2-26-5320/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-5320

Tsiviilasi

J. K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): J. K. (isikukood XXX)

Pankrotihaldur / Usaldusisik: Oliver Ennok (isikukood

XXX)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku, J. K. pankrot 15.05.2026 kell 15:30.

2. Nimetada J. K. pankrotihalduriks Oliver Ennok.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.06.2026 algusega kell

11:30. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja tn 4, kohtusaal 4006).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada J. K. kohustustest vabastamise menetlus.

6. Pankrotimenetluse lõpuni ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

7. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15.05.2027.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisik Piret Altosaare tasuks 595 eurot.

12. Hüvitada usaldusisik Piret Altosaare kindlaksmääratud usaldusisiku tasu

summas 462 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Usaldus ja Õigus

OÜ arvelduskontole nr EEXXX. Ülejäänud osas (133 eurot) mõista usaldusisiku

tasu välja J. K.lt.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. J. K. (võlgnik) esitas 06.03.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palub

võlgnik pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 12.03.2026 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh

nimetas võlgniku usaldusisikuks P. A. ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule 30

päeva jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda hinnang

võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.

3. 15.04.2026 esitas usaldusisik võlgniku vara- ja kohustuste nimekirja ning enda hinnangu

võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul

laenukohustusi ligikaudu 32 600,18 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on umbes 1935

eurot ning igakuised jooksvad kulutused 1875 eurot. Võlgnikul ei ole vara, mida saab

realiseerida. Võlgnikul ei jää igakuiste kohustuste kõrval piisavalt rahalisi vahendeid

laenumaksete tasumiseks. Arvestades võlgniku varalist seisundit, tuleb tema

maksejõuetust pidada püsivaks. Võlgnik võttis esimesed laenud 2018. aastal, kui oli

sattunud majanduslikult raskesse olukorda. Juba esimest laenu ei suutnud võlgnik

korrapäraselt tagasi maksta, mistõttu sai juurde võetud uusi laene, et osaliselt tasuda ka

eelmisi laene. Tegemist on kõrgete intressidega tarbijalaenudega ning laenuandjad ei ole

korrektselt laenu väljastades hinnanud võlgniku tegelikku olukorda. Paljud võlausaldajad

on esitanud nõuete osas ka ümberarvestuse, kuid siiski on laenude kogumaht suur ning

võlgniku varalist seisu ja sissetulekute suurust hinnates ei ole tõenäoline, et olukord

tulevikus muutuks. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

ebaõnnestunud majanduslikud otsused ning suutmatus hinnata nende tagajärgi. Kuna

võlgnik on püsivalt maksejõuetu, on asjakohaseks menetlusliigiks pankrotimenetlus.

Võlgnikul on küll püsiv sissetulek, kuid igakuiste kohustuste kõrval ei jää piisavalt

vahendeid kaalumaks võlgade ümberkujundamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg

2).

7. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et kuigi võlgniku

igakuine sissetulek on 1935 eurot, ulatuvad tema igakuised jooksvad kulutused 1875

euroni ning laenukohustuste kogusumma ligikaudu 32 600,18 euroni, mistõttu ei ole

võlgnik võimeline oma kohustusi täitma.

8. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus

nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki (PankrS § 31 lg 6).

9. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

11. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt

otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti

väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab

see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

12. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, alused,

mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on

sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.

13. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

14. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui

resolutsioonis märgitud ajal.

15. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg

4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku

tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

18. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

19. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on

189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

20. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Usaldusisiku tunnitasu 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 595 eurot (käibemaksu ei

lisandu). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 595 eurot (7 t × 85 eurot). Vastavalt

usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

21. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub,

et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks.

Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

22. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab

usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1,

§ 2 lg 1).

23. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 7 tunni eest

summas 462 eurot (alustatud pooltunde 14 × 33). Ülejäänud ulatuses, s.o 133 eurot (595-

462) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

24. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

25. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine

ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on

võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

26. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule

üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis

arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu

väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Palmiste

kohtunik