2-26-4368/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 15. mai 2026

Tsiviilasja number

2-26-4368

Tsiviilasi

H.P hagi Inpuit OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9118 eurot 89 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H.P (isikukood XXX, elukoht XXX-i ,

e-post XXX), lepinguline esindaja Erki Pisuke

Kostja Inpuit OÜ (registrikood 11377044, e-post

XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige O.U

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.P 23.02.2026 hagi Inpuit OÜ vastu 7942 eurot 20 sendi ja

kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.

2. Rahuldada hagi intressi- ja viivisenõude osas ning jätta hagi rahuldamata osas,

milles H.P palus Inpuit OÜ-lt välja mõista põhivõlg 7942 eurot 20 senti, sest Inpuit

OÜ on selle H.P-le juba tasunud.

3. Mõista Inpuit OÜ-lt H.P kasuks välja 54 eurot 73 senti, mis on lepingust taganemise

tõttu tasutav intress põhivõlalt perioodi 16.06.2025–03.10.2025 eest.

4. Mõista Inpuit OÜ-lt H.P kasuks välja 368 eurot 84 senti, mis on võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt (7942 eurot 20 senti) perioodi 04.10.2025–19.03.2026 eest.

5. Jätta menetluskulud Inpuit OÜ kanda. Mõista Inpuit OÜ-lt H.P kasuks välja

menetluskulud 1715 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt 1715 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.P (hageja) esitas 23.02.2026 hagiavalduse Inpuit OÜ (kostja) vastu 7942 eurot 20 sendi

suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hagiavalduse aluseks on poolte vahel

15.06.2025 sõlmitud müügileping, mille esemeks oli termopuidust saun Frodo 3×4m,

teraskorstnasüsteem ja transport. Kostja esitas hagejale 15.06.2025 arve nr 2025150601 7942

eurot 20 senti, mille hageja 16.06.2025 täies ulatuses tasus. Enne tellimuse esitamist kinnitas

O.U (kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige) telefonitsi, et tellimuse tarneaeg on 5–6 nädalat.

Sellest tulenevalt pidi kaup olema hagejale üle antud hiljemalt 28.07.2025.

1.1. Kostja ei tarninud kaupa kokkulepitud tähtajaks. Hageja pöördus 12.08.2025 kostja poole

selgituste saamiseks, mille peale kostja vabandas viivituse pärast ja lubas uueks tarneajaks

2025. aasta septembrikuu. 18.09.2025 pöördus hageja uuesti kostja poole ja andis teada, et kui

tellimus septembri jooksul kohale ei jõua, soovib hageja lepingust taganeda ja ettemaksu

tagastamist, seega andis hageja kostjale 18.09.2025 mõistliku täiendava tähtaja lepingu

täitmiseks kuni 2025. aasta septembri lõpuni. Kostja kinnitas 03.10.2025, et saun ei ole

valmis ning pakkus uueks tarneajaks 2025. aasta novembrit. Tarneaja ebamõistliku viibimise

tõttu teatas hageja kostjale 03.10.2025 e-kirja teel lepingust taganemisest ja esitas nõude

ettemaksu 7942 eurot 20 sendi tagastamiseks. Kostja pakkus samal päeval viivituse eest 250

eurot kompensatsiooni, millest hageja keeldus.

1.2. Kostja kinnitas 08.10.2025 kirjalikult, et maksab raha tagasi 14–21 päeva jooksul.

Hoolimata antud lubadusest ja hageja poolt 28.10.2025 saadetud meeldetuletusest jättis kostja

ettemaksu tagastamata. Telefonivestluses teatas kostja seaduslik esindaja, et hetkel puuduvad

tagasimakse teostamiseks vahendid. Hageja pöördus abi saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti poole, kus menetlus algas 04.11.2025. Menetluse käigus tunnistas kostja

võlgnevust ja taotles maksetähtaja pikendamist kuni 20.03.2026, viidates käibe langusele ja

likviidsusprobleemidele. Hageja sellega ei nõustunud. Tarbijavaidluste komisjon võttis asjas

nr 19-1/25-15107 19.12.2025 vastu otsuse, millega rahuldas hageja nõude täies ulatuses ja

kohustas kostjat tagastama ettemaksu 7942 eurot 20 senti ning tasuma summalt seadusjärgset

intressi alates raha saamisest (16.06.2025) kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja ei ole

käesoleva ajani Tarbijavaidluste komisjoni otsust täitnud ega võlgnevust hagejale tasunud.

Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust taganemise tagajärjel:



tagastamisele kuuluv ostuhind põhivõlg 7942 eurot 20 senti



intress 16.06.2025–03.10.2025 eest 54 eurot 73 senti põhivõlalt



viivis perioodi 04.10.2025–23.02.2026 eest 315 eurot 83 senti



edasiulatuv võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

viivis põhivõlalt alates 24.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludelt arvestatav viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni nende tasumiseni.

1.4. Tartu Maakohus võttis 18.03.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 20.04.2026 kohtule vastuse, milles tõi

välja, et tasus hagejale põhivõla 7942 eurot 19.03.2026. Kostja lisas vastusele ka seda

kinnitava maksekorralduse (dtl 37). Kostja on hagejale põhivõla 7942 eurot tasunud ning

pakkus välja kompromissi, et on nõus tasuma hagejale kompromissina viivist 315 eurot 83

senti.

1.5. Tartu Maakohus tegi 20.04.2026 pooltele kompromissiettepaneku. Kostja oli

kompromissiettepanekuga nõus ning allkirjastas selle 20.04.2026. Hageja esitas 29.04.2026

kohtule seisukoha, milles oli kompromissiettepanekuga osaliselt nõus, hageja ei olnud nõus

menetluskulude jaotusega, sest kostja tass võla alles pärast hagi menetlusse võtmist, kuid

eelnevalt vabatahtlikult seda ei teinud. Hageja rõhutas, et tegi kostjale kohtuväliselt korduvaid

järeleandmisi tähtaja pikendamisel. Kostja aga oma lubadust ei täitnud. Samuti ei täitnud

kostja Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsust. Kostja on oma kohustuse täitmist

teadlikult ignoreerinud. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse alles

siis, kui muud võimalused olid ammendunud. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 järgi jätta

kostja kanda.

1.6. Tartu Maakohus tegi 04.05.2026 pooltele kompromissiettepaneku nr 2, lähtudes hageja

välja pakutud tingimustest. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 08.05.2026 (k.a) kompromissi

sõlmimiseks. Pooled esitasid 07.05.2026 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, kuid

kostja lisas allkirjastatud kompromissiteksti lõppu laused, et kostja Inpuit OÜ ja O.U ei ole

nõus hüvitama menetluskulusid, mis on advokaadikulud, mis on põhjendamatult suured kuna

põhivõlg 7942 eurot tasuti 19.03.2026 kohtu kaudu. Hagi jõudis XXX meilile alles aprilli

kuus 2026.a. Isegi ei olnud infot, et hagi on esitatud. Kostja on vabandanud ja soovinud alati

kogu summa tagastada.

1.7. Tartu Maakohus määras 07.05.2026 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses

poolte kokkuleppel, määras lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade ja neile

vastuste esitamise aja ning jäi pooltele 04.05.2026 antud selgituste ja tähtaegade juurde.

Kohus selgitas kompromissi sõlmimise võimalust ja seda, et kompromissiläbirääkimiste

tähtaeg on määratud kuni 08.05.2026 (k.a). Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja

täpsustas, et viivis 24.02.2026–19.03.2026 eest alates hagi esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni on 53 eurot 1 sent.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega, sealjuures poolte seisukohtadega ning teinud

pooltele kaks kompromissiettepanekut. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Kohus on

muuhulgas tutvunud kostja esitatud tõendina esitatud maksekorralduse selle kohta, et ta on

hagejale 19.03.2026 põhivõla tasunud (dtl 101). Kohus leiab, et kuivõrd kostja tasus hagejale

põhivõla kohtumenetluse ajal, on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus

põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.

3. Kohus märgib, et hageja on lõplikul kujul täpsustatud nõudes palunud kostjalt välja mõista:



tagastamisele kuuluv ostuhind põhivõlg 7942 eurot 20 senti



intress 16.06.2025–03.10.2025 eest 54 eurot 73 senti põhivõlalt



viivis perioodi 04.10.2025–23.02.2026 eest 315 eurot 83 senti



viivis perioodi 24.02.2026–19.03.2026 eest 53 eurot 1 sent

Hageja on hagi aluseks olevate asjaoludena tuginenud sellele, et tal on õigus nõuda kostjalt

põhivõla, intressi ja viiviste tasumist, sest ta taganes pooltevahelisest müügilepingust.

Müügilepingu ese oli termopuidust saun.

4. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 15.06.2025 müügilepingu, mille esemeks oli

termopuidust saun Frodo 3×4m, teraskorstnasüsteem ja transport. Pooled selle üle ei vaidle

ning hageja on esitanud selle kohta kohtule tõendina kostja arve hagejale, mille hageja tasus

ning hilisema kirjavahetuse, milles räägitakse tellimusest nr 6571 (dtl 10–15).

4.1. Kohus tuvastab, et hageja tasus kostjale 7942 eurot 20 senti 15.06.2025 arve nr

2025150601 kohaselt termopuidust sauna eest (dtl 12), kuid kostja rikkus müügilepingut ega

täitnud seda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tarninud kokku lepitud 5–6 nädala jooksul

hagejale termopuidust sauna ega teinud seda ka hiljem, mis nähtub pooltevahelisest

kirjavahetusest (dtl 14–19).

4.2. Hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlla, intressi ja viiviste tasumist eeldusel, et ta on

kehtivalt müügilepingust taganenud. Müügilepingust taganemine eeldab, et täidetud on

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, hageja on esitanud kostjale VÕS § 188 lg 1

järgi taganemisavalduse ja kostja on selle kätte saanud, esines taganemisalus ehk kostja rikkus

lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 1 mõttes.

5. Kohus tuvastab, et hageja on kehtivalt müügilepingust taganenud. Pooled ei vaidle selle

üle, et müügilepingust taganemise eeldused ei oleks täidetud ning hageja on tõendanud, et ta

on teinud kostjale taganemisavalduse, mille kostja on kätte saanud, mis nähtub

taganemisavaldusele saadetud vastusest, samuti on hageja tõendanud, et esines taganemisalus,

sest hageja andis kostjale kohustuse täitmiseks VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes täiendava tähtaja

ning kostja selle aja jooksul kohustust ei täitnud (dtl 14–19). Kohus leiab, et hageja taganes

kehtivalt pooltevahelisest müügilepingust 03.10.2025 (dtl 19).

5.1. Kohus selgitab, et müügilepingust taganemise õiguslik tagajärgi on VÕS § 189 lg 1

kohaselt eelkõige see, et kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu,

sealjuures tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi alates raha saamisest.

5.2. Kuivõrd hageja tasus 16.06.2025 kostjale termopuidust sauna saamiseks 7942 eurot 20

senti, on hagejal müügilepingust kehtiva taganemise tõttu õigus tasutud raha tagasi nõuda.

Kohus leiab, et selles osas on hageja nõue põhjendatud ja hagi tulnuks rahuldada, kuivõrd

kostja tasus hagejale 19.03.2026 juba nimetatud suuruses põhivõla (dtl 101), on

tagasitäitmisvõlasuhtest tulenev kohustus juba täidetud ning kohus jätab hagi seetõttu selles

ulatuses rahuldamata.

6. Hageja on täiendavalt palunud kostjalt välja mõista 54 eurot 73 senti, mis on intress

põhivõlalt perioodi 16.06.2025–03.10.2025 eest. Kohus märgib, et kuivõrd hageja on

kehtivalt pooltevahelisest müügilepingust taganenud, on tal õigus nõuda põhivõla talle

tagastamisel kostjalt intressi.

6.1. Hageja intressinõue tuleneb VÕS § 189 lg-st 1, mis sätestab, et tagastatavalt rahalt tuleb

tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on tuvastanud, et hageja kandis kostjale

16.06.2025 üle 7942 eurot 20 senti, selleks, et täita poolte müügilepingust tulenev kohustus

(dtl 12).

6.2. Kohus leiab, et kuivõrd kohtu tuvastatud asjaoludel taganes hageja kehtivalt

müügilepingust 03.10.2025, on tal õigus nõuda kostjale raha üleandmisest kuni

müügilepingust taganemiseni VÕS § 189 lg 1 kohaselt intressi põhivõlalt, sest selle aja

jooksul oli raha kostja kasutuses. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks

VÕS § 189 lg 1 alusel välja 54 eurot 73 senti, mis on intress perioodil 16.06.2025–

03.10.2025.

7. Hageja on täiendavalt palunud kostjalt välja mõista 368 eurot 84 senti, mis on

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.10.2025–19.03.2026 eest ehk lepingust

taganemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus märgib, et võlausaldaja

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult VÕS § 113 lg 1 järgi

viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

7.1. Seaduses on täpsustatud, et taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul arvestatakse

võlgnetavalt rahalt VÕS § 113 lg 2 järgi viivist alates ajast, kui võlausaldaja teatas võlgnikule

oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise korral võib VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause

järgi nõuda tagastatavalt rahalt intressi raha saamisest alates. Alates ajast, kui VÕS § 113 lg 2

järgi tekib õigus nõuda viivist, võib raha tagastamisega viivitamise korral nõuda intressi

asemel viivist (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-47-15, p 12).

7.2. Kohus on rahuldanud hageja intressinõude perioodi 16.06.2025–03.10.2025 eest, kuivõrd

pooled ei vaidle selle üle, et kostja tagastas hagejale raha alles 19.03.2026, oli kostja eelneval

perioodil müügilepingust taganemisel põhineva tagasitäitmisvõlasuhte raames raha

tagastamise kohustuse täitmisega viivituses. Hagejal oli õigus nõuda raha tagastamiselt viivist

alates lepingust taganemisele järgnevast päevast, sest lepingust taganemisega 03.10.2025

teatas hageja kostjale enda nõudest.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue perioodil 04.10.2025–19.03.2026 on eeltoodut arvestades

põhjendatud. Hagejalt tuleb VÕS § 113 lg 2 kohaselt kostja kasuks välja mõista viivisena

perioodi 04.10.2025–19.03.2026 eest 368 eurot 84 senti.

8. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Kohus märgib, et hagi rahuldatakse küll osaliselt, kuid kohus arvestab

sellega, et põhinõue jääb rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja tasus põhivõla

kohtumenetluse ajal.

8.1. Kuivõrd kostja kohtueelselt võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud ning ei teinud seda ka

pärast seda, kui tarbijavaidluste komisjon rahuldas 19.12.2025 otsusega asjas nr 19-1/25-

15107 hageja nõude täies ulatuses, on kohtusse pöördumise tinginud kostja. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda TsMS § 163 lg 1 ja analoogselt § 168 lg-le 5, mille järgi jäävad

menetluskulud kostja kanda, kui kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

8.2. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskulude

nimekirjas ja selle viimatises täpsustuses märkinud, et hageja menetluskulud on 2727 eurot 50

senti, millest 770 eurot moodustab riigilõiv ja 1957 eurot 50 senti hageja lepingulise esindaja

kulu 14,5 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 135 eurot (dtl 95–98).

9. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus

mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud

ulatuses.

9.1. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud

ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude

suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja

tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94,

p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

9.2. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud tunnitasu 135 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ajakulu seitse tundi, millest kuus tundi menetlusdokumentide (sh

menetluskulude nimekirja ja seisukohtade) koostamiseks, asjaolude ja dokumentidega

tutvumiseks ja analüüsimiseks ning tund aega kliendiga suhtlemiseks ja

kompromissläbirääkimisteks. Kohus arvestab seejuures, et hageja pidi kohtusse pöörduma ja

paluma koostada hagiavalduse, kuid sisulise vaidluseni pooled ei jõudnud, lisaks

hagiavaldusele on vajalik hinnata üksnes kohtu kompromissiettepanekuid, tegemist oli

õiguslikult lihtsa vaidlusega ning pooled hagi eseme ega alusega seotud õiguslike küsimuste

üle sisuliselt ei vaielnud.

10. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1715 eurot (riigilõiv 770 eurot ning lepingulise esindaja kuludena 945 eurot,

millele ei lisandu käibemaksu). Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 järgi, et kõik kulud on

kantud seoses praeguse tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja selgitas, et menetluskuludele ei

lisandu käibemaksu.

Hageja palus menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määrast viivist. Kohus rahuldab ka selle taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

edasiulatuva seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin