2-23-4511/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

B.I kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-4511

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: B.I (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

usaldusisik: Ülle Koppel (ik 46208132747; OÜ

Regnum Consult; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

2. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

3. ERA Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (rg-

kood 10625474; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada B.I (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded B.I

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada B.I kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Ülle Koppel usaldusisiku kohustustest B.I kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada B.I usaldusisiku Ülle Koppeli tasu taotlus osaliselt.

5. Määrata usaldusisiku Ülle Koppeli tasu suuruseks B.I kohustustest vabastamise

menetluses 212,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 51 eurot, kokku

263,50 eurot.

6. Usaldusisiku Ülle Koppeli tasu summas 156 eurot, sh käibemaks 30,19 eurot,

hüvitada võlgniku B.I poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku

ametikontol, mis tuleb välja maksta Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052)

arveldusarvele nr EE491010220201058223.

7. Anda B.I-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 107,50 eurot, sh käibemaks 20,81 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Ülle Koppeli usaldusisiku tasu

katteks riigi vahenditest 107,50 eurot Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052)

arveldusarvele nr EE491010220201058223.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade B.I kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 21.04.2023 välja B.I pankroti, algatas B.I kohustustest

vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks W.E . Tartu Maakohtu 23.01.2024

määrusega lõpetas kohus B.I pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Uueks usaldusisikuks määrati Ülle Koppel.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid iga aasta 21. aprilliks ning

tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 15. aprillil. Kohtumääruse kohaselt

moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 29 450,66 eurot (kõik

II järgu nõuded).

2. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 11.04.2024, 14.04.2025 ja 16.04.2026.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on

töötanud lühiajaliselt ettevõttes K. S. O. , seejärel oli registreeritud töötuna ning

29.08.2024 asutati Töötukassa ettevõtlustoetuste abil ettevõte K. C. O. , milles võlgnik on

kaasomanik ja klienditeenindaja. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus,

töövõimetoetus ja tulumaksutagastus. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul

loovutanud usaldusisiku kontole kokku 2415 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid kolmel korral kogusummas 2173,5 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud

kokku 241,50 eurot.

3. 16.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete

täitmiseks kokku 3 tundi 30 minutit järgnevalt: aprill 2025-31.03.2026 sissetulekute

arvestus, ülekanded 11 korda kogumine – 1 tund; 13.04.2026 aruande koostamine,

võlgnikule andmetest teatamine, täiendav loovutuse vajadus. Võlausaldajatele summade

arvutamine, panka sisestamine, ülekanded võlausaldajatele – 1 tund 40 minutit; 14.04.2026

võlgnikuga suhtlus (ekslikust kandest arutamine), tuludeklaratsiooni esitamise nõue – 20

minutit; 15.04.2026 aruande lõpetamine, UI tasu aruande koostamine – 30 minutit.

Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel

usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ja 30 minuti ulatuses määrata tasuks 325,10

eurot (1 tund * 88,60 eurot ja 2 tundi 30 minutit * 94,60 eurot), millele lisandub käibemaks

24%, s.o 78,03 eurot, kokku 403,13 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu

võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ning

puudujäävas osas menetlusabina.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

5. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

6. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

8. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. B.I ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

9. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

10. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on

menetluse kestel töötanud lühiajaliselt ettevõttes K. S. O. , seejärel oli registreeritud

töötuna ning 29.08.2024 asutati Töötukassa ettevõtlustoetuste abil ettevõte K. C. O. ,

milles võlgnik on kaasomanik ja klienditeenindaja.

Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova

tegevusega.

11. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks

varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või

sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

12. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud

töötasu, töötutoetus, töövõimetoetus ja

tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Aruannete kohaselt on võlgnik

teinud regulaarselt igakuiseid eraldisi usaldusisikule. Võlgnik on menetluse jooksul

loovutanud usaldusisiku kontole kokku 2415 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid kolmel korral kogusummas 2173,5 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

13. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Seega ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

14. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

15. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1

ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise

absoluutseid aluseid. Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

16. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3

nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.

B.I tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tahtlikult rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi vastavalt oma

tervislikule seisundile. Kohustustest vabastamise menetlus ei välista tegelemist

ettevõtlusega ning antud asjas ei ole kohus tuvastanud pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks

võlgnik ei peaks saama kohustustest vabaneda.

17. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta

jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et B.I tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

18. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

19. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud B.I pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka B.I pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

20. Kuna kohus lõpetab B.I kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel

vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest B.I kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

21. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele

kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale (kuni 31.03.2026 88,60 eurot, alates 01.04.2026 94,60 eurot).

22. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 3 tundi 30 minutit, sh 1 tund tunnitasuga 88,60 eurot ja 2 tundi 30

minutit tunnitasuga 94,60 eurot; kokku 325,10 eurot.

Kohus selgitab, et usaldusisiku tasu taotlemine FIMS § 54 lg 5 sätestatud tunnitasu

ülemmääras on põhjendatud keerukamates järelevalve menetlustes, näiteks kus võlgniku

isiksus on keerukas, vajadus korraldada täitmist rahvusvaheliselt, võlausaldajate rohkus

jms. Antud juhul ei ole esinenud selliseid asjaolusid ning ülevaatega pole kohtu hinnangul

probleeme. Seega puuduvad antud menetluses keerukuse elemendid, mis võiksid anda

aluse küsida järelevalve teostamise eest tasu vastavalt seaduses sätestatud ülemmäärale.

Samuti on teiste piirkonnas tegutsevate usaldusisikute keskmine tunnitasu määr üldjuhul

madalam kui hetkel seadusest tulenev ülemmäär. Kohus peab antud juhul põhjendatuks

tunnitasu määraks 75 eurot.

Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid kohus ei pea ajakulu täielikult

põhjendatuks. Kohus leiab, et usaldusisiku ajakulu aruande koostamisele ja UI tasu

aruande koostamisele 13.04 ja 15.04.2026 nii suures mahus (kokku 2 tundi 10 minutit) ei

ole põhjendatud. Käesolevas menetluses on tegemist kolmanda aruandega (varasem

ajakulu aruande koostamisele 2024.a 1 tund 40 minutit ja 2025.a kokku 1 tund 30 minutit)

ning kohus ei pea põhjendatuks suuremat ajakulu kui varasemalt. Kohus peab põhjendatud

ajakuluks aruande koostamisele, ülekannete tegemisele ning UI tasu aruande koostamisele

kokku 1 tund 30 minutit. Muus osas on ajakulu proportsioonis. Seega põhjendatud ajakulu

järelevalve teostamisel viimasel aruandeperioodil on 2 tundi ja 50 minutit tunnitasuga 75

eurot, kokku 212,50 eurot.

23. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku

tasuks määrata büroole, seega lisandub usaldusisiku tasule 212,50 eurot käibemaks 24%,

s.o 51 eurot, kokku 263,50 eurot.

24. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks määrata

212,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 51 eurot, kokku 263,50 eurot.

25. Usaldusisiku tasu summas 156 eurot tuleb hüvitada võlgniku B.I poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel ja välja maksta Regnum Consult OÜ arveldusarvele SEB Pank

EE491010220201058223.

26. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või

sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et B.I-le tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamiseks anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi summas 107,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik