2-25-20144/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 16. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-20144

Tsiviilasi

K.Z

hagi X.N vastu edasiulatuva ja

tagasiulatuva elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

6266 eurot 34 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K.Z

(isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja (ema) P.C (isikukood XXX, e-

post ), lepinguline esindaja Kristjan Okas (e-

post )

Kostja X.N (isikukood XXX, elukoht XXX, xx–

xxxxxxxx , e-post )

Kohtuistungi toimumise aeg

09.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.Z-i 24.11.2025 hagi X.N-i vastu edasiulatuva ja tagasiulatuva

elatise saamiseks.

2. Mõista A. K.Z X.N-i kasuks välja 5476 eurot 13 senti, mis on elatis perioodil

24.11.2024–31.05.2026.

3. Mõista A. K.Z X.N-i kasuks alates 01.06.2026 kuni K.Z-i täisealiseks saamiseni

(xxxxxxxx) välja igakuine elatis 318 eurot 62 senti, mis on perekonnaseaduse

(PKS) § 101 alusel arvutatud summa (295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot

76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada X.N-i tasuma p-des 2 ja 3 nimetatud elatist P.C arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohustada X.N-i tasuma p-s 3 nimetatud igakuist elatist,

märkides selgitusse sõna elatis ja kuu, mille eest elatist tasutakse. Elatist

tasutakse iga jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks jooksva kuu eest (nt juunikuu

elatis tasutakse 1. juuniks).

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.Z (hageja, laps) esitas 24.11.2025 lepingulise esindaja kaudu hagi X.N (kostja) vastu

tagasiulatuva ja edasiulatuva elatise väljamõistmiseks (dtl 3-6). Hagiavalduse kohaselt sündis

laps ema ja isa kooselust. Laps elab koos emaga ja on täielikult ema ülalpidamisel. Lapse isa

ei ole last toetanud alates novembrist 2024 ning hageja ei ole isa juures viibinud. Hageja

palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 01.11.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni igakuiselt 301 eurot 74 senti, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja

tagasiulatuv elatis summas 3550 eurot 68 senti. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

2. Tartu Maakohus võttis hagi 25.11.2025 määrusega menetlusse. Kohus toimetas kostjale

kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte 27.11.2025 kl 13.23 kättetoimetamisportaali (KÄPO)

vahendusel. Kohus andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.

3. Kostja esitas kohtule 18.12.2025 vastuse (dtl 21–23), milles nõustus, et hagejal on õigus

temalt ülalpidamist saada ning ta on kohustatud hagejale ülalpidamist andma, kuid ta vaidles

vastu igakuise elatise suurusele ning hageja tagasiulatuva elatise nõudele.

Kostja selgitas, et tal puudub arvestatav sissetulek, mille arvel edasiulatuvat ja tagasiulatuvat

elatist maksta. Kostjal puudub nii sissetulek kui vara ning kostjal on erinevaid kohustusi

ligikaudu 50 000 euro ulatuses. Kostja leidis, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb

muuhulgas arvestada kostja sissetulekut ja varalist seisu. Hageja seaduslik esindaja on

oluliselt paremas majanduslikus seisus kui kostja. Kuna kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvestatud elatise summa, on kostja

hinnangul antud juhul mõistlik igakuine elatise summa 150 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma

elatist alates jaanuarist 2026. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmise

nõudele ja peab seda põhjendamatuks, kostjale tekiks üle 3000 euro suurune elatisevõlg.

4. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 09.03.2026 kohtuistungi, kus arutas pooltega

asjaolusid ja õiguslikku külge (dtl 33–35). Kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja

ja kostja videosilla vahendusel. Hageja esindaja selgitas, et on palunud välja mõista PKS §

101 alusel arvutatud määras elatise, see on minimaalne summa, elatise vähendamine ja kostja

pakutud kompromiss ei ole hageja huvides. Tagasiulatuv elatis on samuti arvestatud

miinimumi alusel ning hageja on valmis pakkuma maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks.

Kostja võib olla raskes olukorras, kuid hageja küsib miinimumi ning lapsel on jooksvad

kulud. Hageja leidis, et igakuine elatis 150 eurot kuus ei ole põhjendatud.

Kostja selgitas, et tal puuduvad sissetulekud ning ta ei on praegu töövõimetu, teda ennast

toetab tema isa. Kostja selgitas, et tema kontod on arestitud, kohustusi on kokku ligikaudu 42

000 euro eest. Kostja selgitas, et üritab leida juhutööotsi ja juurde õppida midagi. Töötuna

saab end arvele võtta siis, kui ta enda äriühingust ära tuleb. Kostjal ei ole võimalik maksta

300 euro suurust igakuist elatist. Kostjal on ka täisealine poeg ja veel üks tütar, kes pole

ametlikult tema nimel. Kostja avaldas, et saab esitada kohtule dokumendid enda olukorra

kohta, et ta ei saa tööl käia ning tal on terviseprobleemid.

Kohus selgitas kostjale, et ta ei saa välja mõista elatist vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa, välja arvatud juhul kui kostja esitab tõendid, et tema sissetulek ei võimalda hagejale

sellist summat maksta. Kui kostja tõendeid ei esita, siis mõistab kohus välja PKS § 101 alusel

arvutatud suuruses elatise. Kohus selgitas, et kui vanemal ei ole võimalik maksta seaduses

sätestatud määras minimaalset elatist, ei vabane ta alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ta

peab kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid võrdeliselt enda ja lapse vajaduste

katmiseks.

5. Kohus andis pooltele kompromissiläbirääkimisteks tähtaja kuni 09.04.2026 (k.a), kohus

palus samaks kuupäevaks teada anda ka sellest, kui kokkuleppele ei jõuta. Kohtu

järelepärimisele vastuseks andis hageja seaduslik esindaja 15.04.2026 kohtule teada, et pooled

kokkuleppele ei jõudnud, kostja ei vastanud hageja 02.04.2026 kompromissettepanekule ega

näidanud ise huvi ülesse kompromissi sõlmimise vastu (dtl 36).

6. Tartu Maakohus määras 27.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse TsMS § 403 lg 1 järgi

poolte nõusolekul läbi kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 05.05.2026

(k.a), et esitada kohtule soovi korral täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Kohus selgitas, et

pärast nimetatud kuupäeva kohtule uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Kohus määras

pooltele tähtaja kuni 12.05.2026 (k.a), et esitada soovi korral vastus vastaspoole arvamusele,

lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri. Kohus annab pooltele tähtaja kuni

14.05.2026 (k.a), et esitada soovi korral seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirjale.

Kohus selgitas, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks hiljemalt 20.05.2026.

6.1. Kohus selgitas kirjaliku menetluse määruses pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas,

et edasiulatuva ja tagasiulatuva elatisenõude eeldused on hageja tõendada. Hagejal võib olla

õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 96, § 97 p 1, § 101 lg 1 ja § 108 järgi eeldusel, et ta

tõendab, et poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus, hageja on

alaealine laps, kelle abivajadust eeldatakse, kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud.

Kohus selgitas, et elatis alaealisele lapsele ei saa PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui

nimetatud normi alusel arvutatud summa, välja arvatud juhul, kui kostja tõendab, et elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2

mõttes. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui kostja sissetulekust ei piisa

enda ja hageja vajaduste katmiseks, on vanem kohustatud kasutama enda sissetulekut

võrdeliselt enda ja lapse vajaduste katmiseks. Kohus selgitas, et kostja peab esitama kohtule

tõendid enda kehva majandusliku seisundi ja tervise kohta. Iga tõendi esitamisel viidata

konkreetselt, millist asjaolu (vastuväidet) millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 338

lg 4 p 2, § 394 lg 2 p 3). Kohus selgitas, et kui kostja oma vastuväidet ei tõenda, ei ole kohtul

alust elatist vähendada (dtl 41-42).

6.2. Hageja esitas 12.05.2026 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulud 1701 eurot 90 senti (sh km) (dtl 44-46).

Kostja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ega tõendeid ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks

09.03.2026 kohtuistungi. Kohus arutas kohtuistungil elatisenõude aluseks olevaid asjaolusid

ning elatisenõude õiguslikku külge, selgitas pooltele tõendamiskoormist ja andis pooltele

läbirääkimisteks kuu aja pikkuse tähtaja. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.

Kohus määras 27.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, andis

pooltele võimaluse esitada asjaolusid, seisukohti ja tõendeid ning selgitas veelkord

tõendamiskoormise jaotust (dtl 41–42). Pooltel oli ka pärast kohtuistungit võimalus esitada

täiendavaid asjaolusid, seisukohti ja tõendeid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, kuid

kostja täiendavaid asjaolusid, seisukohti ja tõendeid ei esitanud.

Kohus leiab, et hagi edasiulatuva ja tagasiulatuva elatise saamiseks PKS § 101 alusel

arvutatud suuruses on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab enda seisukohti

alljärgnevalt. Kohus käsitleb esmalt edasiulatuva elatise elatisenõuet (I) ning seejärel

tagasiulatuva elatise nõuet ja teeb menetluslikud otsustused (II).

I

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud määras

alates 01.11.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et hagejal võib olla

õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 96, § 97 p 1, § 99–101 järgi eeldusel, et täidetud on

järgmised tingimused:



poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus



hageja on alaealine



kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud



kohus arvestab seejuures, et hageja ülalpidamisnõude ulatuse määravad tema kõik

eluvajadused, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutused, ning tema kasvatamise kulud

o

kui elatist taotletakse PKS § 101 alusel arvestatud suuruses, eeldatakse, et nii

suured on hageja vajadused ning hageja neid eraldi tõendama ei pea

o

kui kostja leiab, et elatis tuleks välja mõista väiksemas ulatuses kui PKS § 101

alusel arvutatud suuruses, peab kostja tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2

mõttes mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS §-101 sätestatud määra.

9. Kohus tuvastab ja pooled selle üle ka ei vaidle, et rahvastikuregistri andmetel põlvneb

hageja kostjast ning on alaealine. Hageja saab täisealiseks xxxxxxxx. Kuivõrd alaealise lapse

abivajadust PKS § 97 p 2 järgi eeldatakse, ei pea hageja enda abivajadust ülalpidamisnõude

rahuldamise eeldusena tõendama. Kohus tuvastab, et kostja on ülalpidamiskohustust

rikkunud, pooled selle üle ka ei vaidle. Kostja nõustus, et hagejal on õigus ülalpidamist saada

ning et ta on kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele, kuid selgitas, et tal ei ole olnud

võimalik hagejale elatist maksta enda majandusliku seisu tõttu (dtl 21).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Eelduslikult kulub lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kahekordne

PKS § 101 alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste suurust

tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 14). Kuivõrd hageja on palunud kostjalt

välja mõista igakuise elatise PKS §-s 101 sätestatud määras, ei pidanud ta igakuiseid vajadusi

tõendama.

10. Kostja leidis, et elatist tuleks vähendada PKS § 102 lg 2 kohaselt ning kostja hinnangul on

antud juhul mõistlik igakuise elatise summa 150 eurot (dtl 22). Kohus selgitas nii

kohtuistungil kui ka kirjaliku menetluse määruses, et kohus võib PKS § 102 lg 2 järgi mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud suuruse vaid eeldusel, et kostja

tõendab mõjuva põhjuse olemasolu.

10.1. Kohus märgib, et Riigikohus on selgitanud, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2

mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks

olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2

neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades. (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 15.2, 15.3).

10.2. Kostja tugines sellele, et temalt väljamõistetavat elatist tuleks PKS § 102 lg 2 kohaselt

vähendada alla PKS § 101 alusel arvutatud summa, sest tema väitel on ta sissetulek olnud

praegu ja tagasiulatuva elatise nõudmise ajal 500–600 eurot kuus, elasin vanemate juures,

pidin tasuma ainult toidu, transpordi ja sidekulud, telefoniarve. Kohustusi on mul palju, olen

tasunud nii palju kui võimalik. Mu igakuised kulutused on transport ja telefon 150–200 eurot,

ülejäänud raha olen andnud vanematele, kes sellega ise majandasid, midagi endale ei ole

jäänud, kohustuste jääk kokku on 42 000 eurot (dtl 22, 34).

10.3. Kuigi kohus selgitas nii kohtuistungil kui ka kirjaliku menetluse määruses, et mõjuv

põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa on kostja vastuväide ja

selle tõttu tema tõendamiskoormis ning vaatamata sellele, et kostja kinnitas, et esitab

dokumendid enda töövõimetuse (menisk katki) ja varalise seisundi kohta, kostja siiski kohtule

ühtegi tõendit ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat 27.04.2026 määruses, et kui kostja oma

vastuväidet ei tõenda, ei ole kohtul alust elatist vähendada. Kohus peab PKS § 101 lg 1

kohaselt mõistma elatise välja PKS § 101 alusel arvutatus suuruses.

11. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise

edasiulatuva elatisena PKS § 101 alusel arvutatud suuruses 318 eurot 62 senti, millest 295

eurot 86 senti on baassumma (muutub iga aasta 1. aprillil) + 62 eurot 76 senti on 3%

brutokuupalgast, millest on PKS § 101 lg 5 järgi maha arvutatud 40 eurot, mis on pool

lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 mõttes. Pooled ei ole tuginenud sellele ning kohtu hinnangul ka

ei esine muid asjaolusid PKS § 101 lg-te 3–5 mõttes, mis annaksid aluse elatise välja mõista

muus suuruses. Kohus on arvesse võtnud poole lapsetoetusest, pooled ei ole väitnud, et hageja

viibiks kostja juures mingi osa kuust, ei ole tuginenud mastaabisäästule.

Kohus leiab, et elatis tuleb PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista muutuva suurusena nagu

hageja on taotlenud. Kohus arvutab sissenõutavaks muutunud elatise suuruse välja kindla

summana kuni 31.05.2026 ning mõistab edasiulatuva elatise välja alates 01.06.2026 kuni

hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxx. Kohus määrab, et elatist tuleb tasuda hiljemalt iga

kuu esimeseks kuupäevaks jooksva kuu eest, see tähendab, et juunikuu elatist tuleb tasuda

näiteks hiljemalt 1. juunil, juulikuu elatist 1. juulil.

II

12. Kohus käsitleb järgnevalt eraldi hageja elatisenõuet perioodil 01.11.2024–31.05.2026.

Hagimenetluses võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist

(PKS § 108). Kuna hageja esitas hagi 24.11.2025, tuleb kõne alla tagasiulatuva elatise nõue

alates 24.11.2024. Kohus arvutab sissenõutavaks muutunud elatise suuruse välja kindla

summana 24.11.2024–31.05.2026.

12.1. Kohus selgitab, et kostja tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse rikkumise hindamiseks

tuleb hinnata PKS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi, kas kostjal oli kohustus täita ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel või pidas kostja hagejat vahetult ülal temaga koos elades ja tema

kasvatamises osalemises Lapse elatisenõude puhul tuleb PKS § 100 lg 3 teise lause järgi

arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude

esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks

tagasiulatuvalt elatist välja mõista (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).

12.2. Tagasiulatuva elatise puhul tuleb arvestada sellega, et PKS § 108 eesmärk on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille

rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud

isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuvalt elatist välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, arvestada tuleb

vanemate kokkulepet PKS § 100 lg 3 teise lause järgi (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082/74, p

13; RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12).

12.3. Kostja on leidnud, et tagasiulatuva elatise suurus peaks olema väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. Kohus arvestaks kostja majanduslikku seisundit ja ülalpidamisnõude

eesmärki, kuid kostja ei esitanud vaatamata kohtuistungil ja kirjaliku menetluses määruses

antud selgitustele ühtegi tõendit selle kohta, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus

elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.

12.4. Kuivõrd kostja ühtegi tõendit ei esitanud, peab kohus lähtuma PKS § 101 lg 1 järgi

põhimõttest, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. Kohtu ette ei ole toodud ka ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et kostja

oleks perioodil 24.11.2024–31.05.2026 vahetult või vabatahtlikult ülalpidamiskohustust

täitnud, selliseid asjaolusid ei ole ka tõendatud. Kostja on selle asemel hagi vastuses ise

selgitanud, et tõendeid tal esitada ei ole (dtl 21–24) ning jätnud täiendavad seisukohad

esitamata. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb selle perioodi eest välja mõista elatis

PKS § 101 määras.

13. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ka hageja tagasiulatuva elatisenõude osas ning

kostjalt tuleb hageja kasuks PKS § 108 kohaselt välja mõista perioodi 24.11.2024–31.05.2026

eest tagasiulatuva elatisena 5476 eurot 13 senti, mis on kujunenud järgmiselt:



24.11.2024–30.11.2024 (287,72 × 7 ÷ 30) = 67 eurot 13 senti



01.12.2024–31.03.2025 (4 × 287,72) = 1150 eurot 88 senti



01.04.2025 – 31.10.2025 (7 × 301,74) = 2112 eurot 18 senti



01.11.2025 – 31.03.2026 (5 × 301,74) = 1508 eurot 70 senti



01.04.2026 – 31.05.2026 (2 × 318,62) = 637 eurot 24 senti

14. Kohus märgib, et kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada ning kostjalt on hageja kasuks välja

mõistetud igakuine edasiulatuv elatis PKS § 101 alusel arvutatud suuruses, mis on muutuva

suurusega, kuid mis on praeguse seisuga 318 eurot 62 senti kuus. Kohus lisab selgituseks

kostjale, et kehtiva elatisenõude suuruse saab välja arvutada aadressil: . Kostjalt tuleb lisaks

hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud elatis 5476 eurot 13 senti perioodi

24.11.2024–31.05.2026 eest.

19. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 järgi, mis sätestab, et

hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise

alused puuduvad. Kohus märgib, et kuna kostjalt mõisteti välja märkimisväärne

elatisvõlgnevus, siis kostjalt ka hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine paneks

kostja veelgi raskemasse olukorda. Elatisenõude kohtule esitamiseks piisanuks ka elatise

vormi täitmisest, nõuti elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, sisuline vaidlus puudus.

Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis märgib kohus, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin