2-25-15460/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-15460

Tsiviilasi

J.E hagi B.Y vastu elatise väljamõistmiseks

H.M-i hagi B.Y vastu elatise väljamõistmiseks

Y.Q hagi B.Y vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

J.E nõude osas 1367,43 eurot

H.M-i nõude osas 1162,31 eurot

Y.Q nõude osas 1367,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.E (isikukood XXX)

Hageja H.M (isikukood XXX)

Hageja Y.Q (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja Q.G

Kostja B.Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J.E (isikukood XXX) hagiavaldus B.Y (isikukood XXX) vastu

elatise väljamõistmiseks.

2. Jätta rahuldamata H.M-i (isikukood XXX) hagiavaldus B.Y (isikukood XXX) vastu

elatise väljamõistmiseks.

3. Jätta rahuldamata Y.Q (isikukood XXX) hagiavaldus B.Y (isikukood XXX) vastu

elatise väljamõistmiseks.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

1 (6)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. J.E (hageja I), H.M (hageja II) ja Y.Q (hageja III) esitasid Tartu Maakohtule 18.

septembril 2025 hagiavalduse B.Y (kostja, laste ema) vastu elatise väljamõistmiseks, mida

täpsustasid 12. oktoobril 2025. Kohus võttis 24. novembri 2025 kohtumäärusega

menetlusse järgmised hagejate nõuded: 1) välja mõista kostjalt J.E kasuks tagasiulatuva

elatisena perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest 1367,43 eurot; 2) välja mõista kostjalt H.M-i

kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest 1162,31 eurot; 3) välja

mõista kostjalt Y.Q kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest

1367,43 eurot.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt viibis kostja perioodil 02.12.2024–12.05.2025 ravil

sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ega osalenud laste ülalpidamiskohustuse

täitmises. Lapsed elasid sel ajal isaga. Kehtis ka Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud

vanemluskokkulepe, mille alusel oleks pidanud lapsed olema 2 nädalat isaga ja 2 nädalat

emaga. Hageja I igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 173,20 eurot; kulutused

toidule 80 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 5

eurot ja kulutused hügieenitarvetele 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I igakuised kulud

288,20 eurot. Hageja II igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 173,20 eurot; kulutused

toidule 80 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 5

eurot ja kulutused hügieenitarvetele 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja II igakuised

kulud 288,20 eurot. Hageja III igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 173,20 eurot;

kulutused toidule 80 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused

tervishoiule 5 eurot ja kulutused hügieenitarvetele 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja III

igakuised kulud 288,20 eurot. Hagejate isale laekus perioodil 02.12.2024-12.05.2025

lasterikka pere toetus 450 eurot kuus. Lisaks laekus hagejate isale lapsetoetus 100 eurot kuus

iga lapse kohta.

Hagejad märkisid 18.01.2026 vastuses, et kostja naasis tagasi laste juurde 12.05.2026.

Hagejate isa tegi kostjale ettepaneku tasuda laste ülalpidamiskulud pärast haiglast naasmist

maksegraafiku alusel või ajaliselt seda kompenseerida.

2 (6)

Kostja vastuväited

2. Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja tugineb sellele, et perioodil

02.12.2024–09.05.2025 viibis ta Viljandi Haiglas statsionaarsel ravil ja lapsed jäid

vastastikuse kokkuleppe alusel isaga. Ravil viibides oli kostja sissetulekuks töötukassa poolt

makstav töövõimetoetus (päevamäär kuni 31.03.2025 11,7249 eurot, alates 01.04.2025

12,3918 eurot), millest igakuiselt tasus kohtutäiturile 50 eurot.

Kostja märkis 26.01.2026 vastuses, et kostja naasis haiglast tagasi koju laste juurde

09.05.2025. Vanemad tegelesid lastega võrdselt nagu oli ka perelepituskokkulepe. Lisaks asus

kostja tööampsudega tööle, et saaks asuda laste isast eraldi elama. Kostjal on osaline

töövõime, mille kohta on töötukassa teinud otsuse. Töövõime vähenemise periood on alates

20.09.2023 kuni käesoleva ajani. Kostjal ei ole vara.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagejate hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.

4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

5. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus märgib, et vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema

elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna

töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole

täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada

sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012, , p 14 viies lõik). Vanema

sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele

ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, , p 21.2). Vajadusel on vanem kohustatud lapse

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid

esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui

miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit

arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada

minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 24.10.2012, , p 14 kuues lõik).

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt

3 (6)

nt RKTKo 09.06.2017, p 21.4). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi

ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt.

Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb

sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt RKTKo 25.04.2018, p 20 kolmas lõik).

6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja viibis perioodil 02.12.2024–09.05.2025

Viljandi Haiglas statsionaarsel ravil ja lapsed jäid vastastikuse kokkuleppe alusel isaga.

Kostja nimetatud perioodil laste ülalpidamises ei osalenud. Seega on hagejatel õigus nõuda

kostjalt elatise tasumist. Kohus ei ole tuvastanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe elatise

maksmise kohta perioodiks, mil laste ema viibib haiglas ravil.

Kostja on tuginenud menetluses muu hulgas sellele, et ta on osaliselt töövõimetu ning kostja

varaline seisund, sh sissetulek tingituna haiglas statsionaarsel ravil viibimisest ei võimaldanud

lastele perioodil 02.12.2024–12.05.2025 vajalikus suuruses elatist maksta.

Kostja on tõendanud, et 02.10.2023 töötukassa otsusega tuvastati kostjal osaline töövõime ja

töövõime vähenemise periood on nimetatud otsuse kohaselt 20.09.2023–19.09.2025 (dtl 82–

84). Töötukassa 22.09.2025 otsusega tuvastati kostjal osaline töövõime ja töövõime

vähenemise periood on nimetatud otsuse kohaselt 20.09.2025–19.09.2026 (dtl 86-88).

Otsusest nähtub, et kostja tervisekahjustuse iseloom on selline, et tema töövõime ühe aasta

jooksul on raskesti prognoositav. Kostjal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kostjal on psüühilise ebastabiilsuse, vaimse

energia taseme alanemise, vähese motivatsiooni, tähelepanu-, psühhomotoorsete-,

emotsioonide- ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häirete tõttu piiratud tähelepanu

koondamine, probleemide lahendamine, otsuste tegemine, igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine, muutustega kohanemine, ohu tajumine, kodust väljaskäimine,

igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek ning keeruline inimestevaheline lävimine.

Kostja on tõendina esitanud kohtule töövõime hindamise eksperthinnangud (dtl 90–124).

Hinnangust nähtub, et kostjal on diagnoositud depressiooniga segatüüpi ärevushäire (dtl 123).

Samuti nähtub hinnangust, et kostjal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega üks aasta,

kuna häire on pikaajalist kompleksravi ja rehabilitatsiooni vajav (dtl 124).

Kostja on kohtule esitanud oma AS-i LHV Pank pangakonto väljavõtte ja oma alaealise lapse

AS-i SEB Pank pangakonto väljavõtte, mida ta haldab. AS-i LHV Pank konto väljavõttest

nähtub, et alates 2025. aasta septembrist on kostja saanud järgmisi igakuiseid sissetulekuid:

septembris peretoetus 160 eurot; oktoobris töötukassalt toetus 136,31 eurot; novembris

töötukassalt toetus 334,15 eurot; detsembris töötukassalt toetus 321,75 eurot; 2026. aasta

jaanuaris töötukassalt toetus 334,15 eurot. AS-i SEB Pank konto väljavõttest nähtub, et alates

2025. aasta septembrist on kostja saanud järgmisi igakuiseid sissetulekuid: 2025 septembris

töötukassalt toetus 322,19 eurot; oktoobris peretoetus 890 eurot, töötukassalt toetus 185,44

eurot, haigushüvitis 109,45 eurot, töötasu ja lisatasu 47,20 eurot, lõpparve 328,86 eurot;

novembris peretoetus 160 eurot; detsembris peretoetus 890 eurot, linnalt toimetulekutoetus

545,64 eurot; 2026. aasta jaanuaris peretoetus 160 eurot, töötasu 38,27 eurot, töötasu 21,20

eurot, töötasu 38,67 eurot. Kohus märgib, et PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk

tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline

hüvitamine. Seega on peretoetus ette nähtud laste ülalpidamiseks ja seda ei saa käsitada kostja

4 (6)

vaba sissetulekuna. Eeltoodust nähtub, et kostja ühe kuu regulaarne keskmine sissetulek (ilma

peretoetuseta) viie kuu jooksul on 552 eurot (periood september 2025 kuni jaanuar 2026).

Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras

perioodi 02.12.2024–12.05.2025 eest. Hageja I tagasiulatuv elatise nõue on 1367,43 eurot,

hageja II tagasiulatuv elatise nõue on 1162,31 eurot ja hageja III tagasiulatuv elatise nõue on

1367,43 eurot. Kokku 3897,17 eurot.

Tulenevalt PKS §-st 108 saab kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt. Kuivõrd

tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist

välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt RKTKo 26.06.2013, , p 13;

RKTKo 04.12.2013, p 13). PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 25.05.2016, , p 19). Tagasiulatuvalt elatise

nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida

eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi,

kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja

elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo 04.12.2013 , p 14).

Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõudmine kostjalt perioodi 02.12.2024–

12.05.2025 eest ei ole põhjendatud. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime ja ta viibis

perioodil 02.12.2024–09.05.2025 haiglas. Kostjal regulaarsed töötasu sissetulekud puuduvad,

kostja igakuiseks sissetulekuks on toetus töötukassalt. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine

ühekordse summana kokku 3897,17 eurot asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda ja

on seetõttu kostjat ebamõistlikult koormav. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal nelja lapse

ülalpidamise kohustus (hagejad ja kostja juures elav kostja alaealine laps). Arvestades kostja

viie kuu keskmist sissetulekut (552 eurot), siis ei jää kostjal pärast nelja lapse

ülalpidamiskohtuse täitmist raha alles. Arvestades eeltoodut ja kostja varalist seisu, ei ole

kostja ilmselt suuteline kogunend elatise võlga tagantjärele maksma. Samas on hagejate isal

olnud piisavalt vahendeid, mille arvelt hagejatele ülalpidamist anda, mistõttu hagejate

ülalpidamine tagasiulatuvalt elatise väljamõistmata jätmise tõttu ei kannata. Kohus märgib, et

lastele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole määravat tähtsust

sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud laste ülalpidamiseks ja kas vanemate

varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik laste vajadused on

olnud kaetud. Laste huvides on saada jooksvalt igakuist ülalpidamist, mitte see, et emal tekib

elatise võlgnevus. Kostja on kohtule avaldanud, et tal ei ole kinnisvara ega muud vara. Ka

hagejad ei ole menetluses viidanud kostjal muu vara olemasolule. Kohus tuvastab, et kostjal ei

ole sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik elatise võlgnevust tasuda lisaks sissetulekule.

Seega tuleks kogu summa tasuda üksnes sissetuleku arvelt. Arvestades kostja keskmist

kuusissetulekut (552 eurot) ja nelja lapse ülalpidamiskohustust, ei ole kostjal võimalik tasuda

tagasiulatuvat elatist ilma enda ja laste toimetulekut ohtu seadmata.

Kohtu hinnangul on oluline ka see, et kostja naasis pärast haiglast välja saamist laste juurde.

Kostja elab lastega koos ja osaleb nende ülalpidamises vahetult. Kui kohus mõistaks kostjalt

välja ühekordse suure summa (3897,17 eurot), halveneks kostja majanduslik olukord

märkimisväärselt. See omakorda vähendaks kostja võimet tagada laste igapäevane

ülalpidamine edaspidi. Laste huvides ei ole olukord, kus vanem, kellega nad koos elavad,

satub võlgadesse ja kaotab võime katta laste jooksvaid vajadusi.

5 (6)

Arvestades kostja tervislikku seisundit, pikaaegset haiglas viibimist, osaliselt töövõimet ning

kehva varalist seisu, sh madalat sissetulekut, esineb kohtu hinnangul PKS § 102 lg 2

kolmanda lause tähenduses mõjuv põhjus jätta kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistmata.

Kohus jätab hagejate hagi kostja vastu rahuldamata.

7. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)