2-24-146308/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-146308

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

Elektrum Eesti OÜ hagi D. N. vastu võlgnevuse nõudes

Kirjalik menetlus

155, 34 eurot, lihtmenetlus

Hageja: Elektrum Eesti OÜ (rk 11399985, asukoht: Endla

tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10122)

Hageja lepinguline esindaja: A. J. (e-post: XXX)

Kostja: D. N. (ik XXX elukoht XXX; XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Elektrum Eesti OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Elektrum Eesti OÜ kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Elektrum Eesti OÜ esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

D. N.lt 140,47 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte

toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 11.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude D. N. vastu edasiseks menetlemiseks Viru Maakohtule.

Viru Maakohus jättis 12.08.2025.a. määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Elektrum Eesti OÜ esitas 19.08.2025 maakohtule hagiavalduse (ja 3.09.2025 ja 25.09.2025

hagi täiendused), milles palub D. N.lt välja mõista põhivõla 93,69 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 32,71 eurot (perioodi eest 21.04.2023-23.11.2024), sissenõudmiskulude

hüvitise 5 eurot ja viivise põhivõlalt alates 20.08.2025 kuni põhinõude tasumiseni määras

0,07% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.06.2018 elektrienergia müügilepingu nr

7356358263. Lepingu kohaselt müüs hageja kostjale elektrienergiat tarbimiskohas xxx. Leping

kehtis 1.08.2018 kuni 31.07.2021.

Vastavalt lepingu p-le 5.2. kehtib leping seni, kuni toimub lepingus sätestatud elektrienergia.

Lepingu p 5.2.1 järgi pikeneb leping igakordselt 12 kuuks, kui kumbki pool ei teavita teist poolt

vähemalt 30 päeva enne perioodi lõppemist soovist konkreetse paketi perioodi mitte pikendada.

Vastavalt tingimuste punktile 2.2.1 on kliendil kohustus maksta lepingus märgitud tähtajaks ära

täies mahus müüja poolt müüdud elektrienergia kohta esitatud arved.

Hageja esitas kostjale arved perioodi 5.04.2023-7.11.2024 eest kokku summas 93,69 eurot. D.

N.l on hagi esitamise seisuga hagejale tasumata tarbitud elektriaenergia eest arved kokku 93,69

eurot (põhinõue, dtl 25-26).

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste p 3.1 arvestab hageja tasumata jäetud arvetel

viivist 0,07% päevas (dtl 26-27). Perioodi eest 21.04.2023-23.11.2024 on sissenõutavaks

muutunud viivis 32,70 eurot.

Hageja nõuab kostjalt lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel alates 20.08.2025 (so alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras

ehk 0,07% tasumata põhinõudelt päevas.

Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja 27.07.2023 ja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist

kokku summas 5 eurot, vastavalt VÕS § 1132 lg 1 sätestatule.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja D. N. vaidleb hagile vastu. Kostja rõhutab, et võlgnevust elektrienergia kasutamise

eest ei ole. Venemaal ja Eestis kujunenud vääramatu olukorra tõttu ei ole kostjal võimalik täita

oma kohustusi seoses kindlustusmakse tasumisega. Rahalised ülekanded Venemaalt Eestisse ei

toimi.Venemaa Föderatsiooni kodanikele (mitteresidentidele) ei pikendata ID-kaarte ning neile

ei väljastata viisasid ega elamislube. Vastavalt kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumise

tingimustele loetakse kindlustusosa alates esimesest tasumata tähtajast üles öelduks, kuna

kindlustus on vabatahtlik.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis,

leiab, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg

7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

6. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1

mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid Elektrum Eesti OÜ ja D. N. 11.06.2018 sõlmitud

elektrienergia müügilepingu nr 7356358263 (dtl 31-32) paketiga „kasutlik klõps kindlustusega“.

Elektrienergia müügiperiood oli 1.08.2018-31.07.2021. Lepingu järgi oli kuutasu 1,79 eurot

lepingu kohta ning pakett sisaldas ka elektriseadmete kindlustust If Kindlustuselt.

Kooskõlas lepingi p-ga 2.1.2 saatis Elektrum eesti OÜ kostjale tasumiseks arved. Hagiavalduse

kohaselt on D. N. on jätnud perioodil 5.04.2023-7.11.2024 esitatud arved (dtl 25, 34-91)

tasumata kogusummas 93,69 eurot.

Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus

hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.

7. Kohtu hinnagul on hageja esitatud nõude tõendamata.

Kostja märgib, et elektrienwergia eest võlgnevust ei ole (dtl 295-296).

Hageja esitatud arvetelt nähtub üksnes elektrienergia kuutasu ja võrguteenuse kuutasu.

Elektrienergia tarbimist vaidlusalusel perioodil ei olnud.

Poolte vahel sõlmitud lepingu I osa – põhiosa järgi oli elektrienergia müügiperiood 1.08.2024-

31.07.2021 (dtl 31).

Hageja nõuab kostjalt võla väljamõistmist arvete eest, mis on esitatud kostjale tasumiseks

perioodi eest aprill 2023-november 2024 (dtl 25).

Lepingu p 5.2 sätestab, et leping kehtib seni, kuni toimub lepingus sätestatud elektrienergia

müükelektrienergia tarnimiseks vähemalt ühele mõõtepunktile (lepingus sätestatud

elektrienergia müügiperiood) välja arvatud juhul kui see on tähtajatu või pikendatakse p-des

5.2.1 ja 5.2.2 toodud viisil.

Lepingu p 5.2.1 järgi pikeneb leping samade tingimustega samaks elektrienergia

müügiperioodiks, kuid mitte pikemaks kui igakordselt 12 kuuks kui kumbki pool ei teavita teist

poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi soovist konkreetse paketi

elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada.

Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendeid selle kohta, et leping lõppes 31.07.2021 nagu

lepingus märgitud.

Hageja väitel pikenes leping p 5.2.1 järgsel viisil. Väide on tõendamata

Leping kehtis kuni 31.07.2021. Hageja ei ole tõendanud selle pikenemist 1. augustist 2022 (nt

arvete tasumist vahepealsel perioodil), vaid on nõude alusena esitanud arved perioodi eest aprill

2023-november 2024.

Väide, et pooltevaheline leping pikenes lepingu p 5.2.1 viisil, on tõendamata, sellest tulenevalt

ka kuutasude nõue põhjendamatu.

Hagi lisana nr 11 (dtl 61) on esitatud kohtule 07.12.2023 arve nr 735479094148, milles on

märgitud tarbimiskoha väljalülitamine mõõtepunktist kaugjuhtimisega, 38ZEE-00554467-P,

xxx, periood 13.11.2023-13.11.2023.

Kui tarbija on tarbimiskohast välja lülitatud, jääb arusaamatuks millisel alusel leiab aset

teenuste eest arvete esitamine.

8. Lisaks sellele, et tõendamata on lepingu pikenemine, on arusaamatu ka arvetel kajastuv

elektrienergia kuutasu suurus.

Hagile lisatud arvetelt ei nähtu arvestust elektrienergia ega võrgutasu osas (mõlemad null eurot;

järelikult tarbimist ei olnud), küll aga on märgitud elektrienergia ja võrguteenuse kuutasu

2023.a ja 2024.a.

Võrgu kuutasu katab tarbimiskoha ühenduses hoidmise kulu (võrgu püsikulu) sõltumata sellest,

kas elektrit tarbiti või mitte

Lepingu järgi sisaldas hind elektrienergia kuutasu, mille suurus oli lepingu kohta 1,79 eurot

Hageja selgitab, et elektrimüüja kuutasu ehk püsitasu on osa elektri müügihinnast, mis ei sõltu

tarbitud kogusest, vaid katab müüja püsikulud ja kliendihalduse (dtl 302).

Kui elektrienergia kuutasu on püsitasu, mis ei sõltu tarbitud kogusest, jääb kohtule

arusaamatuks, miks osadel arvetel on kajastatud elektrienergia kuutasu (nt dtl 38, 44, 50, 53,

57, 73) osadel mitte (nt dtl 42, 48, 63, 65, 67, 77, 79, 83, 81, 29). Teiseks on lepingu järgi

kuutasu 1,79 eurot lepingu kohta; arvetel millel on elektrienergia kuutasu toodud, nõutakse

3,29 euro tasumist.

Kui nõustuda hageja väitega, et leping pikenes p 5.2.1 viisil, siis eeldanuks see pikenemist

samadel tingimustel.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et poolte vahel oleks sõlmitud mõni muu hinnakokkulepe või

teavitatud kostjat hageja poolt hinna muutumisest.

Lepingu järgi võis küll müüja rakendada 2 korda aastas muudetud kuutasu ja

kindlustustingimusi, kuid need tuli sel juhul kliendile saata hiljemalt 45 päeva enne nende

muudatuste jõustumist (dtl 31).

Kohus märgib, et ainuüksi arve esitamisest kostjale tasumise kohustuste ei teki.

9. Kohus lisab, et käesoleval juhul on tegemist tarbijaga sõlmitud elektrienergia

müügilepinguga. Kostja D. N. kui tarbija on lepingulises suhtes elektriettevõttega selgelt

nõrgemas positsioonis.

Sellises olukorras on kohtu hinnangul eriti oluline, et kostja saaks aru talle esitatud arvetest

ning nõude kujunemisest.

10. Kuivõrd põhinõue on kohtu hinnangul tõendamata, jääb trahuldamata ka hagi

kõrvalnõuete (viivis, sissenõudmiskulu) osas.

Vastuseks hageja esindaja 22.10.2025 toodud vastiuväidetele/komentaaridele kohtu

13.10ö.2025 nõudekirjale märgib kohus järgmist.

Hagejal ei tule tõendada mitte üksnes nõude olemasolu, vaid ka selle suurust.

Kohtu 13.10.2025 nõudekirjas (dtl 298) ei ole kohus hagejalt nõudnud tõendeid asjaolude

kohta, mille tõendamise kohustus on kostjal. Lisaks juhib kohus hageja esindaja tähelepanu

TsMS § 405 lg 1 p 8 sätestatule, mille kohaselt võib kohus lihtmenetluses koguda tõendeid

omal algatusel

Hageja ei saa eeldada, et nõude rahuldamiseks piisab üksnes hagiavalduse ja arvete esitamisest.

Kui hageja tugineb nõudes sellele, et pooltevaheline leping pikenes ja sellest tulenevalt on

kostjal lepingust tulenev kohustus täitmata, lasus hagejal ka kohustus seda tõendada, mida

hageja teinud ei ole.

Menetluskulude jaotus.

11. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus jätab hagi rahuldamata, poolte menetluskulud jäävad hageja Elektrum Eesti OÜ kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik