks karistuse täitmisele pööramist vältida jätta katseajal uus tahtlik kuritegu toime

7 (11)

1-26-1749

panemata. Kohtu hinnangul on põhjendatud Andres Peetsi suhtes vangistust tingimisi

kohaldamata jättes, määrata katseajaks üks aastat.

6. Tsiviilhagi

6.1 KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama mh

küsimuse sellest, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või avalik-õiguslik

nõudeavaldus või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui

kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku

nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

6.2 Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu T. R. esindaja vahendusel 14.07.2025 esitanud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi Andres Peetsi vastu

varalise kahju nõudes summas 45,15 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 2000 eurot.

6.3 KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga

või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või

moraalset kahju.

6.4 VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele.

6.5 Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud.

6.6 Lähtuvalt VÕS § 128 lg-te 1, 2, 3 ja 5 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi.

6.7 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi varalise kahju nõudes seotud

eelnevalt planeeritud reisi ära jäämisega. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul

tõendatud, et reisi pidi ära jääma just süüdistatava ründe tagajärjel. Kuigi kannatanu silm

oli paistes, ei ole antud asjaolu piisavaks põhjenduseks, et jätta ära reis. Tegemist on

esteetilise poolega, mis ei takista kuidagi reisimist.

6.8 Kannatanu on reisi ära jäämist põhjendanud ka sellega, et tema selg sai rünnaku tagajärjel

viga, selg valutas ning selle tulemusel ei oleks saanud ta reisil olles väikese lapse eest

hoolitseda. Esiteks märgib kohus, et videost on näha, et kannatanu kukkus ründe tagajärjel

tagumiku peale, kordagi ei käinud tema selg vastu maad. Teiseks ei nähtu kohtule esitatud

materjalidest, et kannatanu oleks oma selga vigastanud just nimelt käesoleva kuriteo

tulemusel. Seega puudub selja valu ja kuriteo vahel põhjuslik seos. Oluline on ka see, et

kannatanu pidi minema reisile koos oma abikaasaga, kellel on ka kohustus lapse eest

hoolitseda. Seega reisi tühistamine oli kannatanu enda vaba valik ning sellest tulenevate

tagajärgede põhjustamist ei saa omistada süüdistatavale. Täiendavalt kinnitab eelpool

mainitud asjaolu muuhulgas seegi, et haiguslehe lõpetas kannatanu 15.06.2025 (dtl 59),

aga reis oli plaanitud 13.06.2025 (dtl 52). Kohtu hinnangul on nimetatud kuupäevad

ajaliselt sedavõrd lähestikku, mil tervislik seisund kuupäevade lõikes ei saanud enam palju

erineda.

8 (11)

1-26-1749

6.9 Eelpool toodust tulenevalt jätab kohus kannatanu varalise kahju nõude summas 45,15

eurot rahuldamata.

6.10

VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas

isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

6.11

Kannatanu on esitanud mittevaralise kahju nõude summas 2000 eurot. Mittevaralise

kahju nõudes märgib kohus järgmist.

6.12

Kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju, s.t

füüsilise ja hingelise valu tekkimist eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei

pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus

kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või

tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise

hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse

tõttu ning sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise

hüvitise suurust. Rahalise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada erineva isikukahju

(nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, s.t tema eeldatavat

"valu suurust". Alates 31.12.2010 kehtiva VÕS § 134 lg 5 järgi arvestab kohus

mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju

eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest,

rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda,

kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks

kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. (Vt Võlaõigusseadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2016. – K. Sein, § 134, komm 4.2.1 ja 4.5.)

6.13

Kannatanu väidete pinnalt ei nähtu kohtule, et tema elukvaliteet oleks oluliselt

langenud. Etteheide, et tervisekahjustuse tõttu ei saanud kannatanu tööalaselt oma

klientidega suhelda on vähemalt osaliselt ümberlükatav asjaoluga, et kannatanul oligi

võetud töövõimetusleht, mille jooksul ei tohiks töökohal töötada. Paistes silm ja seetõttu

suveajal päikeseprillide kandmine ei ole samuti asjaolud, mille pinnalt saaks olulist

elukvaliteedi langust sedastada. Teatav valu ja ebamugavustunne pärast traumat ei ole

samuti asjaoluks, mis tooks kaasa hüvitise erakordse suurendamise vajaduse.

6.14

Kannatanu enda tahtlik käitumine konflikti tekitamisel (VÕS § 139 lg 3).

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ise suhtles süüdistatavaga, kuigi viimane

seda ei soovinud. Seejuures oli kannatanu käitumine süüdistatava suhtes lugupidamatu

(autosse istumise takistamine, autoukse provokatiivselt kinni löömine). Sestap ei ole ka

asjakohane hüvitise määra hindamisel kaaluda vajadust läbi hüvitise süüdistatavat

preventiivselt kuidagi mõjutada. Oma au ja head nime väärtustades tuleb ka teise inimese

suhtes käituda lugupidavalt. Teise inimese vastu rahalise nõude omamine ei anna

lubatavat alust vastupidiseks käitumiseks. Kannatanul tuleb oma rahalised nõuded panna

maksma õiguspäraseid vahendeid kasutades. Asjaolu, et süüdistatav on avalikult tuntud

isik ning tema suhtes on jäänud suuresti tagajärjetuks ka kannatanu poolt algatatud

täitevmenetlus, ei oma tähtsust selle hindamisel, et millisel määral mõjutas kannatanu

elukvaliteeti süüdistatava poolt talle tekitatud tervisekahjustused.

6.15

Eeltoodust lähtuvalt kohus ei nõustu kannatanu nõutud summaga ja rahuldab

alternatiivselt kannatanu nõude määrata hüvitise suurus kohtu siseveendumuse kohaselt.

Kohtu hinnangul on õiglane hüvitis 400 eurot.

9 (11)

1-26-1749

6.16

Kannatanu on taotlenud süüdistatavalt lisaks kahjunõudelt viivise välja mõistmist.

Kohtu hinnangul on antud taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 2

nähtuvalt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks

avalduse. Kuivõrd kannatanu esindaja on esitanud tsiviilhagi 14.07.2025, siis tuleb Andres

Peetsilt mõista välja viivised alates 14.07.2025 kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Kannatanu esindaja tasu

7.1 Kannatanu esindaja on esitanud taotluse süüdistatavalt välja mõista menetluskulud

summas 1098,50 eurot (dtl 86). Kriminaaltoimikus olevast menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt kulus esindajal toimikuga tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kliendiga

arutlemiseks 6 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Esitatud arvest

nähtub, et kaitsja ühe tunni tasu on 136,29 eurot, millele lisandub käibemaks. Tallinna

Ringkonnakohus on oma 19.12.2024. a määruses nr 2-23-7969 p-s 10 leidnud, et

lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab

juristi tavapärasele tasumäärale. Kohtu hinnangul saab selles asjas pidada mõistliku

suurusega tasuks 136,29 euro suurust tunnihinda, millele lisandub käibemaks.

7.2 Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on dokumentide sisu ja

mahtu ning menetluse asjaolusid arvestades osaliselt ülemäärased. Toimiku materjal, mis

omavad kriminaalasja tähendust (kannatanu ütlused, isiku läbivaatuse protokoll,

kannatanu e-kiri, asitõendi protokoll, karistusregister, kahtlustatava ülekuulamise

protokoll, KrMS § 225 alusel esitatud taotlus koos lisadega, prokuröri e-kiri ning

Prokuratuuri 24.09.2025. a ja 02.03.2026. a määrused) on kokku kõigest 53 lehekülge.

Toimikus olevad videosalvestised on kokku 2,84 minutit ning kõnesalvestus 3,26 minutit.

Koostatud hagiavaldus oli 5 lehte pikk. Käesolev kriminaalasi koosneb ühest episoodist,

kus süüdistatav lõi kannatanut ühel korral vastu nägu, seega ei ole kriminaalasi ülemäära

keerukas ega ka mahukas. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu

0,25 tundi (15 minutit), toimikuga tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kliendiga

arutlemiseks põhjendatud ajakulu 3,75 tundi (3 tundi 45 minutit). Kohtu hinnangul on

kannatanu esindaja toimingute ajakulu põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses. Seega kokku

tuleb Andres Peetsil kannatanu esindajale KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel tasuda

menetluskuluna 676 eurot.

7.3 Kannatanu on taotlenud süüdistatavalt lisaks kahjunõudelt viivise välja mõistmist. Kohtu

hinnangul on antud taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 2

nähtuvalt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja esitas raha sissenõudmiseks

avalduse. Kuivõrd kannatanu esindaja on esitanud tsiviilhagi 14.07.2025, siis tuleb Andres

Peetsilt mõista välja viivised alates 14.07.2025 kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulud

7.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja

kohtulikul menetlusel ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

7.2 Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav

määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu

põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungi

protokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu

suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud.

Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse

10 (11)

1-26-1749

lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis

on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud

kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et

määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Kohtueelses

menetluses on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud kokku 198 eurot (dtl

109-111, 113). Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu kokku olnud 234 eurot. Seega

kokku tuleb Andres Peetsil määratud kaitsja tasu ja kuludena KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg

1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse 432 eurot.

7.3 Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks

on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis

seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja

sellel on kompensatoorne eesmärk. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 18.05.2026 kehtib

Vabariigi Valitsuse 23.03.2026. a määrus nr 36 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille

§ 1 kohaselt kehtestati alates 01.04.2026 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 946 eurot. Seega tuleb Andres Peetsil KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja lg 2 ning §

175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest summas 1419 eurot.

7.4 Eeltoodu kokkuvõtteks mõistab kohus KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel Andres Peetsilt riigi kasuks menetluskuludena välja määratud kaitsja

tasuna 432 eurot ning sundrahana 1419 eurot ehk kokku 1851 eurot.

7.5 Süüdistatava tulu kogu 2025. aasta jooksul on olnud 4558 eurot (dtl 35), käesoleval hetkel

saab isik pensioni. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav on 2024-2025

käinud erinevatel puhkusereisidel, seega ei ole põhjust jätta menetluskulusid riigi kanda ei

osaliselt ega ka täielikult. Arvestades menetluskulude suurusest, samuti süüdistatavalt

välja mõistetavat tsiviilhagi ning menetluskulude suurust leiab kohus, et esinevad alused

võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja

12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-

kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siim Mõistlik

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

11 (11)