2-25-106897/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-106897

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi Malmi Talu OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja Malmi Talu OÜ (registrikood 12938415),

seaduslikud esindajad N.X ja M.L

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-25-106897 AS-i ÜHISTEENUSED loobumine hagist Malmi

Talu OÜ vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-106897.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Malmi Talu OÜ kanda.

4. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

5. Välja mõista Malmi Talu OÜ-lt (registrikood 12938415) AS-i ÜHISTEENUSED

(registrikood 11052490) kasuks menetluskulud 462,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 82,50

eurot ja lepingulise esindaja kulu 380 eurot.

6. Välja mõista Malmi Talu OÜ-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude

462,50 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada pärast

kohtumääruse jõustumist AS-ile ÜHISTEENUSED pool 21. aprillil 2025 hagilt tasutud

täiendavast riigilõivust, s.o 17,50 eurot.

8. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

400,50 euro väljamõistmiseks Malmi Talu OÜ-lt.

1 (6)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 05.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Malmi Talu OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 21.04.2025, mida täpsustas 27.05.2025.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 153,69 eurot, millest põhinõue on 60 eurot,

sissenõudmiskulud on 80 eurot ja viivis on 13,69 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata

põhivõlgnevuselt alates 22.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxx

xxxxxxxx hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus XXX xx,

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kostja

parkis sõidukit registreerimismärgiga 1xx 13.09.2023 hageja poolt parkimist opereeritavas

parklas, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja

nõudis kostja leppetrahvi 30 eurot tasumist. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli

parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel. Infotahvlil toodud

parkimistingimuste kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja

nõustumuseks sõlmida parkimisleping. XXX xx parkimisala on tähistatud nii, et kinnistul tohib

parkida tööpäevadel kell 7-19 vaid parkimiskella kasutades 90 minutit tasuta või makstes

parkimistasu. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimuste punkti 7 – esiklaasil/armatuurlaual

puudus parkimisaja algust fikseeriv parkimiskell ning kostja ei olnud ka parkimise eest tasunud.

xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul tohib parkida parkimiskella kasutades 1 tund tasuta või makstes

parkimistasu. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimuste punkti 7 – esiklaasil/armatuurlaual

puudus parkimisaja algust fikseeriv parkimiskell ning kostja ei olnud ka parkimise eest tasunud.

Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral

tasuma leppetrahvi. Transpordiameti andmetel oli kostja sõidukite omanik või vastutav kasutaja

leppetrahvide koostamise ajal. Esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale

leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Leppetrahv nr 0256019774 muutus

sissenõutavaks 11.01.2023 ja leppetrahv nr 1048000066 muutus sissenõutavaks 28.09.2023.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr 0256019774 osas perioodi 11.01.2023–

21.04.2025 eest summas 8,02 eurot; leppetrahvi nr 1048000066 osas perioodi 28.09.2023–

21.04.2025 eest summas 5,67 eurot. Kokku 13,69 eurot. Lisaks nõuab hageja VÕS § 1131 lg 1

alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist kummagi leppetrahvi osas summas 40 eurot.

2. Kohus võttis hagiavalduse kostja vastu menetlusse 28.05.2025.

2 (6)

3. Kostja esitas 07.11.2025 kohtule vastuse, kus tõi välja, et kostjale kuuluvaid sõidukeid juhtis

kolmas isik. Kostja esitas selle kohta tõendina kolmanda isiku kinnituse, et tema kasutas

sõidukeid hagis märgitud trahvide määramise ajal.

4. Hageja esitas 30.04.2026 kohtule hagist loobumise avalduse ning palus tagastada pool tasutud

riigilõivust. Ühtlasi esitas hageja kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda, sest kostja esitas tõendi sõidukite tegeliku kasutaja kohta alles

pärast maksekäsu kiirmenetluse üleandmist hagimenetlusse. Hageja on korduvalt saatnud

kostjale meeldetuletusi võlgnevuste kohta. Samuti on hageja pidanud kirjavahetust kostjaga ning

pakkunud edastada hagejale dokumendid, mis tõendaksid, et sõidukeid juhtis kolmas isik, kuid

kostja sellega ei nõustunud. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 863 eurot,

sh riigilõiv 82,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 780,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

palub määrata, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

5. Kohus määras kostjale hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja. Kostjal

ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kostja

teatas sõidukite tegeliku kasutaja andmed juba maksekäsu kiirmenetluses. Kostja selgitab, et on

tegutsenud heas usus ja edastanud hagejale info tegeliku juhi kohta kohe, kui see oli asjakohane.

Hagejal oli piisavalt infot, et kontrollida esitatud andmeid, kuid hageja valis kuluka

hagimenetluse tee. Samuti ignoreeris hageja kostja kompromissettepanekut.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist

loobunud.

7. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist

kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule

kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise

avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna kostja vastu esitatud hagiavaldusest loobunud.

TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda

vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise

avalduse osas vastuväited. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud.

8. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

3 (6)

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks

hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja

erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust

tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja

lõpetab menetluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud.

TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hagist loobumise korral kostja menetluskulud üldjuhul hageja.

Erandina kannab kostja hageja menetluskulud ainult siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 5). Hageja palub jätta hageja

menetluskulud kostja kanda, sest kostja oleks saanud juba enne kohtumenetlust esitada tõendid

sõidukite tegeliku kasutaja kohta. Kostja vaidleb hageja nõudele jätta hageja menetluskulud

kostja kanda vastu ning selgitab, et kostja teatas sõidukite tegeliku kasutaja andmed juba

maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud.

Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude

rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis

vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja

asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid

tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise (RKTKm

11.09.2024, , p 16). Kuivõrd üksnes kostjal oli võimalus tõendada, kes juhtis kostjale kuuluvaid

sõidukeid, siis ei olnud hagejal muud varianti, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mis

on hagejale omakorda tekitanud menetluskulusid. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb

hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

10. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 järgi hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata

jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei

tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja

hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 35 eurot. Hageja taotleb riigilõivu 17,50 eurot

tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse. Kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.

Hagejale kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastamisele pool hagilt tasutud täiendavast

riigilõivust, s.o 17,50 eurot.

4 (6)

11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

11.1. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja

hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 35 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku

100 eurot seaduses sätestatud ulatuses. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS

§ 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning hagejale kuulub pool

hagilt tasutud riigilõivust tagastamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista

82,50 eurot.

11.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 760,50 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175

tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, , p 9).

Hageja lepinguline esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud

järgmine: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine

kohtule 2 tundi; 02.05.2025 kohtunõudega tutvumine, kohtunõudele vastuse koostamine ja

kohtule esitamine 1,5 tundi; hagiavaldusest loobumise ja menetluskulude välja mõistmise

taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 1 tund. Kokku 4,5 tundi.

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik 3 tunni

ulatuses ning põhjendamata 1,5 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja hagi

koostamiseks kulunud aega 2 tundi. Küll aga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eraldi hageja

02.05.2025 kohtunõudele vastuse koostamise (1,5 tundi) eest ajakulu, kuna tegemist on sisuliselt

hagis esinevate puuduste kõrvaldamisega, mis tuleks lugeda hõlmatuks hagi koostamiseks

kulunud ajaga. Kohus arvestab ka seda, et hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide

läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui järgmistele

menetlustoimingutele. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

11.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

5 (6)

eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub

eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist

ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, , p 18; RKTKm 11.02.2015, , p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega.

Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid

hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud

mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 3 tunni ulatuses,

siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus

leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on

põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 462,50 eurot, sealhulgas

riigilõiv 82,50 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise

esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt

menetluskuludena välja mõista 863 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 462,50 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata 400,50 euro osas.

11.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 432 lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)