2-25-107024/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-107024

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi Y.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

124,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja Y.Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagi Y.Y

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 78,65 eurot, sealhulgas põhinõue

60 eurot ja viivis 18,65 eurot.

3. Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõude (60 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

30. aprillist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED hagi Y.Y vastu järgmise nõude osas:

sissenõudmiskulud 40 eurot.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 68% ulatuses Y.Y kanda ja 32% ulatuses AS-i

ÜHISTEENUSED kanda.

6. Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

7. Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 265,20 eurot,

sealhulgas riigilõiv 68 eurot ja lepingulise esindaja kulu 197,20 eurot.

1 (9)

8. Välja mõista Y.Y-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 265,20 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 530,80 euro väljamõistmiseks Y.Y-lt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 06.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 29.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, mida täpsustas 29.05.2025. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 118,65 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvi

võlgnevus, 40 eurot on sissenõudekulud ja 18,65 eurot on viivised. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras tasumata põhivõlalt (60 eurot) alates 30.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga 050BTG

15. juunil 2022 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus L. Puusepa 1a,

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.

Kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga 050BTG 5. juulil 2022 hageja poolt parkimist

opereeritavas parklas, mis asub Tartus L. Puusepa 8, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes.

Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist. Hageja opereeritavas parklas oli nähtav

infotahvel parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui

sõidukijuht pargib sõiduki parklasse, st poolte vahel on kehtiv parkimisleping.

Parkimistingimuste järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma

leppetrahvi.

2 (9)

Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks

parkimistrahvide koostamise ajal. Sõiduk oli mõlemal juhul pargitud parkimiskohale, mis on

tähistatud puudega isikule mõeldud parkimiskohana. Parkimiskoht on märgistatud vastava

liiklusmärgiga, mis viitab, et sellel kohal tohib parkida üksnes kehtiva invaliidi parkimiskaardi

olemasolul. Kostjal ei olnud parkimise ajal kehtivat invaliidi parkimiskaarti ega muud

dokumenti, mis võimaldaks antud parkimiskohal parkimist, mistõttu parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes. Esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivise 18,65 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14

päeva) järgnevast päevast. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr

1031000846 osas perioodi 01.07.2022 – 29.04.2025 eest summas 9,39 eurot; leppetrahvi nr

1031001176 osas perioodi 21.07.2022– 29.04.2025 eest summas 9,26 eurot. Kokku 18,65

eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Leppetrahvi nr 1031000846 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot

VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot. Leppetrahvi nr 1031001176 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud

20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022

saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja teatas kohtule, et ta on nõus tasuma trahvinõuded 60 eurot. Leppetrahvid on jäänud

tasumata seetõttu, et kostja ei ole saanud ühtegi teadet parkimistingimuste rikkumise kohta

paberkandjal ega ka elektrooniliselt. Kostja ei ole nõus tasuma kõrvalkulusid, kuna ta sai

leppetrahvinõuetest teada alles maksekäsu kiirmenetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

04.05.2016, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on

täidetud TsMS § 637 lg 21

sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist

3 (9)

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017,p 29; RKTKo

26.01.2017, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja

enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5.1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

sõiduk registreerimismärgiga 050BTG oli pargitud 15.06.2022 Tartus L. Puusepa 1a ja

05.07.2022 Tartus L. Puusepa 8. Tegemist on hageja hallatavate parkimisaladega;

-

sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;

-

sõiduki parkis kostja;

-

kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud.

Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eeltoodud asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2

ja 238 lg 1 p 1).

5.2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid parkimislepingu hageja toodud

parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldas leppetrahvikokkulepet. Samuti ei vaidle pooled

selle üle, et kostja parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes. Hageja on kostjale koostanud

kaks leppetrahvi nõuet: 15.06.2022 leppetrahv nr 1031000846 summas 30 eurot (dtl 35) ja

05.07.2022 leppetrahv nr 1031001176 summas 30 eurot (dtl 31). Kostja on nõus tasuma

hagejale leppetrahvinõuded 60 eurot (dtl 76).

5.3. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab.

Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul.

Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi

nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine

kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1).

Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe

vahele. Hageja on esitanud eeltoodu tõendamiseks kohtule pildid (dtl 34, 38). Riigikohus on

leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele on mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, p 12).

Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70

järgi lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid (nt torm,

muu loodusõnnetus vms), mille puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki

kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Ka sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu

erandlikke ilmastikuolusid. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja on leppetrahviteate

kostjale mõistlikul viisil edastanud ning teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast

rikkumise avastamist, s.o vastavalt 15.06.2022 ja 05.07.2022.

4 (9)

Kohus selgitab täiendavalt, et hagejal ei ole seadusest tulenevalt kohustust saata täiendavaid

meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvi kohta ning leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei

ole meeldetuletuskirja saatmine.

5.4. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest

ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

Leppetrahvi nõudest nr 1031000846 nähtub, et kostjale on antud leppetrahvi tasumise tähtajaks

14 päeva, s.o 29.06.2022 (dtl 35). Leppetrahvi nõudest nr 1031001176 nähtub, et kostjale on

antud leppetrahvi tasumise tähtajaks 14 päeva, s.o 19.07.2022 (dtl 31). Leppetrahvi summa ei

ole sedavõrd suur, et selle tasumiseks oleks vajalik pikem tähtaeg. Kohus leiab, et 14 päeva

leppetrahvist teadasaamisest on mõistlikult vajalik aeg, et tasuda leppetrahv suurusega 30

eurot. Kohus tuvastab, et leppetrahvi nr 1031000846 tasumise tähtpäev oli 29.06.2022 ning

nõue muutus sissenõutavaks alates 30.06.2022. Kohus tuvastab, et leppetrahvi nr 1031001176

tasumise tähtpäev oli 19.07.2022 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 20.07.2022.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvi nõuded ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvid 60 eurot.

6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 18,65 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et leppetrahv

nr 1031000846 muutus sissenõutavaks 30.06.2022 ja leppetrahv nr 1031001176 muutus

sissenõutavaks 20.07.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise leppetrahvi nr

1031000846 osas perioodi 01.07.2022 – 29.04.2025 eest summas 9,39 eurot ja leppetrahvi nr

1031001176 osas perioodi 21.07.2022– 29.04.2025 eest summas 9,26 eurot. Viivis on VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab

hageja viivisenõude 18,65 euro ulatuses. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude (60 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 30.04.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 40 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

5 (9)

Leppetrahvi nr 1031001176 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot

VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot. Leppetrahvi nr 1031000846 osas palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud

20 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 24.11.2022

saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 18.01.2023 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta saanud meeldetuletuskirju leppetrahvinõude tasumiseks.

Kohus määras hagejale 07.04.2026 kohtumääruses tähtaja tõendamaks, et kostjale on saadetud

24.11.2022 ja 18.01.2023 meeldetuletuskirjad, kokku 4 meeldetuletuskirja. Hageja esitas

kohtule 16.04.2026 seisukoha, kus tõi välja süsteemi väljavõtted. Kohus leiab, et hageja

seisukohas esitatud viiteid tema infosüsteemi väljavõtetele ei saa käsitada lubatavate ja

piisavate tõenditena TsMS mõttes. Nimetatud andmed on esitatud üksnes menetlusdokumendi

teksti osana ning ei ole eraldi, selgelt piiritletud ega vahetult kontrollitavad tõendid, vaid

kujutavad endast hageja väiteid. Lisaks pärinevad väljavõtted hageja enda infosüsteemist ning

nende usaldusväärsus ei ole objektiivselt kontrollitav, kuna puudub sõltumatu kinnitus nende

õigsuse kohta. Samuti ei nähtu esitatud andmetest, kellele konkreetsed meeldetuletuskirjad

saadeti ja milline oli nende sisu, mistõttu ei ole võimalik tuvastada kirjade adressaati ega nende

vastavust väidetud meeldetuletustele. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulude nõude

40 eurot.

8. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõuded aegunud.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS §

147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab

teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et

nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist.

Leppetrahvinõude nr 1031001176 tasumise tähtpäev oli 19.07.2022 ja leppetrahvinõude nr

1031000846 tasumise tähtpäev oli 29.06.2022. Seega hakkasid aegumistähtajad kulgema

vastavalt 20.07.2022 ja 30.06.2022 ja aegunuks seega eeltoodud sätete järgi vastavalt

20.07.2025 ja 30.06.2025.

TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.03.2025 (dtl 1). Seega esitas

hageja hagiga võrdsustatud avalduse enne nõude aegumist ning avalduse esitamine peatas

nõude aegumise. Seetõttu ei ole hageja leppetrahvinõuded kostja vastu aegunud. Kostjal ei ole

õigust keelduda leppetrahvi tasumisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.

9. Kostja leiab, et ligikaudu kolme aasta möödumisel nõude esitamine olukorras, kus kostjat ei

ole eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

6 (9)

Õigussuhte pooled peavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel lähtuma hea usu

põhimõttest (TsÜS § 138, VÕS § 6). Ainuüksi asjaolu, et hageja esitas nõude üle kahe aasta

hiljem, ei tähenda iseenesest hea usu põhimõtte rikkumist, kuivõrd nõue on esitatud seaduses

sätestatud aegumistähtaja jooksul. Seadusandja on pidanud sellise tähtaja jooksul nõude

maksmapanemist lubatavaks ning teisel poolel tuleb arvestada, et nõue võidakse selle perioodi

jooksul esitada. Asjaolu, et kostjat ei ole eelnevalt eraldi meeldetuletustega teavitatud, ei

muuda nõude hilisemat esitamist iseenesest pahausklikuks, kuna võlausaldajal ei lasu üldjuhul

kohustust esitada enne kohtusse pöördumist täiendavaid meeldetuletusi. Seetõttu ei saa

järeldada, et hageja käitumine nõude esitamisel oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

11. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 06.03.2025. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 06.03.2025. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(06.03.2025) oli hagihinnaks 124,54 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse

võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 84,54 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 68% ulatuses ning jättis rahuldamata 32%

ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja kanda.

11.1. Hagilt hinnaga 124,54 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 68%

ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 68 eurot.

11.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle

hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus

lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile,

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele

7 (9)

ning dokumentide esitamisele kohtule 2 tundi; 28.05.2025 menetlusdokumendi koostamisele 1

tund; 16.04.2026 seisukoha koostamisele 0,5 tundi ja 30.04.2026 menetluskulude nimekirja

koostamisele 0,5 tundi.

Kohus ei pea kogu esitatud ajakulu põhjendatuks ning vähendab ajakulu 2 tunni ja 15 minutini.

Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele

menetlustoimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele,

mistõttu peab kohus põhjendatuks esialgsete toimingute suuremat ajakulu. Samas tuleb

arvestada, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keeruka faktilise ega õigusliku

vaidlusega ning hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid ei olnud mahukad. Lisaks pidi hageja

hagi täiendama, kuna hagi aluseks olevad asjaolud ei olnud hagis piisavalt välja toodud. Hagi

täiendamisest tulenev täiendav ajakulu ei olnud tingitud asja keerukusest ega kostja tegevusest.

Seetõttu loeb kohus hagi koostamisele ja selle täpsustamisele kulunud aja tervikuna

põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekiri oli kohtule juba varem esitatud ning

selle lõplik vormistamine ei vajanud olulist täiendamist. Eeltoodut arvestades ning hinnates

menetluse liiki, vaidluse faktilist ja õiguslikku keerukust, menetlusdokumentide mahtu ning

esindaja tehtud toimingute tegelikku vajalikkust, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik

lepingulise esindaja ajakulu on kokku 2 tundi ja 15 minutit.

11.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus

sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, p 18; RKTKm 11.02.2015,p

14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et

tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 2 tunni ja 15

minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 270 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu

20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 197,20 eurot.

12. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 390 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 290 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et

poolte menetluskulud jäid 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja kanda, siis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 265,20 eurot, s.o riigilõiv 68 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 197,20 eurot.

8 (9)

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 796 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 265,20 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 530,80 euro osas.

12.1. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

9 (9)