2-25-10944/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu hageja loobumine nõudest summas 14 000 eurot ja lõpetada eeltoodu osas Mõista kostjalt 1 I. R.-ilt (isikukood XXX) hageja G. P. (isikukood XXX) kasuks välja 11
Legislator headnote
AI generated2-25-10944/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: R.-ilt (isikukood XXX) hageja G. P. (isikukood XXX) kasuks välja 11
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.05.2026 Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-10944
Tsiviilasi
G. P. hagi I. R. ja A. R. vastu alusetult saadu tagastamise ja
kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 28 856,70 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: G. P. (isikukood XXX, XXX);
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toomas Vaher (Ellex
Raidla Advokaadibüroo, e-post: XXX);
Kostja 1: I. R. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX);
Kostja 1 lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers
(Advokaadibüroo EmeraldLegal, e-post: XXX);
Kostja 2: A. R. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX);
Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meris Velling
(Advokaadibüroo Liverte, e-post: XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu hageja loobumine nõudest summas 14 000 eurot ja lõpetada eeltoodu osas
menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2. Rahuldada osaliselt hageja nõue kostja 1 vastu.
3. Mõista kostjalt 1 I. R.-ilt (isikukood XXX) hageja G. P. (isikukood XXX) kasuks välja 11
849,26 (üksteist tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa eurot ja 26 senti) eurot, millest 11
000 eurot on põhinõue, 767 eurot on kohtueelsete õigusabikulude hüvitis ja 82,26 eurot on
hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4. Mõista kostjalt 1 I. R.-ilt (isikukood XXX) hageja G. P. (isikukood XXX) kasuks välja
sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamise päevast 08.07.2025 põhinõuete
summalt 11 767 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete
rahuldamiseni.
5. Jätta hagi kostja 2 A. R.-i vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1. Jätta hageja menetluskulud kostja 1 kanda ning kostja 2 menetluskulud hageja kanda.
2. Mõista kostjalt 1 I. R.-ilt (isikukood XXX) hageja G. P. (isikukood XXX) kasuks
menetluskuludena välja 3028,29 (kolm tuhat kakskümmend kaheksa eurot ja 29 senti),
millest 2188,29 eurot on kulud õigusabile ja 840 eurot nõude rahuldatud ulatusele vastav
riigilõiv.
3. Mõista kostjalt 1 I. R.-ilt (isikukood XXX) hageja G. P. (isikukood XXX) kasuks välja
viivis menetluskuludelt 3028,29 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Mõista hagejalt G. P.-lt (isikukood XXX) kostja 2 A. R.-i (isikukood XXX) kasuks
menetluskuludena välja kulud õigusabile 4030 (neli tuhat kolmkümmend) eurot.
5. Mõista hagejalt G. P.-lt (isikukood XXX) kostja 2 A. R.-i (isikukood XXX) kasuks välja
viivis menetluskulult 4030 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 25 000 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt
solidaarselt välja mõista kahju hüvitise 767 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 216,68 eurot.
Hageja palus kostjatelt välja mõista solidaarselt sissenõutavaks muutuva viivise summalt 25 767 eurot
alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ette nähtud ulatuses.
2. Hageja esitas kostjate vastu solidaarse nõude, sest kostjad ei ole vaatamata kinnistu ja
hoonestusõiguse võõrandamislepingu sõlmimata jätmisele hagejale tagastanud ettemaksu 25 000 eurot.
Hageja nõuab ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Mõlemalt nõudelt nõuab hageja viivist.
3. Hageja ja kostjad pidasid läbirääkimisi kinnistu ja hoonestusõiguse omandamiseks, kuid lepingut ei
sõlmitud. Kevadel 2025 pidasid hageja ja kostjad läbirääkimisi kostjate ühisomandisse kuulunud XXX
asuva kinnistu ja hoonestusõiguse omandamiseks. Kostjad pidid nii kinnistu kui ka hoonestusõiguse
müüma hageja näidatud äriühingule, milleks oli hageja enamusosalusega (92,31%) XXX OÜ
(registrikood XXX). Notar L. M. valmistas ette kinnistu ja hoonestusõiguse müügilepingu projekti.
08.05.2025 tasus hageja ettemaksu summas 25 000 eurot kostja 1 pangakontole XXX. Kostja 1
kinnitas, et ettemaksu tasumisel müüvad kostjad kinnistu ja hoonestusõiguse hagejale. Ostuhinna
ettemaksu kohta eraldi lepingut ei sõlmitud, samuti puudub käsiraha, leppetrahvi või muu taoline
kokkulepe.
4. Tehingu finantseerimine panga tõttu venis ja sel ajal kostjad võõrandasid kinnistu ja
hoonestusõiguse kolmandatele isikutele, kes kanti 10.06.2025 kinnistusraamatusse sisse
kaasomanikena ja hoonestusõiguse õigustatud isikutena. Kostjatel ei ole enam võimalik kinnistut ja
hoonestusõigust hagejale müüa. Kostjad viivitavad pahatahtlikult ettemaksu tagastamisega. 06.06.2025
informeeris kostja 1 hagejat soovist müüa kinnistu ja hoonestusõigus kolmandatele isikutele. Samal
päeval palus hageja, et talle tagastataks tasutud ettemaks summas 25 000 eurot. Selle peale kostja 1
hakkas keerutama ja lubas vastata esimesel võimalusel. 06.06.2025 nõudis hageja uuesti ettemaksu
tagastamist. Kostja palus end mitte survestada.
5. Kostjad petsid hagejat ja asusid otsima ettekäändeid hageja ettemaksu endale jätmiseks. 06.06.2025
sõnumivahetuse ajal olid kinnisasjad juba tegelikult teistele ostjatele ära müüdud. Kinnistusraamatu
väljavõttest nähtub, et 05.06.2025 on registreeritud kinnistamisavaldus nr XXX seoses notari E. P.
tehinguga. Kostja 1 eksitas hagejat eesmärgiga vältida hageja raha tagastamist.
6. Kostjad tegutsesid kinnistu ja hoonestusõiguse võõrandamisel ühiselt. Kostjad olid abielus, kinnistu
ja hoonestusõigus kuulusid vastavalt abieluvaralepingule kostjate ühisomandisse. Vastavat asjaolu
kinnitasid kostjad lepingu projektis ja see on nähtav kinnistusraamatust. Selle üle pooled ei vaidle.
Hagejaga koordineeris müügiprotsessi kostja 1, kuid mõlemad kostjad olid osalised müügiprotsessis.
Kostja 1 kinnitas kirjavahetuses, et kostja 2 osales aktiivselt müügiprotsessis ning kinnistu ja
hoonestusõiguse müük toimus kostjate koostöös. Müüjatele kui ühisomanikele tehtud ettemaks oli osa
müüjatele ühiselt tasumisele kuuluvast müügihinnast ja seega on neil mõlemal ettemakse tagastamise
kohustus.
7. Kostjad ei kavatse ettemaksu tagastada. Kuivõrd kostjad keeldusid ettemaksu tagastamast, pöördus
hageja advokaadi poole. 09.06.2025 nõudekirjaga nõudis hageja esindaja ettemaksu tagastamist. Kuid
ka pärast 09.06.2025 nõudekirja saatmist ning õigusliku olukorra selgitamist ei ole kostjad ettemaksu
tagastanud.
8. Hageja nõuab alusetult saadud 25 000 euro tagastamist. Hageja viitas VÕS § 1028 lõikele 1. Kostjad
on alusetult rikastunud, kuna hageja tasus osa müügihinnast ettemaksena, kuid hagejale kinnistut ja
hoonestusõigust ei võõrandatud. Ettemaks on VÕS § 208 lg 1 mõttes osaline ostuhinna ette tasumine,
st hageja sooritus seisnes ettemaksu kui tulevase kohustuse täitmises. Kuna lepingut ei sõlmitud, siis
ettemaksu ulatuses on kostjad hageja arvelt alusetult rikastunud.
9. Kostjatel ei ole õigust keelduda ettemaksu tagastamisest. Kostja 1 asus kohtueelses kirjavahetuses
seisukohale, et kuna leping jäi sõlmimata hagejast tulenevatel põhjustel, ei pea kostja 1 ettemaksu
tagastama. See väide on alusetu nii õiguslikult kui sisuliselt. Pooled ei sõlminud ühtegi kokkulepet
selle kohta, et ettemaksul oleks mingi tagatisfunktsioon. Õiguslikult ei ole oluline, mis põhjusel
lepingu sõlmimiseni ei jõutud, oluline on, et hageja tasus ettemaksu ning hagejaga lepingut ei
sõlmitud, mistõttu tuleb ettemaks hagejale tagastada. Samuti väitis kostja 1, et hageja on ettemaksu
tagastamise nõudega hilinenud, kuna hageja ei nõudnud ettemaksu tagastamist telefonikõnedes, mille
käigus oli juttu lepingu sõlmimisest. Sellised väited on alusetud ja õiguslikult mõttetud. Hageja nõudis
ettemaksu tagastamist kohe, kui sai teada, et kostjad kavatsesid kinnisasjad müüa teistele ostjatele.
Ühtlasi on hageja esitanud alusetult saadud tagastamise nõude seaduses toodud aegumistähtaja jooksul
(TsÜS § 151 lg 1).
10. Kostjad on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 järgi. Kostjate vastutus on solidaarne, kuna ostuhinna
ettemaks tehti kostjate ühisomandis oleva vara omandamiseks ning kostjad tegutsesid müüjatena
ühiselt. Ühisomandisse kuuluva kinnistu müümisel tuleb lähtuda eeldusest, et ettemaks tasuti
müüjatele ühiselt ja müüjad tegutsesid ühiselt. Hageja tasus ettemaksu küll kostja 1 pangakontole, kui
ühele solidaarvõlausaldajale (VÕS § 73 lg 2), kuid hageja täitis seeläbi kohustust mõlemale müüjale
ühiselt. Kohtueelselt kinnitas kostja 1 kirjavahetuses, et kostja 2 osales aktiivselt müügiprotsessis ning
kinnistu ja hoonestusõiguse müük toimus kostja 1 ja kostja 2 koostöös.
11. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. 09.06.2025
nõudekirjas viitas hageja, et arvestab alusetult saadud summalt viivist alates nõudekirja saatmisest, so
alates 09.06.2025. VÕS § 113 lg 2 alusel võib alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul viivist
arvestada ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja teavitas nõudest 09.06.2025
nõudekirjas. Hiljemalt sellest hetkest oli kostjatele nõue teada. Viivisemääraks on seadusjärgne
viivisemäär. Hagejal on õigus nõuda hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivist hagi
kuupäeva seisuga summas 216,68 eurot. Hageja nõuab viivist alusetult saadud 25 000 eurolt alates
hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
12. Hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 767 eurot. Hagejal tekkis
kohtueelselt vaidluse lahendamiseks õigusabikulusid summas 767 eurot. Hageja nõuab kulude
hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 mõttes otsene
varaline kahju. Hagejale osutas õigusteenust vandeadvokaat Toomas Vaher. Advokaadi kaasamine oli
vajalik, kuna kostjad ei tagastanud ka pärast mitmeid meeldetuletusi sõnumivahetuses hagejale
ettemaksu. Professionaalse õigusabi kaasamine oli vajalik olukorra kiiremaks lahendamiseks ning
võimaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on füüsiline isik, kelle jaoks ettemaks summas 25 000
eurot on märkimisväärne summa, mistõttu oli advokaadi kohtueelne kaasamine olukorra kiiremaks
lahendamiseks vajalik. Hageja nõudis kahju summalt viivist alates hagiavalduse esitamisest.
13. 24.10.2025 esitas hageja avalduse nõudes osaliseks loobumiseks 14 000 euro ulatuses. Hageja
palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 11 000 eurot. Ebaõige ja tegelike asjaoludega vastuolus on
kostja II peamine väide, et ta ei olnud ettemaksust teadlik. Alusetu on kostja I väide, et tal on
tasaarvestatav vastunõue.
14. Kinnistu müügihinnaks müügikuulutuses oli märgitud 295 000 eurot. Hageja avaldas soovi elamu
ostmiseks enda äriühingu kaudu. Kuna hageja äriühingule ei olnud veel laekunud sinna oodatud
rahalisi vahendeid, siis 08.05.2025 tasus hageja füüsilise isikuna enda kontolt kostjatele kui müüjatele
ettemaksu summas 25 000 eurot, mille kandis üle kostja I kontole tema instruktsioonide kohaselt.
Kostja I tegutses vara müümise ettevalmistamisel mõlema kostja kui müüjate (ühisomanikud) eest ja
nimel. 08.05.2025 e-kirjas kinnitas kostja I, et ettemaksu tasumisel müüakse kinnistu hagejale. Seda
lubadust kostja I ei pidanud. Mingit broneerimis- ega käsiraha- ega eellepingut hagejaga ei sõlmitud.
15. Tehingu finantseerimine venis hagejast mitteolenevatel asjaoludel panga tõttu, kes kontrollis
välispangast hageja äriühingule laekunud vahendeid, mistõttu ei olnud neid kantud hageja äriühingu
kontole. Hageja hoidis kostjat I kursis ja probleem on tänaseks lahendatud, kuid kostjad müüsid enne
raha vabanemist kinnistu ära teisele ostjale. Kostja I ei teinud kohtueelselt mingeid etteheiteid selle
kohta, et hageja oleks pahas usus läbirääkimised katkestanud.
16. Müüdav vara oli kostjate kui endiste abikaasade ühisomand ning kostjate omavahelise kokkuleppe
kohaselt tegeles müügiprotsessiga kostja I. 09.05.2025 saatis kostja I kostjale II tehingusummade
jaotuse ning palus selles osas kostjalt II kinnitust. Müügihind kujunes kostjate koostöös. Kostja I
kinnitas hageja esindajale, et müügiprotsessis osalised kostjad omavahel kooskõlastatult. 15.05.2025 ja
16.05.2025 sõnumitega hoidis kostja I hagejat kursis, kas ja millal kostjale II müügitehingu sõlmimine
sobib. 09.06.2025 kinnitas kostja I hageja esindajale, et müügiprotsess toimus kostjate vahel
kooskõlastatult. Kostjate omavahel kooskõlastatud tegevust tõendab hageja selja taga sõlmitud
broneerimisleping teise ostjaga. Eeltoodust tuleneb, et ettemaks oli tasutud kostjatele kui
ühisomanikest müüjatele eesmärgiga osta nende ühisvara, mitte pelgalt kostjale I, kuigi tehniliselt
toimus ülekanne kostjate valikul kostja I kontole.
17. 12.05.2025 edastas notar hagejale, kostjatele ja maaklerile Kristjan Penjamile lepingu projekti.
Notari lepinguprojektis fikseeritud hind vastas müügikuulutuses soovitud hinnale (295 000 eurot), kuid
leping ei olnud muude tingimuste osas lõplik, näiteks oli lahtine müügihinna jaotus kostjate vahel ja
sisse olid viimata täpsustused, sh fikseerimata ettemaksu tasumine. Tehingu sõlmimine lükkus edasi.
20.05.2025 toimus hageja ja kostja I telefonikõne. Kostja I tugineb ainult sellele telefonikõnele, milles
väidetavalt andis hageja loa müüa kinnistu teisele ostjale. Hageja ei kinnita sellist kõne sisu. Hageja
väidab, et kostja I ühepoolselt teavitas kavatsusest otsida teist ostjat, mitte ei küsinud selleks hageja
nõusolekut, jättes ütlemata, et tegelikult on tal teine ostja juba olemas.
18. 22.05.2025 sõlmisid kostjad uue ostjaga broneerimislepingu müügihinnaga 308 000 eurot.
Broneerimislepingu pooleks olid kostjad, CP Invest OÜ (maaklerifirma) ja uus ostja.
Broneerimislepingu kohaselt tasus uus ostja 4000 eurot broneerimistasu maaklerfirmale.
Maaklerifirma ja kostjad nõustusid mitte pakkuma kinnistut teistele klienditele. Hagejat uue ostjaga
broneerimislepingu sõlmimisest ei teavitatud. Hageja sai hagejaga kavandatud tehingu katkijäämisest
teada alles juuni alguses.
19. 05.06.2025 on registreeritud kinnistamisavaldus nr XXX seoses notar E. P. tehinguga nr XXX.
Leping sõlmiti ostjaga eelduslikult päev või paar päeva enne kinnistamisavalduse edastamist. Hagejat
kinnistu müümisest ei teavitatud. Kostja I varjas, et hagejaga tehingut tegelikult sõlmida ei saa, kuna
uue ostajaga oli tehing juba sõlmitud. Kohtueelselt uuris hageja kostjalt I mitmeid kordi, kas kostjad
on kinnistu müünud teisele ostjale. Sõnumivahetuses kostja I keerutas vastustes. Alles 06.06.2025
teatas kostja I, et ta on otsustanud edasi liikuda teise ostjaga. Kostja I jättis avaldamata, et tegelikult oli
tehing uue ostjaga juba sõlmitud.
20. 06.06.2025 ja mitme järgneva sõnumiga palus hageja kostjalt 25 000 euro ettemaksu tagastamist,
kuna hageja sai aru, et kostjad otsustasid vara müüa teisele ostjale. Kostja I hakkas saatma üldsõnalisi
vastuseid, ilmse sooviga ettemaksu tagastamisest kõrvale hoida. Sellest, et hageja ja kostjad oleksid
väidetavalt sõlminud broneerimislepingu ja ettemaksu kas sellel või muul ettekäändel ei tulegi
tagastada, sõnumivahetuses juttu ei olnud.
21. Kuna kostjad ei maksnud ettemaksu tagasi, esitas hageja hagi kohtule koos hagi tagamise
taotlusega. Pärast hagi esitamist tegi kostja I ettepaneku, et hageja loobuks 11 000 euro osas
tagasinõudest, kuid ei tasunud siiski 14 000 eurot, mille tagastamiskohustuse osas vaidlus puudub.
Hageja keeldus ettepanekust loobuda 11 000 euro ulatuses tagasinõudest. 30.09.2025 vastuses eksitab
kostja I kohut väites, et ettepanek tehti enne hagi esitamist.
22. Kostja I võttis osaliselt hagi õigeks 14 000 euro ulatuses, jättes selle siiski hagejale tagastamata.
Kostja I ei põhjenda, miks ta vähemalt selles osas ei ole hageja tasutud ettemaksu tagastanud.
13.10.2025 nõudis hageja kostjalt I, et viimane tasuks ettemaksu vähemalt osas, milles ta võttis hagi
õigeks, s.o summas 14 000 eurot. 16.10.2025 saatis hageja esindaja korduva meeldetuletuse
maksmiseks. 17.10.2025 tasus kostja I hagejale 14 000 eurot.
23. Kuna kostja I tasus 14 000 eurot, loobus hageja nõudest antud summas. Hageja nõuab kostjatelt
edaspidi jätkuvalt solidaarselt 11 000 euro tasumist ehk seni tagastamata ettemaksu tagastamist ja
kõrvalkulusid. Lepingueelsed läbirääkimised ei välista alusetu rikastumise nõuet. Kostja I on
õiguskirjandusele tuginedes püstitanud argumendi, et alusetu rikastumise sätted on oma olemuselt
subsidiaarsed, st neid kohaldatakse siis, kui pooltevahelist suhet ei reguleeri mõni spetvgsiifilisem
normistik. Hageja sellega ei nõustu.
24. Ei eksisteeri ühtegi normi, mis välistaks alusetu rikastumise nõude esitamise olukorras, kus tehingu
sõlmimiseni ei jõuta. VÕS § 1028 lg 1 põhiliseks kohaldamisalaks ongi olukord, kus lepingu
sõlmimise eesmärgil on ettemaksu tasutud, kuid tehinguni ei jõuta. Hageja ei ole esitanud kahjunõuet
lepingueelse vastutuse põhimõtte alusel, mistõttu ei oma tähtsust kostja I selgitused hageja väidetavast
pahausksusest. Ühtlasi ei saa alusetu rikastumise nõue põhimõtteliselt olla VÕS § 14 suhtes
teisejärguline, kuna normid reguleerivad erinevaid olukordi. VÕS § 14 alusel on hüvitatav
usalduskahju, samas kui hageja ettemaksu tagastamist saabki nõuda alusetu rikastumise normi alusel.
25. Hageja rõhutas, et summa tasuti ettemaksuna ning pooled broneerimislepingut ei sõlminud.
Kostjate väide, et 25 000 eurot tasuti broneerimistasuna, on paljasõnaline. Broneerimislepingut
hagejaga ei sõlmitud ning broneerimistasu temalt ei nõutud. Kostja I õigeksvõtt kinnitab, et hageja
tasus müügihinna ettemaksuna. Kuigi kostja I väidab tagantjärgi, et poolte vahel sõlmiti
broneerimisleping, kinnitab hagi õigeksvõtt, et hagejal on alusetu rikastumise nõue. Kui hageja oleks
maksnud ettemaksu broneerimistasuna, ei oleks kostja I olnud põhjust seda nõuet õigeks võtta. Kostja I
viitab ise, et ostusoovi tõsiduse ja tehingu toimumise kindlustamiseks kandis hageja 08.05.2025 kostja
1 pangakontole ettemaksu 25 000 eurot. Kostja I kinnitusest nähtub, et tegemist on ettemaksuga.
Väide, et tegu on broneerimise tasuga, on juristide väljamõeldis. Kostja kinnitas 08.05.2025 e-kirjas, et
kui hageja tasub ettemaksu, siis müüakse kinnistu hagejale.
26. Poolte vahel puudus kokkulepe, et tehingu nurjumisel oleks kaotab hageja õiguse oma rahale, mis
on ettemaksuna müüjale tasutud. Kostja II esitatud broneerimisleping kinnitab, et hageja tasus
ettemaksu. Hageja tasutud ettemaks oli märkimisväärne ehk 25 000 eurot 295 000 euro suuruse
tehinguhinna juures, mis viitab sellele, et summat ei makstud broneerimistasuna. Praktikas ei ole
broneerimistasud nii suured. Seda kinnitab ka kostja II tõendina esitatud broneerimisleping, kus
broneerimistasu oli 5x väiksem tehingu müügihinnast, broneerimistasuks oli ainult 4000 eurot.
27. Hagejale saadetud kinnistu müügilepingu projekt sisaldab maakleritasu 8 700 euro tasumist CP
Invest OÜ kontole. Sama maakleriga sõlmisid kostjad broneerimislepingu kinnistu tegeliku ostja K.
K.. Broneerimislepingu kohaselt pidi uus ostja tasuma maaklerile broneerimistasu, mis pidi lepingu
katkijäämisel maaklerile jääma. Kui kostjatel oleks olnud sooviks hagejaga sõlmida broneerimisleping,
oleks see ilmselt sõlmitud samamoodi kolmepoolselt koos maakleriga. Kohtueelne e-kirjade vahetus
tõendab broneerimislepingu puudumist.
28. Broneerimislepingu välistab ka kostja I väidetav tasaarvestusele suunatud nõue, mis põhinevat
hoopis kahju tekitamisel. Kostjal I ei ole tasaarvestatavat nõuet, kuna hageja ei katkestanud
pahauskselt läbirääkimisi. Tasaarvestatav on ainult reaalselt olemasolev nõue (VÕS 97 lg 1). Tehing
jäi katki põhjusel, et kostjad müüsid kinnistu kolmandale isikule, mitte hagejast tingitud põhjustel.
Hageja ei pidanud kordagi läbirääkimisi eesmärgiga lepingut mitte sõlmida ega käitunud muul viisil
vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja soovis hoone osta ja sinna elama kolida. Vastupidist ei ole
kostja I tõendanud.
29. Hagejal oli mõjuv põhjus viivituseks, kuna ostja raha oli kinni pangapoolse taustauuringu tõttu.
Hageja ei katkestanud läbirääkimisi, vaid seda tegid kostjad, kes soovisid kinnistu müüa teisele ostjale.
Kostja I ei ole tõendanud, kuidas hagejaga tehingu ärajäämine tekitas talle kahju. Samuti pole
tõendatud, et eksisteeris ostja, kes oleks tehingu sõlminud kõrgema hinnaga 320 000 eurot. Hageja
lähtus hinnast 295 000 eurot ja oli valmis selle tasuma. Ilmselt tegelikult sellist ostjat ei olnud, kuna
kinnistu müügikuulutuses oli hinnaks märgitud 295 000 eurot. Samas suurusjärgus müügihind oli
märgitud hagejale saadetud notariaalse ostu-müügilepingu projektis. Juunis 2025 saadetud sõnumites
ei tuginenud kostja I sellele, et ettemaksu tagastamisest keeldumise põhjuseks oleks väidetav
kahjunõue.
30. Kostjad on solidaarvõlgnikud, sest nad tegutsesid müügiprotsessis kooskõlastatult ja ühiselt. Kostja
I ja kostja II olid abielus, kinnistu ja hoonestusõigus kuulusid vastavalt abieluvaralepingule kostjate
ühisomandisse. Selle üle vaidlus puudub. Kostja I koordineeris müügiprotsessi, mõlemad kostjad
osalesid müügiprotsessis. Müüjatele kui ühisomanikele tehtud ettemaks oli osa müüjatele ühiselt
tasumisele kuuluvast müügihinnast.
31. Kostja I kinnitas hagejale, et kostjad on ühiselt tegutsenud, et kostja II osales aktiivselt
müügiprotsessis ning kinnistu ja hoonestusõiguse müük toimus kostja I ja kostja II koostöös. Kostja I
informeeris hagejat jooksvalt sellest, kas kostjale II tehingu sõlmimise kuupäevad sobivad.
Müügihinna jaotuse üle arutasid kostjad samuti ühiselt ning sellel teemal toimus enne tehingut
hagejaga kirjavahetus. See tähendab, et mõlemad kostjad olid kursis tehingu sõlmimisega. Ühiselt ja
kooskõlastatult sõlmisid kostjad ka broneerimislepingu uue ostjaga ning on tõendatud, et kostjad
jagasid omavahel müügihinnast saadud tulemit.
32. Hageja nõude olemasolu ei sõltu sellest, kas kostjad on teineteist piisavalt informeerinud. Hageja
pidas läbirääkimisi kostjaga I, kuid kogu tehinguprotsessi vältel oli arusaam, et ettemaks tasutakse
mõlemale kostjale. See, kuidas kostjad hiljem summa omavahel jaotasid, ei välista, et mõlemad said
kasu ühisomandisse kuuluva kinnistu müügihinna avansilisest tasumisest. Kostja I käitumine tehingu
sõlmimisel andis hagejale aluse arvata, et ettemaks tasutakse ühiselt kostjate ühisvarasse kuuluva
kinnistu omandamiseks (TsÜS § 118 lg 2). Seadus lähtub sellest, et abikaasad tegutsevad ühisvaraga
seotud tehingutes ühiselt (PKS § 29 lg 1, PKS § 29 lg 3).
33. Asjaolu, et kostja I ei kasutanud sõnumites „meie“ vormi ei muuda asjaolu, et ettemaks tasuti
mõlemale kostjale. Notari lepingu projektis ja notari e-kirjas ei olnud ettemaksule viidatud, kuid see ei
tähenda ettemaksu puudumist, vaid seda, et vastavat asjaolu ei olnud veel jõutud lepinguprojektis
kajastada. Lepinguprojekt ei olnud lõplik.
34. Kuigi hageja loobus osaliselt nõudest, rahuldas kostja selle alles pärast hagi osalist omaksvõttu ja
sellele järgnenud mitut nõudekirja. Hageja palus sellega menetluskulude jaotusel arvestada. Hagejal ei
olnud võimalik ilma hagi esitamata nõuet rahuldatud saada. Kostja I oli vaidluse kohtuvälise
lahendamise suhtes tõrges ja kompromissist olid pooled väga kaugel. Kompromissi pakkus kostja I
pärast hagiavalduse esitamist 23.07.2025, kuid ei tasunud viivitamatult ka seda osa nõudest, millele tal
tegelikult vastuväiteid ei olnud.
35. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 10 943,26 eurot. Hageja tasus
riigilõivuna 1400 eurot, õigusteenuse tasuna 7686,50 eurot ilma käibemaksuta ja 9531,26 eurot koos
käibemaksuga. Kinnistusraamatu päringute kulu oli 12 eurot. Õigusabi osutati hagejale kokku 42,50
tundi. Vandeadvokaat Toomas Vaheri tunnitasu oli 295 eurot ja Christina Kiige tasu 130 eurot. Juristi
töö on omistatav hagejat esindanud vandeadvokaadile ja võimaldas teenust osutada efektiivsemalt ning
madalamate kuludega. Hageja sai teenust keskmise tunnitasuga 180,85 eurot. Hageja palus kostjatelt
välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja 1 vastuväited
36. Kostja 1 võttis hagi õigeks summas 14 000 eurot ning vaidles ülejäänud osas ehk 11 000 euro osas
nõudele vastu. Kostjad ja hageja pidasid 2025. aasta kevadel läbirääkimisi kostjatele ühisomandina
kuulunud kinnistu ja hoonestusõiguse aadressil XXX müümiseks hagejale. Läbirääkimised olid
jõudnud faasi, kus pooled leppisid kokku notariaalse tehingu aja. Ostusoovi tõsiduse ja tehingu
toimumise kindlustamiseks kandis hageja 08.05.2025 kostja 1 pangakontole ettemaksu summas 25 000
eurot. See makse oli hageja selge kinnitus oma kohustuste täitmise valmidusest. Selle kinnituse alusel
loobusid kostjad läbirääkimistest teise potentsiaalse ostjaga, kes oli teinud kõrgema ostupakkumine
summas 320 000 eurot. Kostjal 1 on võimalik tõendada pakkumist maakleri ütlustega.
37. Hagejaga sõlmitud kokkulepet võib selle sisu järgi kvalifitseerida broneerimiskokkuleppena. Selle
kokkuleppe eesmärk oli, et kostja 1 hoiduks teatud ajaperioodil kinnistu müügist kolmandatele
isikutele. 25 000 eurot ei olnud pelgalt ettemaks, vaid tasu selle eest, et kostjad loobusid teistest
pakkumistest. Kokku lepitud notari aeg tehingu sõlmimiseks jäi ära ainuüksi hagejast tuleneval
põhjusel. Hageja ei suutnud täita rahalist kohustust ja tagada ostuhinna laekumist notari
deposiitkontole.
38. 20. mai 2025 telefonikõnes andis hageja kostjale 1 selgesõnalise loa müüa kinnistu edasi teistele
ostjatele, kinnitades, et tal ei ole õigust kostjaid kinni hoida. Hageja ei esitanud selle vestluse käigus
nõuet ettemaksu tagastamiseks, vaid jättis mulje, et aktsepteerib tehingu ärajäämist. Tuginedes hageja
selgesõnalisele loobumisele ja suunisele, alustasid kostjad uuesti müügiprotsessiga. Kuna eelmine 320
000 euro suuruse pakkumise teinud huviline oli vahepeal loobunud, õnnestus kostjatel müüa kinnistu
lõpuks hinnaga 309 000 eurot. Seega kandsid kostjad hageja pahauskse ja hoolimatu tegevuse tõttu
otsest varalist kahju saamata jäänud tulu näol summas 11 000 eurot (320 000 - 309 000).
39. Alles pärast seda, kui kostja 1 teavitas hagejat otsusest müüa kinnistu teisele isikule, hakkas hageja
esitama nõudeid ettemaksu tagastamiseks. Selline käitumine on pahauskne. Kostja 1 esitas hagejale
09.06.2025 e-kirjas vastuse. Kiri lükkab ümber hageja väite, et kostja 1 vältis raha tagastamist või
käitus pahauskselt. Kostja selgitas oma seisukohti ja tegi konstruktiivse ettepaneku vaidluse
lahendamiseks, millele hageja ei reageerinud. Kirjas selgitas kostja 1, miks ta pidas ettemaksu osalist
kinnipidamist õigustatuks. Vaatamata sellele, et hageja tegevusest oli kostjatele tekkinud kahju, püüdis
kostja 1 leida olukorrale mõistlikku ja kohtuvälist lahendust,. Hageja keeldus kompromissist. Lisaks
tegi kostja 1 lepingulise esindaja kaudu 23. juulil 2025 hagejale kompromissettepaneku, millele hageja
ei reageerinud.
40. Hageja tugineb ekslikult ja lihtsustatult alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028), jättes
arvestamata lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste faasi reguleerivad normid ja hea usu
põhimõtte. Kostja 1 võttis hagi õigeks summas 14 000 eurot. Selle summa ulatuses pole poolte vahel
vaidlust olnud. Kostja 1 pakkus hagejale kohtueelselt, et tagastab 14 000 eurot. Kostja 1 palub kohtul
hagi kohest osalist õigeksvõttu arvestada menetluskulude väljamõistmisel. Kostja 1 ei ole andnud
põhjust hagi esitamiseks, kuivõrd ta pakkus kohtueelselt kompromissi ning ootas sellele hageja vastust.
41. Kostjal 1 on õigus jätta hagejale tagastamata 11 000 eurot tulenevalt hageja lepingueelseid
kohustusi rikkuvast käitumisest ja sellega kostjatele tekitatud kahjust. Pooltevaheline suhe allub VÕS
§ 14 regulatsioonile. VÕS § 1028 alusel nõude esitamiseks ei ole eeldused täidetud. Lepingueelsetest
läbirääkimistest tekib VÕS § 14 alusel poolte vahel seadusest tulenev võlasuhe. Kostja 1 ei saanud
raha õiguslikus vaakumis, vaid see laekus kehtiva lepingueelse võlasuhte raames. Lepingueelsete
läbirääkimiste katkemise tõttu tekkis kostjatele usalduskahju ehk poolte vahel lõppes üks ja tekkis
teine võlasuhe.
42. Alusetu rikastumise instituudi eesmärk on heastada ebaõiglast vara üleminekut. Õiguskirjanduses
on selgitatud, et tagastusnõue võib olla välistatud, kui soorituse teinud isik (hageja) põhjustas ise
pahauskselt tulevase eesmärgi (lepingu sõlmimise) äralangemise. Müügileping jäi sõlmimata hagejast
tuleneval põhjusel ehk tema ootamatust loobumisest tagada tehingu finantseerimine. Kostja 1 osutas
hagejale teenuse, hoides kinnistut turult maas ja tagades talle ostueesõiguse. See teenus on täielikult
osutatud. Broneerimistasu ei kuulu üldjuhul tagastamisele, kui tehing jääb ära ostjast tuleneval
põhjusel. Seega ei saa rääkida kostja 1 alusetust rikastumisest, vaid tasu saamisest osutatud teenuse
eest.
43. Hageja põhjustas lepingu sõlmimise eesmärgi äralangemise. Hea usu põhimõttega on vastuolus
lubada poolel, kes ise oma kohustusi rikkudes tehingu nurjab, kasutada õiguskaitsevahendit, mis on
mõeldud heauskse poole kaitsmiseks. Läbirääkimiste katkemine ja sellest tulenev kahju on
reguleeritud VÕS §-s 14. Kuna alusetu rikastumise sätted ei ole kohaldatavad, tuleb olukorda hinnata
VÕS § 14 valguses. Hageja rikkumise otseseks tagajärjeks oli kostjatele tekkinud usalduskahju
kaotatud võimaluse näol. Tuginedes hageja loodud põhjendatud usaldusele, loobusid kostjad teisest
reaalsest ja kõrgemast pakkumisest summas 320 000 eurot. Hageja tegevuse tõttu müüsid kostjad
kinnistu lõpuks 309 000 euro eest. Kostjate otsene ja hageja tegevusega põhjuslikus seoses olev kahju
on 11 000 eurot.
44. Kostja 1 tugineb õigusele jätta 11 000 eurot tagastamata tasaarvestuse vastuväitega. Kostjatel on
hageja vastu VÕS § 14 alusel kehtiv ja sissenõutav kahju hüvitamise nõue summas 11 000 eurot.
Seetõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt 1 enamat kui 14 000 eurot. Hageja väidab, et kuna
notariaalset lepingut ei sõlmitud, on kostjad saanud 25 000 eurot ilma õigusliku aluseta. See käsitlus
on pealiskaudne ja eirab olukorra tegelikku sisu. Isegi kui kohus ei käsitleks makset
broneerimistasuna, tuleb vaidlus lahendada lepingueelse vastutuse sätete alusel. Hageja rikkus
pahauskselt oma lepingueelseid kohustusi, tekitades kostjatele otsese varalise kahju.
45. Kostja 1 viitas VÕS § 14 lõikele 3. Hüvitatavaks kahjuks on sellisel juhul nn negatiivne kahju ehk
usalduskahju. See tähendab, et kahjustatud isik tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane
olukorrale, milles ta oleks olnud, kui ta poleks kahju tekitanud läbirääkimistele tuginenud. Hageja
pahausksete läbirääkimiste tulemusel said kostjad kinnistu eest lõpuks 309 000 eurot. Seega on
kostjate otsene kahju 11 000 eurot. Kostjatele tekkinud kahju on usalduskahju.
46. Kostjad rõhutasid hagejale, et müügiga on kiire. Kostjad loobusid teisest pakkumisest, tuginedes
hageja loodud põhjendatud usaldusele, mille kinnituseks oli 25 000 euro suurune ettemaks. Pärast
hageja rikkumist õnnestus kostjatel kinnistu müüa vaid hinnaga 309 000 eurot. Kostjate kahjunõude
eeldused on täidetud. Hageja pidi kinnisvaratehingusse astudes ja ettemaksu tehes ette nägema, et tema
tegevus (kindla ostusoovi kinnitamine) paneb müüjad olukorda, kus nad loobuvad teistest
pakkumistest.
47. Kuna hageja on esitanud nõude solidaarselt mõlema kostja vastu, on kostjal 1 VÕS § 197 lg 1
alusel õigus esitada tasaarvestuse vastuväide, tuginedes kostjate ühisele vastunõudele. Tasaarvestuse
tulemusena oleks hageja maksimaalne võimalik nõue 14 000 eurot. Hageja kohtueelsetest
õigusabikuludest tulenevat nõuet pidas kostja 1 alusetuks. Hageja rikkus ise kohustusi ja põhjustas
vaidluse.
48. 02.04.2026 seisukohas leidis kostja 1 jätkuvalt, et ta ei andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS §
168 lg 6 kohaldamiseks peab olema täidetud kaks eeldust: esiteks peab kostja võtma hagi kohe õigeks
ja teiseks ei tohi ta olla andnud põhjust hagi esitamiseks. Esimene eeldus on vaieldamatult täidetud,
sest kostja I võttis hagi 14 000 euro ulatuses õigeks hagivastuses. Teise eelduse osas ei ole hagi
esitamine hagejale etteheidetav vaid piiratud erijuhtudel, eelkõige siis, kui poolte õigussuhe on
olemuselt selline, et seda ei saa reguleerida kohtuvälise kokkuleppega. Käesolevas asjas on poolte
õigussuhteks rahalise ettemaksu tagastusnõue. Tegemist on olemuslikult täielikult ja vabalt
kohtuväliselt reguleeritava ja lahendatava varalise vaidlusega, mille osas kohtuvälise kokkuleppe
sõlmimiseks puudusid igasugused õiguslikud takistused. Kostja I esitas just kohtuvälise kokkuleppe
saavutamiseks hagejale ettepaneku, mis näitab tema valmisolekut 14 000 euro tasumiseks. Kostja 1 ei
ole keeldunud selle summa tagastamisest, vaid ta tahtis vaidlust lahendada terviklikult. Hageja
kohtusse pöördumine oli välditav.
49. Hageja rikkus otseselt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 3 tulenevaid lepingueelseid kohustusi, samuti
tuleneb hageja vastutus tühisest eellepingust. Kohtu esialgne hinnang, nagu eeldaks VÕS § 14 lg 3
mõttes pahausksus tingimata tahtlikku ja eesmärgipärast tegevust teise poole kahjustamiseks, on kostja
I hinnangul lepingueelse vastutuse kontekstis liialt kitsas. Lepingueelses faasis on pahausksuse
definitsioon oluliselt laiem. Hageja sisenes läbirääkimistesse, kinnitas oma ostusoovi ja tasus
märkimisväärse summa eesmärgiga välistada kinnistu müük teistele huvilistele. Kostja I oli hagejat
teavitanud, et tal on ootel teine ostja. Samal ajal jättis hageja kostja I teavitamata, et tal puudus
tegelikkuses ostuks vajalik finantseering, kuivõrd pank hoidis hageja raha kinni seoses
rahapesukahtlustuse kontrolliga. See on VÕS § 14 lg 1 tõekohustuse ja teavitamiskohustuse rikkumine.
50. Läbirääkimiste katkestamine on pahauskne, kui see toimub ilma mõjuva põhjuseta pärast seda, kui
teises pooles on tekitatud usaldus lepingu sõlmimise vastu. Hageja isiklik suutmatus finantseeringut
kaasata ei ole kostja I suhtes mõjuv põhjus läbirääkimiste katkestamiseks, vaid hageja enda risk, mille
realiseerumine teeb tema läbirääkimiste katkestamise VÕS § 14 lg 3 mõttes pahauskseks.
Alternatiivselt ja täiendavalt toetub kostja I kahjunõue VÕS § 33 ja VÕS § 15 sätetele. Kostja I andis
e-kirja teel kinnituse, et ettemaksu tasumisel müüakse maja hagejale, millele järgnes hagejalt 25 000
euro ülekandmine. Poolte vahel 08.05.2025 saavutatud kokkulepe kujutab endast õiguslikult kinnisasja
müügi eellepingut VÕS § 33 lg 1 tähenduses, mitte lihtsalt broneerimislepingut.
51. Tasutud 25 000 eurot moodustab ligikaudu 10% kinnistu koguväärtusest. Nii suur summa ei ole
käsitatav tavapärase broneerimistasuna, vaid tegemist oli juba eellepinguga, millega pooled sidusid
end kinnisasja müügiga. VÕS § 33 lg 2 sätestab, et eelleping peab olema sõlmitud samas vormis kui
põhileping. Tulenevalt AÕS § 119 lg-st 1 on pooltevaheline suuline või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis sõlmitud eelleping seaduses sätestatud notariaalse vorminõude järgimata jätmise
tõttu tühine. VÕS § 15 lg 1 sätestab erikoosseisu kahju hüvitamiseks juhuks, kui leping on vorminõude
järgimata jätmise tõttu tühine. Selle sätte kohaselt tuleb hüvitada teisele poolele kahju, mis tekkis
seetõttu, et teine pool uskus lepingu kehtivusse.
52. Hageja oli tehingu algatajaks. Ta soovis kinnistut osta, tegi ülekande ja kohustus korraldama asjad
nii, et minnakse notarisse põhilepingut sõlmima. Kostja I uskus hageja loodud olukorras kokkuleppe
siduvusse. Seega kuulub kostjale I tekkinud usalduskahju saamata jäänud tuluna hüvitamisele VÕS §
15 lg 1 alusel. Kostja I kahjunõuet ei välista isegi asjaolu, kui ta pidi kinnisvaratehingute vorminõudest
teadlik olema (VÕS § 15 lg 4). Hagejale kui tühise eellepingu sõlmimist initsieerinud ja usaldust
loonud poolele ei anna vabandust asjaolu, et ka kostja I oleks pidanud notariaalsest vorminõudest
teadma.
53. Kostja I ei lõpetanud läbirääkimisi teise ostjaga, kes oli teinud pakkumise 320 000 eurole enne
hagejaga kokkuleppe saavutamist ega temalt tagatise saamist. Teisest ostjast loobumine oli otseses
ning vahetus seoses hageja antud lubaduse ja 25 000 euro tasumisega. Fakte kinnitab poolte vaheline
08.05.2025 e-kirjavahetus. Hageja küsis: "Kas sa palun saaksid kinnitada, et peale 25 000.- eurost
ülekannet sinu kontole, lähed sa minuga edasi XXX ostutehinguga ning müüd maja mulle." Kostja I
vastas: "Jaa, kinnitan, et peale ülekande saamist minu kontole, lähen sinuga edasi XXX ostutehinguga,
müües maja sulle."
54. Kirjavahetusest nähtub, et kostja I otsus siduda end hagejaga ning loobuda 320 000 euro suurusest
alternatiivsest ostupakkumisest sündis ainult hageja antud kindla lubaduse ja ettemaksu tasumise tõttu.
Ilma hageja veenmise ja ülekandeta ei oleks kostja I varasemast ostjast loobunud. Seega on hageja
pahauskne käitumine kostjale I tekkinud kahju vajalikuks ja vältimatuks põhjuseks.
55. Hageja jaoks pidi olema lepingu sõlmimise ja ettemaksu tegemise hetkel ilmselgelt ettenähtav, et
kui ta nõuab vara broneerimist, tähendab see kostja I jaoks teistest turul olevatest pakkumistest
loobumist. Iga mõistlik isik saab aru, et tehingu katki jätmise korral võib kinnisvara väärtus vahepeal
muutuda või alternatiivsed ostjad turult kaduda, tekitades seeläbi otsese varalise kahju.
56. Menetluskuludena palus kostja I hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 3968 eurot koos
käibemaksuga. Kostja esindaja tunnitasu on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I palus
hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
57. Hageja menetluskuludele vaidles kostja I vastu. Juristi Christina Kiige kulud tuleb kindlaks
määramata jätta. Asjaolu, et jurist on advokaadibüroo vahendusel osutanud kliendile teenust, on otsene
AdvS § 40 lg-s 3 sätestatud keelu rikkumine. Seadusvastaselt osutatud teenuse kulud ei saa olla TsMS
§ 175 lg 1 tähenduses vajalikud ega põhjendatud. Teiseks puudus tal tõendatud esindusõigus ja
kvalifikatsioon.
58. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on ebamõistlik. Hageja taotleb lepingulise esindaja tunnitasu
hüvitamist määras 295 eurot tunnis. Taotletav 295 eurot tunnis ületab praktikas aktsepteeritud
piirmäärasid ligi 1,5-kordselt, olemata põhjendatud asja keerukusega. Hageja lepingulise esindaja
menetluskulude kogusumma (ca 9 500 eurot) moodustab ligi 86% nõude põhiosast. Menetlus on siinse
dokumendi esitamise seisuga kestnud vaevu 10 kuud ja selle aja jooksul on hageja esitanud 2
arvestatava mahuga menetlusdokumenti, hagiavaldus sisse arvatud. Kostja I pidas põhjendatud
tunnitasuks 200 eurot.
59. Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamiseks 4,5 tundi. See ajakulu on üle
paisutatud. Alusetu rikastumise nõue on iseloomult standardne ega sisalda erakordset keerukust.
Esindaja oli juba esitanud kohtueelse nõudekirja. Mõistlik ajakulu on maksimaalselt 3 tundi. Kostjate
vastuste analüüsimise ajakulu 5,7 tundi on ebamõistlik. Osaline hagist loobumine on protsessuaalselt
lihtne ja lühike tahteavaldus,. Kostjate vastuväited ei sisaldanud uudseid ega komplitseeritud
õigusküsimusi. Põhjendatud aeg on 1,5 tundi.
60. Ebavajalik on ajakulu 2 tundi seoses hagi õigeksvõtuga ja kommunikatsiooniga. Põhjendatud
ajakulu ei ole tehnilise kommunikatsioon ja toimiku kontroll. Toimiku formaalne kontrollimine e-
toimiku süsteemis või kliendile menetluse seisu lühike edastamine kujutab endast minimaalset
õigusteenust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Igale sellisele toimingule kulub maksimaalselt 10 minutit.
Juristi ajakuluga 29,4 tundi seonduv kulu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Vandeadvokaat Toomas
Vaheri osutatud õigusteenuse ajakulu 13,1 tundi tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel vähendada 8,5 tunni
võrra. Hageja esindaja objektiivselt vajalik ja proportsionaalne ajakulu on maksimaalselt 4,6 tundi.
Kostja 2 vastuväited
61. Kostja 2 leidis, et ta ei ole hageja ja kostja 1 sõlmitud kokkuleppe osapool. Kostja 2 ei osalenud
läbirääkimistes. Hageja ja kostja 2 ei ole kordagi kohtunud. Kokkuleppe läbirääkimistes kostja 2 ei
osalenud. Kostja 2 ei ole pidanud hagejaga suulisi läbirääkimisi 08.05.2025 kostja I kontole ülekantud
tasu osas. Kostja 2 kohtus hagejaga esimest korda 14.05.2025 notaris, mil pidi toimuma ärajäänud
tehing. Kostja 2 ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et hageja ei ole talle tuttav isik. Hagejal
tuleb tõendada, et hageja on enne 14.05.2025 kostjaga 2 kohtunud ning temaga läbirääkimisi pidanud.
Hageja ja kostja 2 ei ole kordagi omavahel telefonis suhelnud. Kostja 2 ei ole hagejaga vahetanud ka
kirjalikke sõnumeid. Ka hageja on olnud arusaamisel, et kokkulepe on sõlmitud vaid kostjaga I, mis
nähtub sõnumites kasutatud väljenditest.
62. Kostjate abielu lahutati XXX ning kostja 1 ei ole sõlminud kokkulepet kostja 2 nimel. Kostja 1 on
sõlminud kokkuleppe ainult enda nimel. Kostjal 1 ei olnud õigust kostjat 2 esindada. Kostja 2 sai
hageja ja kostja 1 kokkuleppest teada alles kohtumenetluse käigus. Kostja 2 teadlikkust ei tõenda
kostja 1 e-kiri hagejale. E-kiri tõendab, et kostja 2 oli nõus maja müügiga ning oli valmis sõlmima
tehingu notari juures 14.05.2025. Nõusolek tehing sõlmida ei kinnita, et kostja 2 oli teadlik sellele
eelnevalt hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kokkuleppest. Notari koostatud lepingu projektis puuduvad
igasugused viited ettemaksu tasumise kohta. Ka notari e-kirjas, millega leping kostjale 2 saadeti, ei ole
ettemaksu tasumist mainitud.
63. Kostja 1 ei ole kokkuleppe olemasolu ega selle sisu kostjale 2 avaldanud. Enne 14.05.2025
toimuma pidanud notari tehingut, mida organiseeris kostja 1, edastas ta 09.05.2025 e-kirjaga kostjale 2
ettepaneku, kuidas müügist saadud summa jagada. E-kirjas toodud müügisumma kattub notari
koostatud lepingu projekti p-s 3.1 toodud müügisummaga. Müügisummast on maha arvestatud
laenujääk ja notaritasu, mis kattuvad samuti notari koostatud lepingu projekti p-des 3.2.1 ja 3.2.4
toodud summadega. Kostja 1 ei avaldanud kostjale 2, et hageja oli eelmisel päeval 08.05.2025 kostjale
1 kandnud kinnistu ja hoonestusõiguse eest ettemaksuna 25 000 eurot. Notari ettevalmistud
dokumendid ei kinnita, et hageja tasutud summa on kinnistu ja hoonestusõiguse eest tasutud ettemaks.
Lepingus on kinnistu ja hoonestusõiguse ostjaks märgitud XXX OÜ. Hageja väitis hagiavalduses, et
tasus 25 000 eurot, misjärel lubas kostja 1 müüa kinnistu hagejale.
64. 05.08.2025 maksekorraldusest ei ole võimalik kokkuleppe sisu tuletada. Ülekande selgituseks on
märgitud „vastavalt kokkuleppele“. Hageja ja kostja 1 vahelisest suhtlusest järeldub, et tegemist võis
pigem olla broneerimistasuga. Poolte sõnumvahetust näib, et kostja 1 ja hageja vaheline kokkuleppe
hõlmas tingimust, et kostja 1 ei müü kinnistut teatud ajaperioodil kolmandale isikule. Poolte
sõnumivahetusest ei nähtu, et kostja 1 oleks lubanud kinnistu ja hoonestusõiguse müüa hagejale, vaid
kostja 1 lubas kinnistut ja hoonestusõigust teatud ajaperioodil kolmandatele isikutele mitte müüa.
Sama kinnitab notari ettevalmistatud lepingu projekt, milles ei ole viidatud ettemaksule. Kostja 1
keeldus summa tagastamisest põhjendusel, et tehing jäi ära. Tegemist on broneerimislepingule omase
tingimusega, mille järgi broneerimistasu üldjuhul tagastamisele ei kuulu. Kui tehing toimub, siis
broneerimistasu kas tagastatakse või arvatakse ostuhinnast maha.
65. Hageja ei saa nõuda kostja 1 kontole kantud summa tagastamist kostjalt 2, sest hageja ja kostja 2
vahel puudub võlasuhe. Hageja ja kostja 2 vahel puudub leping ja kostja 2 ei ole ka solidaarvõlgnik.
Kostjale 1 kantud summa ei läinud ühisvara koosseisu. Vastavalt PKS § 31 p-le 3 on kostja 1 ja kostja
2 varaühisus lõppenud seisuga 18.02.2029, mil nad lahutasid. PKS § 25 järgi lähevad ühisomandisse
vaid need esemed ja varalised õigused, mis on omandatud varaühisuse kestel. Notaritehingu
sõlmimisel ei oleks 08.05.2025 hageja kostjale 1 tasutud summa katnud kinnistu ja hoonestusõiguse
ostuhinda. Hageja väitis hagiavalduses, et tasutud summa oli ostuhinna ettemaks kostjate ühisomandis
oleva vara omandamiseks. Lepingu projektis sellele viide puudub. Kostja 1 ja hageja vaheline
kokkulepe ei saanud tuua kaasa PKS § 29 lg 4 ja 37 lg 2 kohast solidaarkohustust kostjale 2, kuivõrd
kostja 1 ei ole ühisvaraga PKS § 29 lg 1 kohast tehingut teinud.
66. Kostja 1 ja hageja ei saanud omavahelise kokkuleppega mingil viisil teha tehingut kinnisasja või
hoonestusõiguse omandiõigusega (s.o ühisvaraga), sest vastavalt AÕS § 119 lg-le 1 ja § 242 lg-le 1
saab seesuguseid kokkuleppeid sõlmida vaid notariaalselt. Kui kokkulepet siiski pidada PKS § 29 lg 1
kohaseks tehinguks, on tegemist tühise tehinguga, mille kaudu on alusetult rikastunud vaid kostja 1.
67. Broneerimisleping ei too kaasa solidaarkohustust. Broneerimislepingu esemeks ei ole mitte
kinnisasi või hoonestusõigus, vaid kohustus hoiduda teatud tegevusest. Broneerimistasu eesmärk on
katta võimalikud kulud ja riskid, mis müügiga seotud tegevustest hoidumisega kaasnevad. Kuivõrd
broneerimislepingu alusel ei tehta ühisvaraga PKS § 29 lg 1 mõttes tehingut, ei tekkinud
broneerimisleping sõlmimisega kostjale 2 PKS § 29 lg 4 kohast solidaarkohustust. Kostja 2 ei välista,
et hageja tasus kostjale 1 selle eest, et kostja 1 takistaks kinnisasja müüki kostja 2 leitud kolmandatele
isikutele kõrgema hinna eest. Samal ajal oleks kostja 1 saanud kostja 2 eest varjatuna ise suuremat
tasu.
68. Hageja ei ole kostja 2 solidaarkohustuse tekkimist veenvalt põhistanud. Hagiavalduses ei ole
hageja toonud välja ühtegi faktilist asjaolu, millele tuginedes saab väita, et kostjad tegutsesid ühiselt.
Hageja ei ole viidanud perekonnaseaduse sätetele, milliste alusel võiks solidaarkohustus tekkida,
mõistes ilmselt, et nende sätete alusel solidaarkohustust tekkinud ei ole.
69. Kokkuleppe tühisuse tõttu on rikastunud kostja 1, mitte kostja 2. Hageja ja kostja 1 vaheline leping
võib olla tühine nii PKS § 31 lg 1 alusel kui ka AÕS § 119 lg 1, § 242 lg 1, VÕS § 33 lg 2 ja TsÜS §
83 lg 1 alusel. Hageja on 25 000 eurot andnud üle kostjale 1, kandes vastava summa 08.05.2025 kostja
1 kontole. Tagasinõude õigus ei laiene kostja 2 suhtes, sest üleantud raha ei ole läinud ühisvara
kooseisu. Kostja 2 ei tea hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kokkuleppe sisu.
70. Kostja 1 on pidanud kokkulepet kehtivaks ning hageja ei ole hagiavalduse kokkuleppe tühisusele
viidanud. Seega tuleb eeldada, et kokkuleppe kehtib. Hageja ja kostja 1 erimeelsus näib seisnevat
pigem küsimuses, kas kokkuleppe järgi kuulus hageja tasutud summa tagastamisele olukorras, kus
tehingut ei toimu. Kostja 2 hinnangul nähtub hageja ja kostja 1 vahelisest suhtlusest, et kokkuleppe ei
hõlmanud hageja õigust nõuda 08.05.2025 summa tagastamist. Sõnumivahetuses ei viita hageja
kordagi sellele, et nad oleksid kostjaga 1 leppinud raha tagastamise tingimustes kokku. Hageja ei viita
kordagi kokkuleppest tulenevale kohustusele raha tagastada, kui tehingut hagejaga ei sõlmita. Kostja 2
peab seega võimalikuks, et hagejale ei tulene kokkuleppest õigust nõuda raha tagastamist.
71. Kui kokkulepe peaks olema tühine, kuulub summa tagastamisele. Isegi juhul, kui kostja 1 ja kostja
2 vastutavad ühisvaraga tehtud tehingute eest solidaarselt, ei vastuta kostja 2 selle eest, et hageja ja
kostja 1 sõlmisid kinnistu hoonestusõiguse eelmüügilepingu vorminõuet rikkudes. Vorminõude
rikkumise ja selle tagajärgede eest vastutab kostja 1, kes kokkuleppe hagejaga sõlmis.
72. Kahju hüvitamise nõue kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata, sest kohtueelse nõudega hageja
kostja 2 poole ei pöördunud. Kuivõrd hageja ei olegi püüdnud saavutada kostjaga 2 kohtuvälist
kokkulepet, ei ole hageja kohtueelsete õigusabikulude kostjalt 2 väljamõistmine põhjendatud. Kuna
hageja põhinõuded ei ole põhjendatud, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõuded.
73. Lõplikes seisukohtades palus kostja 2 hagejalt menetluskuludena välja mõista 4030 eurot. Kostja 2
palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja 2 kuludeks on kulud õigusabile. Kostja
2 esindaja osutas õigusabi 16 h ja 15 minutit tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandus käibemaks.
Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Muus osas jäi kostja 2 varasemate vastuväidete juurde. Hageja
ei ole täiendavalt põhistanud nõude esitamist kostja 2 vastu, millest tulenevalt võib järeldada, et sellise
nõude esitamine oli ennatlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
74. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub
rahuldamisele kostja 1 suhtes. Kostja 2 vastu esitatud osas hagi rahuldamisele ei kuulu.
75. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
1) kostjate ühisomandisse kuulus Tallinnas kinnistu ja hoonestusõigus aadressil Sumba 3;
2) hageja pidas kostjaga 1 2025. a kevadel läbirääkimisi kostjate kinnistu ja hoonestusõiguse
ostmiseks;
3) hageja tasus kostjale 1 08.05.2025 25 000 eurot ning tehingu sõlmimisel oleks tasutu arvelt kaetud
osa kinnistu ja hoonestusõiguse müügihinnast;
4) notar koostas notariaalselt tõestatud lepingu projekti, mille kohaselt oleksid kostjad olnud kinnistu
ja hoonestusõiguse müüjad ning hagejale enamusosalusega kuuluv XXX OÜ ostjaks, kuid notariaalselt
tõestatud lepingut ei sõlmitud;
5) 05.06.2025 esitatud kinnistamisavalduse alusel kanti kinnistusraamatusse sisse Sumba 3 kinnistu ja
hoonestusõiguse uued omanikud.
76. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad solidaarselt hagejale tagastama tasutud summa ning
viivise sellelt summalt. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjad peavad solidaarselt hüvitama
hagejale kohtueelsed õigusabikulud ning viivise nendelt kuludelt. Menetluse käigus loobus hageja
osaliselt oma nõudest. Kui algses hagiavalduses palus hageja kostjatelt tasutud summana solidaarselt
välja mõista 25 000 eurot, siis 24.10.2025 loobus hageja nõudest 14 000 eurot ulatuses, sest selle
summa oli kostja 1 talle tasunud.
77. Nõudest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus
käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata,
kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta
tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,
millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu
tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist
loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui
hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
78. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata
sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest
loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi.
Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest,
tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral
menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12).
Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis,
kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise
või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul
võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik
esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul
rikkuda kostjate õigusi. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest summas 14 000 eurot ja lõpetab
eeltoodud nõude osas menetluse käesolevas tsiviilasjas.
79. Menetlusse jäänud nõude osas summas 11 000 eurot leidis hageja, et kuna notariaalselt tõestatud
lepingut ei sõlmitud, tuleb tasutud ettemaks solidaarselt kostjatelt välja mõista. Nõue on kostjate vastu
solidaarne, sest kostjad tegutsesid ühiselt ja kinnistu ning hoonestusõigus kuulus abieluvarana nende
ühisomandisse. Kuigi läbirääkimisi koordineeris kostja 1, osalesid selles mõlemad kostjad aktiivselt.
Ettemaks tehti ühisomanikele. Tasaarvestatavat vastunõuet kostjal 1 ei ole ja broneerimislepingut ei
sõlmitud.
80. Kostja 1 leidis nõudele vastu vaieldes esmalt, et tema ja hageja vaheline kokkulepe oli
broneerimisleping ning tasutud summa 25 000 eurot ei olnud ainult ettemaks. Hageja katkestas
läbirääkimised pahatahtlikult ja tekitas kostjatele kahju, sest kostjatel oli eelmine pakkuja hinnaga 320
000 eurot. Kuna tegelik tehing sõlmiti hinnaga 309 000 eurot, oli kahju 11 000 eurot. Alternatiivselt oli
poolte vahel kinnistu ostu eelleping. Kostja 2 leidis, et ta ei ole üldse hagejaga sõlmitud kokkuleppe
osaline ning kostja 2 sai sellisest maksest teadlikuks alles kohtumenetluses. Kostjad ei ole enam ammu
abielus, kostja 2 läbirääkimistel ei osalenud ega suhelnud hagejaga.
81. Kohus osundab esmalt, et kuigi hageja kandis kostjale 1 üle 25 000 eurot, ei sõlmitud sellise
ülekande kohta kirjalikku lepingut ega notariaalselt tõestatud kokkulepet. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et
tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt
tõestatud. AÕS § 242 lg 1 näeb samuti ette, et hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav
tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Eeltoodust tulenevalt oleks vaidlusaluse kinnistu ning
hoonestusõiguse müümise eelleping samuti pidanud olema notariaalselt tõestatud, kuid pooled ei
vaidle selle üle, et sellist lepingut ei sõlmitud. Vorminõuete järgimata jätmise tõttu on iseenesest
asjakohatud kostja 1 viited sellele, et ta sõlmis hagejaga VÕS § 33 mõistes eellepingu.
82. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva
või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole
olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodud sättest tuleneb, et kui üks pool
on teinud teisele poolele ülekande vorminõuetele mittevastava ja seetõttu tühise tehingu alusel, on tal
õigus saadut saajalt tagasi nõuda.
83. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja tasus kostjale 1 08.05.2025 25 000 eurot (dtl 21)
selgitusega „ülekanne vastavalt kokkuleppele“. Hageja ja kostja 1 vahelistest sõnumitest, mida vahetati
mais ja juunis 2025 (dtl 147) nähtub, et pooled arutasid notariaalselt sõlmitava tehingu detaile. Hageja
palus kostjalt, et viimane kinnitaks talle 25 000 euro suuruse ülekande saamisel, et kostja 1 jätkab
läbirääkimisi hagejaga ja müüb maja talle. Kostja 1 omakorda teavitas hagejat sellest, millal sobiks
ajaliselt notariaalse tehingu tegemine kostjale 2. Lõpuks aga teavitas hageja kostjat 1, et ta ei saa panga
tõttu tehingut teha. 03.06.2025 soovis hageja teada, kas kostja 1 on maja maha müünud, misjärel teatas
kostja 1 06.06.2025, et on otsustanud teise ostjaga edasi minna. Hageja soovis tasutud 25 000 euro
tagastamist, millele kostja 1 otsesõnu ei vastanud, kuid ka ei keeldunud raha tagastamisest.
84. Hageja ja kostja 1 vahelised e-kirjad 08.05.2025 (dtl 146) tõendavad täiendavalt, et kostja 1
kinnitas hagejale, et pärast ülekande laekumist tema kontole läheb kostja 1 tehinguga edasi ning müüb
maja hagejale. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et hageja tegi kostjale 1 ülekande eesmärgiga
tagada, et viimane sõlmib müügitehingu temaga. Esitatud tõenditest ei nähtu kokkuleppe sõlmimisel
sellist poolte ühist tahet, et kui müügitehingut ei toimu, võib kostja 1 tasutud summa jätta tagastamata.
Pigem võib mõistliku kolmanda isiku seisukohalt tõlgendada hageja ja kostja 1 vahelist kokkulepet
kinnistu ostu eellepinguna, mille läbi hageja soovis osaliselt ette tasuda kinnistu ostuhinda, et tagada
seeläbi lõpliku tehinguni jõudmist. Kostja 1 on selgesõnaliselt kinnitanud, et pärast summa laekumist
sõlmib ta lepingu hagejaga. Erinevalt kostjate kohtumenetluses esitatud väidetest ei ole pooled lepingu
sõlmimise eel avaldanud, et ülekande eesmärgiks oli kinnistu müügiks pakkumise vältimine
kolmandatele isikutele. Seega leiab kohus, et kostjate väited broneerimislepingu sõlmimise kohta ei ole
tõendatud.
85. Sisuliselt on need väited vastuolus ka kostja 1 avaldustega, milliseid viimane tegi pärast seda, kui
kinnistu oli juba müüdud kolmandatele isikutele. Nii on kostja 1 vastanud hageja lepingulise esindaja
09.06.2025 e-kirjale (dtl 157-160) ja leidnud, et 25 000 eurot tasuti tema arvates konkreetse ostusoovi
kinnitusena. Samas asus kostja 1 millelegi tuginemata nõudma ette tasutud summa jaotamist poolte
vahel. Seesuguse ettepaneku tegemisel ei tuginenud kostja 1 kordagi väitele, et poolte vahel oleks
olnud mõni varasem kokkulepe, mille alusel oleks tal olnud õigus jätta tasutud summa osaliselt
tagastamata. Hagejaga vahetatud sõnumites (dtl 30) kinnitas kostja 1, et ta pole teatanud, et ta raha
tagasi ei maksa.
86. 09.06.2025 saadetud kostja 1 e-kirjas (dtl 130-131) kinnitas kostja 1 taas, et 25 000 eurot kanti talle
tehingu toimumise kinnituseks. Kuna hageja ei saanud kokku lepitud ajaks notari deposiiti raha kanda,
liikus kostja 1 järgmise ostjaga. Kostja 1 leidis, et õiglane oleks jagada raha pooleks. Sama mõtet on
kostja 1 korranud 10.06.2025 hageja lepingulisele esindajale saadetud e-kirjas (dtl 167-168).
Kokkuvõttes nähtub kostja 1 avaldusest see, et kostja soovis ühepoolselt ja omal äranägemisel jätta
hagejale raha osaliselt tagastamata. Pooled ei olnud varem sellisel viisil kokku leppinud ja sellise
kokkuleppe olemasolule ei ole tegelikult kostja 1 isegi tuginenud.
87. Kohus leiab, et kuna notariaalselt tõestatud lepingut ei sõlmitud ja muud kokkulepped poolte vahel
puudusid, tuli kostjal 1 tagastada hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult saadu. Kostja 1 viited
sellele, et tal oli õigus jätta 11 000 eurot tagastamata usalduskahju tekkimise tõttu ei ole põhjendatud.
88. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil
ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad
üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. VÕS § 14
lg 3 näeb ette, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis
läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise
tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kostja 1 viited sellele, et hageja
pahatahtlikult tekitas talle tehingeelsetel läbirääkimistel usalduskahju, on paljasõnalised.
89. Kohus selgitas kostjale 1 20.02.2026 saadetud pöördumises (dtl 170-172), et menetluslik
tasaarvestuse avaldus peab olema põhistatud ja tõendatud. Kohus selgitas kostjale 1 VÕS § 14 lg 3
ning vajadust tõendada hageja pahausksust. Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostja 1 vastuväited
kahju tekkimise kohta paljasõnalisteks.
90. Pooled ei vaidle selle üle, et plaanitud ajal jäi notariaalne tehing sõlmimata seetõttu, et hagejal ei
olnud võimalik ostusummat kanda notari kontole. Ainuüksi sellisest olukorrast ei saa järeldada hageja
pahausksust ehk tahtlikku halvas usus käitumist. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pärast tehingu
ärajäämist oleks kostja 1 kordagi pöördunud hageja poole ettepanekuga leida tehingu sõlmimiseks uus
aeg, millest hageja oleks alusetult keeldunud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjad sõlmisid
järgmise ostjaga broneerimislepingu juba 22.05.2026 (dtl 120), kuid kui hageja 03.06.2025 kostjalt 1
küsis, kas maja on juba müüdud, siis kostja 1 sellele ei vastanud (dtl 151). Alles hageja teistkordsele
pöördumisele vastates teatas kostja 06.06.2025, et on otsustanud liikuda edasi teise ostjaga, jättes
samas mainimata, et müügitehing teise ostjaga on juba sõlmitud. Nii nähtub kinnistusraamatu
väljavõtetest, et avaldused uute omanikena sisse kandmiseks olid juba esitatud 05.06.2025 (dtl 22-29).
91. Eeltoodud asjaolude pinnalt ei ole mõistetav, milles faktiliselt seisnes hageja pahausksus, millega
ta kostjale 1 kahju tekitas. Kostja 1 ei avaldanud hagejale, et ta ei soovi enam temaga tehingut sõlmida,
vaid on otsustanud kinnistu ja hoonestusõiguse müüa uutele ostjatele. Kostja 1 väited selle kohta, et ta
loobus hageja tõttu ostjast, kes oleks pakkunud veelgi suuremat summat, kui need ostjad, kellega
tehing tegelikult sõlmiti, on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Kohus ei saa arvestada kostja 1
tasaarvestuse avaldust, mis põhineb üksnes kostja 1 soovil ja tõendamata väidetel. Kuna kostja 1
vastuväited nõudele on jäänud alusetuteks ning kostja 1 on alusetult saanud hagejalt 25 000 eurot,
millest ta on tagastanud vaid 14 000 eurot, kuulub menetlusse jäänud hageja nõue kostja 1 suhtes
rahuldamisele. Kostjalt 1 tuleb hageja suhtes välja mõista 11 000 eurot.
92. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub osalisele rahuldamisele ka viivisenõue ning
õigusabikulude nõue. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis kostjale 1 kohtueelse
nõudekirja 09.06.2025 (dtl 37) ning andis aega nõude vabatahtlikuks tasumiseks kuni 11.06.2025.
Nõudekirja koostamisega seotud tegevusteks kulus õigusabi osutajal aega 3 tundi (dtl 40) ja kulu oli
767 eurot. Seega on tegemist põhjendatud kuluga, mis VÕS § 128 lg 3 alusel tuleb kostjalt 1 hageja
kasuks välja mõista.
93. Lisaks kohtueelsele õigusabikulule palus hageja kostjalt 1 välja mõista hagi esitamise ajaks
sissenõutavaks muutunud viivise 216,68 eurot. Kuigi hageja loobus osaliselt põhinõudest, ei loobunud
ta osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise nõudest, mistõttu kuulub see nõue osalisele
rahuldamisele. Hagejal on õigus nõuda viivist menetlusse jäänud põhinõudelt 11 000 eurot. Ühtlasi on
hageja viivist arvestanud alates nõudekirja saatmisest 09.06.2025, mitte nõude täitmiseks antud tähtaja
möödumisest. Kohtueelses nõudekirjas andis hageja kostjale 1 aega summa tasumiseks kuni
11.06.2025. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda
võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 114 lg 4 järgi võib võlausaldaja
rakendada õiguskaitsevahendeid alles pärast täiendava tähtaja möödumist. Seega oli hagejal õigus
nõuda kostjalt 1 viivist alates 12.06.2025 summalt 11 000 eurot. Hagiavalduse esitamise eelnevaks
päevaks 07.07.2025 oli sissenõutavaks muutunud viivis 82,26 eurot. Kostjalt 1 tuleb hageja kasuks
sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 82,26 eurot.
94. Alates hagiavalduse esitamise päevast 08.07.2025 tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista
sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuete summalt 11 767 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras kuni põhinõuete rahuldamiseni.
95. Hageja nõue kostja 2 vastu kohtu hinnangul rahuldamisele ei kuulu. Esmalt osundab kohus, et
kohtueelselt saatis hageja lepinguline esindaja nõudekirja vaid kostjale 1 (dtl 37) ning seega ei ole
alust mõista kostjalt 2 välja kohtueelseid õigusabikulusid. Lisaks ei nõustu kohus hageja väidetega, et
kuna kostjad olid mõlemad kinnistu ja hoonestusõiguse omanikud, vastutavad nad alusetult saadud
summa ulatuses hageja ees solidaarselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nad notariaalselt tõestatud
lepingut ei sõlminud. Alusetult saadu tagastamise nõude saab esitada saaja vastu, kelleks on kostja 1.
Kostja 2 ei ole hagejalt makset saanud.
96. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks kostjaga 2 suhelnud või temaga mistahes
läbirääkimisi pidanud. Seesuguseid järeldusi ei saa teha ka kostja 1 teadetest selle kohta, millal kostjale
2 sobis tehingu vormistamiseks aeg. Ainuüksi sellest, et kostjad olid kinnistu ja hoonestusõiguse
omanikena ühisomanikud, ei tulene sellest automaatset eeldust, et kostja 1 osales läbirääkimistel ja
suhtlemises hagejaga kostja 2 esindajana. Kostjad lahutasid oma abielu 28.02.2019 (dtl 115-116).
Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostjale 2 saadetud notariaalse lepingu projektis (dtl 117)
puudus viide hageja tasutud 25 000 eurole ning sellest ei teavitanud tehingu sõlmimise eel kostjat 2 ka
kostja 1 (e-kiri dtl 118-119).
97. Hageja viited sellele, et kostjad olid ühisomanikud, oleksid olnud kohased siis, kui pooled oleksid
sõlminud notariaalselt tõestatud tehingu. Kuna tehingut ei sõlmitud, saab VÕS § 1028 lg 1 alusel
nõude esitada vaid makse saaja vastu, kelleks kostja 2 ei olnud. Kostjatel puudus makse saamise ajal
ühisvara PKS § 29 lg 1 mõistes ning seetõttu ei muutunud tehtud makse kostjate ühiseks varaks.
Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi muud asjaolu, millest tulenevalt oleksid kostjad tema
ees solidaarselt vastutavad, kuigi kohus selgitas seda 20.02.2026 pöördumises (dtl 170-172). Eeltoodut
kokku võttes tuleb hageja nõue kostja 2 vastu jätta täielikult rahuldamata.
98. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus
rahuldas menetlusse jäänud hageja nõude kostja 1 suhtes, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja 1
kanda. Kuna hageja nõue kostja 2 vastu jäi rahuldamata, tuleb kostja 2 menetluskulud jätta hageja
kanda.
99. Kohus ei nõustu kostja 1 väitega, et kuna hageja menetluse käigus osaliselt nõudest loobus, tuleb
seda arvestada menetluskulude jaotamisel, sest kostja 1 võttis nõude koheselt osaliselt õigeks ega
andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle
tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi
seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab aga, et kui
hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude
rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
100. Kostja 1 võttis hagile esitatud vastuses nõude 14 000 euro osas küll õigeks, kuid ei tasunud seda
koheselt ja soovis hagejalt ülejäänud nõudest loobumist. Varasemalt tegi kostja 1 hagejale 23.07.2025
kompromissi korras ettepaneku tasuda 14 000 eurot (dtl 133-135), kuid ei tasunud summat hagejale.
Hageja oli sunnitud saatma kostjale 1 13.10.2025 nõudekirja (dtl 162), et kostja 1 tasuks õigeks võetud
summa. Alles 17.10.2025 tasus kostja 1 hagejale 14 000 eurot. Eeltoodust nähtub, et kuigi kostja 1
võttis hagi koheselt õigeks, ei tasunud ta nõuet koheselt. Kohtueelselt kostja 1 nõuet tasuma ei
nõustunud ning sidus 14 000 euro tasumise sellega, et hageja loobuks ülejäänud nõudest. Seega ei ole
tegemist olukorraga, kus kostja 1 ei oleks andnud põhjust hagi esitamiseks ja hageja menetluskulud
tuleb jätta kostja 1 kanda.
101. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus menetluskuluna välja mõista
kokku 10 943,26 eurot. Hageja tasus riigilõivuna 1400 eurot, õigusteenuse tasuna 7686,50 eurot ilma
käibemaksuta ja 9531,26 eurot koos käibemaksuga. Kinnistusraamatu päringute kulu oli 12 eurot.
Õigusabi osutati hagejale kokku 42,50 tundi. Vandeadvokaat Toomas Vaheri tunnitasu oli 295 eurot ja
Christina Kiige tasu 130 eurot. Hageja leidis, et juristi töö on omistatav hagejat esindanud
vandeadvokaadile ja võimaldas teenust osutada efektiivsemalt ning madalamate kuludega. Hageja sai
teenust keskmise tunnitasuga 180,85 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise
menetluskuludelt.
102. Kostja 1 vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et juristi kulu hüvitamisele ei kuulu.
Vandeadvokaadi tunnitasu pidas kostja 1 ebamõistlikult kõrgeks. Vandeadvokaat Toomas Vaheri
osutatud õigusteenuse ajakulu 13,1 tundi palus kostja 1 vähendada 8,5 tunni võrra. Hageja esindaja
objektiivselt vajalik ja proportsionaalne ajakulu oli kostja 1 hinnangul maksimaalselt 4,6 tundi.
103. Esmalt osundab kohus, et rahuldamisele kuulunud nõude summalt oleks hagejal tulnud tasuda
riigilõivuna mitte 1400 eurot, vaid 840 eurot. Seega saab kostjalt 1 põhjendatud riigilõivu kuluna välja
mõista 840 eurot. Seoses juristi kuluga osundab kohus Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-17-
124505, mille punktis 16 leidis Riigikohus, et vandeadvokaati aidanud sellise juristi kulu, kes ei ole
kohtus lepingulise esindajana osalenud, on põhjendatud siis, kui need kulud ei ole tekitanud lisakulusid
võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid
kokkuvõtlikult vähendanud. Selliste kulude hüvitamist taotlev pool peab veenvalt põhjendama, miks
oli mitme esindaja kasutamine vajalik.
104. Käesolev asi ei olnud keerukas õiguslikult ega tõendite mahult. Hageja esitas kohtule kaks sisulist
menetlusdokumenti, mille koostamisel võis vandeadvokaat küll kasutada juristi abi, kuid juristi abiga
seotud kulude väljamõistmine teiselt poolelt kohtu hinnangul põhjendatud ei ole. Hageja ei ole
veenvalt selgitanud, kuidas kahe esindaja kasutamine aitas menetluskulusid kokku hoida, sest
objektiivselt võib järeldada, et 42,50 tunnine ajakulu vastab kahe esindaja tööle, mitte ühe esindaja
tööle. Seetõttu leiab kohus, et kostjalt 1 saab hageja kasuks põhjendatult välja mõista vaid
vandeadvokaadi ajakulule vastavat kulu. Arvestades vaidluse sisu ja vähest mahtu, on kohtu arvates
mõistlik tunnitasu hageja viidatud keskmine tasu 180,85 eurot. Vandeadvokaat Toomas Vaheri ajakulu
on olnud õigusabi osutamisel kokku 13,1 tundi. Kuna hagiavaldus sisaldas ka hagi tagamise taotlust,
mis jäi rahuldamata, võib eeldada selle taotluse ajakuluks 1 tundi. Rahuldamata jäänud taotluse
koostamisega seonduvat kulu ei saa jätta kostja 1 kanda.
105. Kohus loeb seega põhjendatud kuluks õigusabi osutamisel 12,1 tundi x 180,85 euroga = 2188, 29
eurot. Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud kulud 2188,29 eurot + 840 eurot kokku 3028,29 eurot,
mis tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt 1 hageja
kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 3028,29 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
106. Kostja 2 palus hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 4030 eurot, mis olid kostja 2 kulud
õigusabile. Kostja 2 esindaja osutas õigusabi 16 h ja 15 minutit tunnihinnaga 200 eurot. Kohus leiab, et
kostja 2 esindaja tunnitasu on mõistlik. Kostja 2 esindaja ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja kohtule
esitatud menetlusdokumentide mahuga kooskõlas olevaks. Hagejalt tuleb kostja 2 kasuks
menetluskuluna välja mõista 4030 eurot. Kooskõlas kostja 2 taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks
välja mõista viivis menetluskuludelt 4030 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam
kohtunik