2-25-128300/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-128300

Tsiviilasi AS-i ÜHISTEENUSED hagi Carena Vara OÜ

vastu 120 euro ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

137,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS

ÜHISTEENUSED

(registrikood

11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja Carena Vara OÜ (registrikood 11170521),

seaduslik esindaja A. U.

Menetlusliik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Carena Vara OÜ-lt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja

leppetrahv 20 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning perioodil

14.03.202318.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 7,21 eurot.

3. Mõista kostjalt Carena Vara OÜ-lt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja

viivis põhinõude 20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Määrata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult

siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 25.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Carena Vara OÜ-lt (kostja) 80 euro saamiseks. Kohus tegi

26.11.2025 võlgnikule makseettepaneku. Kostja esitas 11.12.2025 nõudele vastuväite.

2. Hageja esitas 12.01.2026 hagiavalduse kostja vastu. Hageja nõudis 40 eurot

väljamõistmist tasumata leppetrahvide eest, 80 eurot sissenõudekulusid võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1131 lõike 1 alusel ja viivist 13,34 eurot perioodi 13.02.2023 kuni 12.01.2026

eest.

3. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 26.02.2023 parkinud sõiduki numbrimärgiga XXX

hageja opereeritaval parkimisalal Randvere tee 9, Haabneeme. Kostja ei olnud parkimise

algust parkimiskellaga fikseerinud ega parkimise eest tasunud ehk parkis sõidukit

parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude summas 20 eurot.

Hageja leiab, et tal on õigus lisaks leppetrahvile nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS §

1131 lõike 1 alusel summas 40 eurot ning viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates 13.02.2023.

4. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 26.02.2023 parkinud sõiduki numbrimärgiga 606BHX

hageja opereeritaval parkimisalal Paldiski mnt 46, Tallinn. Kostja sõiduki parkimist

elektrooniliselt ei registreerinud ehk parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Hageja

esitas kostjale leppetrahvinõude summas 20 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus lisaks

leppetrahvile nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lõike 1 alusel summas 40 eurot

ning viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2023.

5. Kostja vaidles hagile vastu. Mõlema rikkumise osas leidis kostja, et puudus leping,

leppetrahvid on ebaproportsionaalsed ja parkimiskorralduse eesmärki ei rikutud ning

hagejale kahju ei tekkinud. Vaidluse keskne küsimus on parkimistingimuste korrektne

teatavaks tegemine. Sealjuures tuleb arvestada olukorda, kus varasemalt oli tasuta

parkimine lubatud ning tingimusi on muudetud.

2 (6)

6. Randvere tee 9, Haabneeme parklas viibis kostja umbes ühe tunni. Klientidele on seal

parkimine kolm tundi tasuta. Kostja on esitanud hagejale ostutšeki ja sõiduki

liikumisraporti. Randvere tee poolse sissesõidu infotahvel ei ole objektiivselt tajutav.

7. Paldiski mnt 46, Tallinn parklas parkis kostja 10-15 minutit. Varasemalt oli see parkla

tasuta. Parklasse sisenemisel ei olnud selgelt märgatavat infot selle kohta, et tasuta

parkimine eeldab elektroonilist registreerimist. Tellimuse esitamise ajal märkas kostja

parkimiskontrolöri, kes oli juba alustanud sõiduki kontrollimist. Kostja teatas koheselt

kontrolörile, et on restorani klient. Kostja viibis parklas klientidele ette nähtud tasuta

parkimisaja.

Kohtu põhjendused

8. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

9. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-

16, p 16).

10. Hageja nõuab kostjalt 26.02.2023 esitatud leppetrahvinõuete tasumist, sest kostja on

rikkunud parkimislepingust tulenevat kohustust. Leppetrahv on VÕS § 158 lõike 1 järgi

lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks

kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (VÕS §

100) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160). Lisaks peab

hageja teatama kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).

Leppetrahvi eelduseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi

tõendama hageja (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Üldjuhul piisab

leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda

rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo

06.12.2017, 2-15-3430/58, p 18).

11. Pooled ei vaidle, et kostja on sõidukite vastutav kasutaja. Kohus loeb need asjaolud TsMS

§ 231 lõigetest 2 ja 4 lähtuvalt ilma tõendeid hindamata tuvastatuks.

12. Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9). Parkimislepingule on iseloomulik,

et see sõlmitakse ühelt poolt parkimiskorraldaja poolt vastava teabe (infotahvlite)

avaldamisega parkla sissesõidu juures ning teistelt poolt parkija poolt sõiduki

parkimisega vastavate tingimuste mõjupiirkonnas (vt RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p

11 teine lõik; TlnRnKo 29.06.2023, 2-22-136652, p 8).

3 (6)

13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud 26.03.2023 parkimislepingu sõlmimist Randvere

tee 9, Haabneeme osas. Kostja on esitanud 06.04.2026 põhjendatud vastuväite, et hageja

ei ole tõendanud lepingutingimuste teatavaks tegemist parkla teise sissesõidu osas. Kohus

ei tuvasta hageja esitatud fotodelt, et tingimused oleksid teatavaks tehtud parklas sees (dtl

3034). Hageja on esitanud parkimistingimustest teavitamise ühe sissesõidu juures,

sealjuures on ka fotode esitamisel hageja markeerinud foto kui „sissesõit 1“ (dtl 92-93).

Samadelt fotodelt on aga tuvastatav, et parklasse on ka teine sissesõit ning kostja väitel

oli tema parklasse sõitnud sealtkaudu (dtl 95). Hageja ei ole ümber lükanud väidet, et

teise sissesõidu kaudu ei oleks võimalik parklasse siseneda ega tõendanud ka sealse

sissesõidu kohast märgistamist. Kohus leiab, et 06.04.2026 menetlusdokumendis esitatud

asukohaskeem on TsMS § 405 lg 1 punktist 5 lubatav tõendusvahend. Kohus oli

02.03.2026 hagejale tõendamiskoormuse jaotust selgitanud, sealjuures on hageja juba

hagiavalduses viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb lepingu sõlmimiseks

parkimislepingu tingimused parkijale infotahvlitega teatavaks teha. Hageja ei ole

tõendanud, et kostjat oli lepingutingimuste kohaldumisest teatatud ka juhul, kui ta sisenes

teise sissesõidu kaudu. Seega Randvere tee 9, Haabneeme osas ei ole hageja tõendandu,

et pooled oleksid 26.03.2023 sõlminud lepingu.

14. Kohus leiab, et pooled sõlmisid 26.03.2023 parkimislepingu Paldiski mnt 46, Tallinn

osas. Kohus leiab, et see lepingu on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lõike 1 mõttes

ning tüüptingimused on saanud VÕS § 37 lõike 1 järgi lepingu osaks, sest

lepingutingimused (dtl 42) on infotahvlitega kostjale parklasse sissesõitmisel teatavaks

tehtud (dtl 89-91). Kohus peab omal algatusel kontrollima ka tüüptingimustel sõlmitud

lepingupunktide kehtivust VÕS §-de 42-44 järgi (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18,

p 14.2). Sealjuures tuleb kehtivuse kontrollimisel arvestada, kas auto parkija oli tarbija

või majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-80-16, p 26).

Kostja ei ole väitnud, et leppetrahvikokkulepe oleks ebamõistlik ega pole välja toonud

asjaolusid, mis praegusel juhul võimaldaksid kohtul teistsugusele järeldusele jõuda.

15. Hageja väitel ei olnud kostja sõiduki parkimist elektrooniliselt ei registreerinud ehk

parkis sõidukit parkimistingimusi rikkudes. Kohus selle väitega ei nõustu. Hageja

esitatud tingimuste kohaselt on parkimistingimused ja juhend märgitud vastaval

infotahvlil ning tasuta parkimisaja alguse võib fikseerida ka sõiduki esiklaasile või

armatuurlaual nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal (p-d 6 ja 7; dtl 42 ja 89-91).

Infotahvli kohaselt on üks tund parkimist lubatud ka parkimiskellaga (dtl 89-91). See ei

too kaasa lepingutingimuse tühisust, kuid tingimusi tuleb VÕS § 39 lõikest 1 lähtuvalt

tõlgendada kostja kasuks. Eeltoodu ei muuda aga leppetrahvi esitamise õiguse olemasolu,

kui parkimise algusaeg oli ka parkimiskellaga fikseerimata. Kuigi parkimistingimused

viitavad ka tasu maksmise kohustusele, siis seda esitatud parkimistingimustest ei nähtu

ning infotahvlite järgi oli lubatud üksnes klientide poolt tasuta kasutamine.

16. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud asja tasuta kasutamise

leping VÕS § 389 mõttes. Kostjal oli õigus tingimuste täitmisel parkimiskohta tasuta

kasutada kuni ühe tunni ulatuses. Seega vastab pooltevaheline leping üürilepingu

tunnustele VÕS § 389 mõttes, sest tegemist polnud tasulise parkimise korraldamisega

(vrdl RKTKo 25.1.2017, 3-2-1-68-16, p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22).

4 (6)

17. Kostja ei ole väitnud, et ta oli parkimise algusaja fikseerinud. Kostja on küll väitnud, et ta

oli restorani klient, esitades sealjuures tšeki (dtl 65). Kostja rikkus aga sellegipoolest

lepingut VÕS § 100 mõttes, sest ta ei olnud mistahes viisil enda parkimise algusaega

fikseerinud. Seega on kostja rikkunud infotahvlitel ja lepingutingimuste punktides 6 ja 7

nimetatud kohustust (dtl 42 ja 89-91).

18. Kohus tuvastab, et lepingupunkti 7 esimese lause järgi kohustub lepingu rikkumise korral

üürnik tasuma üürileandjale leppetrahvi 60 eurot (p 7; dtl 42 ja 89-91). Seega on VÕS §

158 lõike 1 mõttes lepingus ette nähtud leppetrahvi tasumise kohustus mistahes

lepingurikkumise eest.

19. Kohus leiab, et hagejal oli õigus esitada kostjale leppetrahv summas 20 eurot. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus üüri maksmise kohustust ehk kostja on VÕS § 100

mõttes lepingut rikkunud. Kostja ei ole väitnud, et ta ei vastuta lepingu rikkumise eest

(VÕS §-d 103 ja 160). Hageja esitas koheselt pärast lepingutingimuste rikkumise

tuvastamist leppetrahvinõude ning kohus tuvastab 26.02.2023 kell 13:18:32 tehtud foto

järgi, et leppetrahv oli sõiduki kojamehe vahele paigutatud (dtl 32). Leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib parkimisteenuse osutamisel pidada

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 mõttes

(RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146/31, p 12). Kohus tuvastab leppetrahvi koopia järgi, et

hageja esitas leppetrahvinõude summas 20 eurot, mille tasumiseks oli aega 14 päeva (dtl

35). Järelikult oli leppetrahvi tasumise viimane päev 13.03.2023, lähtudes

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõigetest 6 ja 8.

20. Kohus leiab, et eeltooduga on hageja tõendanud ühe leppetrahvi esitamise eeldusi ning tal

on VÕS § 108 lõike 1 ja § 158 lõike 1 ning lepingutingimuste punkti 7 alusel õigus nõuda

leppetrahvi tasumist summas 20 eurot. Nõue muutus VÕS § 82 lõike 7 järgi

sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval ehk 14.03.2023.

21. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Hagiavalduse ja viivisearvestuse kohaselt

on hageja nõudnud viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

13.02.2023 (p 2.1; dtl 24-25 ja dtl 43). Leppetrahv on esitatud 26.02.2023, seega ei

saanud viivise arvestamise periood alata enne lepingu sõlmimist. Hagejal on õigus nõuda

leppetrahvi alates 14.03.2023, seega tuleb viivis perioodi 13.02.2023-13.03.2023 summas

0,16 eurot jätta välja mõistmata (6,67 - 6,51 = 0,16). Kohus rahuldab seega hageja

viivisenõude hagi esitamise ehk 12.01.2026 seisuga 6,51 eurot ulatuses. Kohtuotsuse

tegemise ehk 18.05.2026 seisuga on hageja viivisenõude suurus 7,21 eurot.

22. Hageja nõudis hagiavalduses TsMS §-st 367 lähtuvalt kostjalt hagi esitamise ajaks mitte

sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja vastav nõue

kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 20

eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.20265 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

23. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda Paldiski mnt 46, Tallinn sõlmitud lepingu

rikkumise tõttu määratud leppetrahvi tasumisega viivitamise eest sissenõudmiskulude

hüvitamist VÕS § 1131 lõike 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja VÕS § 113 lõiget 1 on

hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist alates sissenõutavaks

5 (6)

muutumist 14.03.2023. VÕS § 1131 lõike 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist,

võib ta nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja on

äriregistrisse kantud osaühing, seega on välistatud, et tegemist oleks tarbijaga (VÕS § 1

lg 5), kellelt sissenõudmiskulude hüvitamist ei saa selle sätte alusel nõuda (VÕS § 1131 lg

4). Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

24. Hagejal on seega õigus nõuda 20 eurot leppetrahvi ja 40 eurot hüvitist

sissenõudmiskulude eest ning viivist kohtuotsuse tegemise seisuga 7,21 eurot. Kokku on

hageja rahalised nõuded 26.03.2023 Paldiski mnt 46, Tallinn sõlmitud lepingu rikkumise

eest kohtuotsuse tegemise seisuga 67,21 eurot (20 + 40 + 7,21).

25. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt selle lepingu osas, mis hõlmas 26.03.2023

parkimislepingut Paldiski mnt 46, Tallinn kasutamiseks. Randvere tee 9, Haabneeme

kasutamise eest esitatud leppetrahvi osas jätab kohus hageja nõuded rahuldamata.

26. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab

järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.

27. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad TsMS § 163 lõike 1 järgi pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. See, millisel TsMS § 163 lõikes 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Rahaliste nõuete rahuldamise

ulatus ei ole ainus kulujaotust mõjutav kriteerium (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p

31). Kohus rahuldab hageja hagiavalduse ühe lepingu osas ja teise lepingu osas jättis

rahuldamata. Kohus leiab, et selles olukorras on TsMS § 163 lõike 1 alusel põhjendatud

jätta poolte kulud nende endi kanda.

28. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, seega ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik kohtunik

6 (6)