3-25-4078/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4078

Haldusasi

X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 20.05.2022 ehitusloa nr

2212271/18470 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Dmitri Štšerbin

Vastustaja Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Kolmas isik OÜ STRATEGIUS, esindaja

vandeadvokaat Raivo Laus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ STRATEGIUS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ STRATEGIUS määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.03.2026 määrus. Teha uus määrus, millega

rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning esialgse õiguskaitse korras keelata

Viimsi Vallavalitsusel anda kasutusluba XXX kinnistule rajatavale hoonele.

3. Avaldada jõustunud kohtulahend, asendades kaebaja nime ning aadressid YYY ja

XXX tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AA Arhitektid OÜ esitas 20.05.2022 Viimsi Vallavalitsusele ehitusloa taotluse Randvere

külla XXX kinnisasjale ärihoone elamispinnaga, veetrassi, kanalisatsioonitrassi,

sadeveekanalisatsiooni, drenaažitorustiku ja piirdeaia rajamiseks.

2. Viimsi Vallavalitsus väljastas 20.05.2022 ehitusloa nr 2212271/18470.

3. X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 07.11.2025 kaebuse ehitusloa tühistamiseks

koos tähtaja ennistamise taotlusega.

Kaebaja elab aadressil YYY üle 10 aasta. Kaebaja märkas 08.10.2025, et tema elukoha

vahetus läheduses XXX toimuvad ehitustööd. Vastusena kaebaja järelepärimisele teatas

3-25-4078

Viimsi Vallavalitsus 09.10.2025, et XXX kinnistule väljastati 20.05.2022 ehitusluba. Kaebajat

ei ole ehitusloa otsustusprotsessi kaasatud. Lubatud ehitis on oma olemuselt tööstusliku

kasutusega ärihoone (autoremonditöökoda) ning selle rajamine elamupiirkonda tekitab

negatiivseid mõjusid, mida ei ole ehitusloa andmisel ja projekti koostamisel piisavalt

hinnatud. Puuduvad mürauuringud, vibratsiooni- ja valgusreostuse hinnangud,

liikluskoormuse analüüs ja lähipiirkonna kinnisvara väärtuse võimaliku languse hindamine.

4. Halduskohus luges kaebuse 12.12.2025 määrusega tähtaegselt esitatuks, võttis selle

menetlusse, tunnistas vastustajaks Viimsi valla ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse XXX

omaniku OÜ STRATEGIUS. Kolmas isik esitas 12.12.2025 määrusele määruskaebuse, mille

Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.01.2026 määrusega rahuldamata. Kolmas isik esitas

määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 07.04.2026 määrusega menetlusse võtmata.

5. Kaebaja esitas 05.03.2026 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kuni haldusasja

lõpliku lahendamiseni: a) peatada ehitusloa kehtivus; b) keelata ehitusloa adressaadil ning

tema kaasatud töövõtjatel jätkata ehitustegevust XXX kinnistul ehitusloa alusel; c) keelata

Viimsi Vallavalitsusel anda XXX kinnistule rajatavale ehitisele kasutusluba.

Vaidlustatud ehitusloa alusel on alanud aktiivne ehitustegevus, mille käigus on püstitatud

kandekonstruktsioonid ja seinad hoone täiskõrguses. On reaalne oht, et hoone valmib enne

kohtuvaidluse lõppu. Kaebaja on vaidlusaluse kinnisasja vahetu naaber ning õigusvastase

ehitusloa alusel kavandatav ehitis mõjutab otseselt kaebaja kinnistu kasutamist ja

elukeskkonda. Hoone valmimisel võib haldusorgan anda ehitisele kasutusloa, mis lõpetab

ehitusloa kehtivuse. Vältida tuleb olukorda, kus kaebaja peaks asuma vaidlustama ka hoone

kasutusluba.

Kavandatav ehitis ei ole tavapärane elamu, vaid sõidukite teenindushoone koos laoruumide ja

elamispinnaga. Sellise äritegevuse iseloom tähendab klientide ja teenindussõidukite

regulaarset liikumist, sõidukite hooldus- ja remonditöid ning tehnoseadmete kasutamist,

millega kaasnevad müra, vibratsioon, heitgaasid, intensiivsem välisvalgustus, suurenenud

liikluskoormus, keskkonnariskid ja mõju kaebaja kinnisasja väärtusele. Ehitusloa andmisel ei

ole nende mõjude ulatust, sh mõjusid kaebaja kinnistule sisuliselt hinnatud. Ehitamine

mõjutab naabruskonna elanike igapäevast liikumist ja elukorraldust ning tekitab müra.

Ehitusplatsil ei ole nähtaval kohal ehitustegevust tähistavat infotahvlit ehitise nimetuse,

ehitusloa andmete, ehitaja ning ehitustööde teostamise ajaga, mistõttu ei ole ehitustegevuse

korraldamisel tagatud tavapärane läbipaistvus. See suurendab riski, et ehitusloa adressaat

jätkab ehitustegevusega iga hinna eest.

6. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja ei ole ära näidanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja väidetud ohud on

hüpoteetilised. Ehitusloa kehtivuse peatamisega võivad tekkida kolmandale isikule

ebamõistlikud kulutused. Kolmas isik on juba teinud ehitamisel olulisi kulutusi ja ehitusloa

kehtivuse peatamine võib kaasa tuua ebaproportsionaalse majandusliku kahju kaebaja

tõendamata subjektiivsete õiguste rikkumisega võrreldes. Ehitusloa kehtima jäämine

kohtumenetluse ajaks ei muudaks kaebusega taotletava eesmärgi saavutamist võimatuks. Ka

ehitise valmisehitamise korral peab kolmas isik arvestama, et tal ei teki usalduse kaitset (st

õiguspärast ootust), et vaidlustatud ehitusluba hiljem ei tühistata. Ehitamisega jätkamine

kohtumenetluse ajal toimub seega ehitusloa taotleja riisikol.

Puudub alus järeldada, et garaaž-autotöökoja rajamine ja selle kasutamine toob kaasa

heitgaaside ja müra olulise suurenemise, arvestades senist liiklusolukorda Randvere teel ning

liiklusohutuse vähenemise mahus, mis ületab tiheasustusalale tavapärast piirväärtust, või

2(6)

3-25-4078

suuremat valgusreostust, kui see antud asukohas juba on. Esialgse õiguskaitse vajadus pole

kõiki olulisi tegureid arvestades praegu ülekaalukas. Ühelt poolt on võimalik tõsiste

tagajärgede ilmnemisel sätestada nõudeid ja tingimusi kasutusloale. Teisalt pole piisavalt

tõsiste tagajärgede saabumise oht kaebuses esitatud asjaoludel ülekaalukalt tõenäoline.

Õiguslikult pole selge, millal saaks ehitise kasutamisega kaasnev lisanduv valgus, võimalik

müra vms, anda kohalikule omavalitsusele aluse ehitusloast keeldumiseks või millisest hetkest

antud tiheasustuses tekib vajadus eelnevateks uuringuteks, nagu kaebaja on nõudnud. Kaebaja

positsiooni nõrgestab ka asjaolu, et strateegiline otsus osaliselt ärihoone rajamiseks tehti juba

detailplaneeringuga.

7. Kolmas isik palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Asjaolu, et ehitusloa alusel on alanud aktiivne ehitustegevus ning esineb oht, et ehitis valmib

enne käesoleva kohtuvaidluse lõppu, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Ehitusluba on õiguspärane ning selle tühistamiseks alused puuduvad. Taotluses ei ole esitatud

põhjendusi ja tõendeid, et kaebaja õigused jäävad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

kaitseta. Ehitis ei ohusta teiste inimeste elu, tervist, vara või keskkonda. Kui kohus peaks

leidma, et ehitusluba on õigusvastane, siis ta tühistab selle. Samuti puudub alus keelata

vastustajal esialgse õiguskaitse korras kasutusluba välja anda. Kui kasutusloa menetluses

ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda ehitusloa

kehtetuks tunnistamist või muutmist. Seetõttu on kasutusloa andmise eelduseks see, et

valminud ehitis vastab ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe

kohaselt. Seega on alusetud kaebaja väited sisuliselt õiguskaitseta jäämise kohta, kui ehitamist

jätkatakse, sest kui ehitis tõesti ei vastaks ehitusloale, siis ei saaks see ka kasutusluba.

Kui kohus järeldaks, et vaidlusalune ehitusluba on õiguspärane, põhjustaks selle kehtivuse

peatamine kolmandale isikule suure majandusliku kahju ehitusmaterjali raisku minemise ja

tööseisaku näol. See võib kaebajale kaasa tuua kahju hüvitamise kohtuvaidluse. Pooleliolev

ehitis hakkab ilmastikutingimuste tõttu lagunema. Ehitusloa kehtivuse peatamiseks ei ole

põhjust, kui ehitamine tekitab vaid ebamugavusi, mitte vara hävimise või kahjustamise ohu.

Ettevõtlusvabadus võib olla kaalukas argument. Kaebaja taotluses märgitud väidetavad

negatiivsed mõjud – müra, vibratsioon, liikluskoormuse kasv, valgusreostus ja

keskkonnariskid – on kaebaja poolt välja mõeldud. Ehitustegevus naabruses kvalifitseerub

pigem „ajutise ebamugavuse“ alla. XXX kinnistule ei ole enam planeeritud autoteenindust,

vaid garaaž.

Garaažis on 1 autokoht arvestatud eluruumi kasutajale ja ülejäänud kohti (ca 10) kasutatakse

ärilisel eesmärgil, st üüritakse välja teistele äriühingutele autode garažeerimiseks. Sellega ei

kaasne negatiivset mõju üle tee asuvale isikule. Teisele korrusele on planeeritud elamispind

(korter), kodukontor ja laohooned. Elukeskkonna kvaliteet ei muutu mingil määral. Kaebaja

on kaebuses ja taotluses seega lähtunud valedest faktilistest asjaoludest ning jõudnud ekslikele

järeldustele. Garaažist, mis asub üle tee, ei tulene kaebajale mingisugust püsivat negatiivset

mõju. Kaebaja ei ole kolmanda isiku piirinaaber. Seega ei ole tegemist ehitusseadustiku (EhS)

§ 44 lg 1 p-s 4 toodud olukorraga, kus esineks piirkonna elanikele oluline negatiivne mõju.

Kuna kolmas isik planeerib ehitada garaaži, siis on muudatustest kavas valda teavitada ehitise

valmimisel (EhS § 47 lg 1). Arhitekt on koostamas vastavat muudatusprojekti. Tegemist on

väikese muudatusega, mille käigus ei muutu ehitise mõõtmed, fassaad või muu selline

element, mis väliselt peaks häirima üle tee asuvat naabrit.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.03.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse osaliselt, peatas Viimsi Vallavalitsuse 20.05.2022 ehitusloa nr 2212271/18470

kehtivuse ja ülejäänud osas jättis esialgse taotluse läbi vaatamata.

3(6)

3-25-4078

Esialgse õiguskaitse taotlus lähtub kaebuse nõudest. Kuna kaebaja taotleb ehitusloa

tühistamist, siis on kohane ja lubatav nõue peatada ehitusloa kehtivus.

Kaebaja kui XXX kinnistu lähinaaber tulnuks kaasata naabruses asuvale krundile rajatava

autoteenindustöökoja ehitusloa menetlusse (EhS § 42 lg 6; EhS eelnõu 555 SE seletuskiri;

Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 36). Isegi kui nõustuda, et XXX ja YYY

kinnistute vahel on teemaa ja seetõttu ei saa kaebajat pidada XXX kinnistu vahetuks

piirinaabriks, ei välista kitsa teemaa olemasolu kahe kinnistu vahel võimalike mõjutuste

kandumist XXX krundilt üle tee asetsevale kinnistule. EhS § 42 lg 7 p-s 2 on sätestatud, et

pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle

õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

06.01.2026 määrus nr 3-25-4078, p 10). Küsimus ei ole hoone ehitamise aegses

ebamugavuses kaebaja jaoks, vaid selles, kas vastustaja jättis kaebaja

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse õiguspäraselt kaasamata. Samuti ei ole

praeguses menetlusfaasis üheselt selge, milliseid mõjutusi võib kaebaja kinnistule valmis

ehitatud ja kasutusele võetud hoonest kanduda. On vaieldamatu, et praegu ehitatakse Viimsis

elamurajooni hoonet, mille projekteerimistingimustesse on märgitud, et see on 58% äri-

tootmishoone. See ei ole tavapärane, et elamurajoonis on garaaž 10–11 autokohaga. Garaažis

või selle juures ei ole välistatud autode hooldus- või remonditööde teostamine. Seega ei saa

välistada sellelt krundilt (hoonest) tavapärase autoteenindusega kaasnevaid mõjutusi

naaberkinnistule (nt müra, valgusreostus, heitgaasid).

Kolmas isik on pärast kaebuse esitamist selgitanud, et XXX kinnistule ei rajata

autoteenindust. Nii projekteerimistingimustes kui ka ehitusloas on kajastatud, et kinnistule

rajatakse autoteenindus (projekteerimistingimuste kohaselt: maasihtotstarve 75% ärimaa ja

25% elamumaa; hoone kasutamise otstarve äri/eluhoone). Kuniks need haldusaktid kehtivad,

ei saa pidada tõendatuks kolmanda isiku väiteid, et autoteenindust ei rajata. Seda seisukohta ei

väära ka kolmanda isiku väide, et vastav muudatus koos joonisega on ettevalmistamisel

arhitekti juures. Hetkel kehtib ehitusluba, mis lubab kolmandal isikul ehitada XXX kinnistule

autoteeninduse. Kokkuvõttes on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kaebaja seisukohti ei

ole haldusmenetluses küsitud ega nendega arvestatud. Kaebaja õigusi ei taga piisavalt

efektiivselt võimalus seada kasutusloas piirangud valmis ehitatud hoone kasutamisele.

Vaidlustatud ehitusloa õiguspärasus on vaieldav. Esialgsel hinnangul näeb kohus kaebusel

arvestatavat perspektiivi. Vaidlustatud ehitusloa väljaandmine võis riivata kaebaja õigusi,

mistõttu tulnuks kaebaja kaasata ehitusloa menetlusse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11

lg 1 p 3 ja § 40 lg 1). Ka vastustaja on seda möönnud 10.12.2025 vastuses (dtl 271). Tegemist

on olulise menetlusveaga, mis võib olla ehitusloa tühistamise aluseks. Seetõttu ei saa

välistada, et kohtumenetluse tulemuseks võib olla ehitise osaline või täielik lammutamine.

Kolmanda isiku väide, et ehitusloa kehtivuse peatamine põhjustaks talle suure majandusliku

kahju ehitusmaterjali raisku minemisega, ei ole usutav. Kolmas isik võib poolelioleva ehitise

konserveerida ja ehitusmaterjali ladustada selliselt, et see säiliks ja oleks kasutatav ka pärast

praeguse kohtuvaidluse lõppu. Äriühing peab enda tegevust planeerides arvestama võimalike

negatiivsete tagajärgedega. Kolmanda isiku väited tema võimalikust pankrotistumisest on

paljasõnalised. Vaidlusaluse ehitusloa kehtivuse peatamine ei saa nähtavalt kaasa tuua

töökohtade massilist kaotamist. Ka kolmanda isiku väidetud võimalik kahju hüvitamise nõue

kaebaja vastu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamist välistav asjaolu. Kolmanda isiku

ettevõtlusvabadust ei saa pidada kaebaja õiguste kaitse suhtes selgelt ülekaalukaks.

4(6)

3-25-4078

9. Kolmas isik esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu 13.03.2026 määrus ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

Kolmas isik jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebusel puuduvad eduväljavaated.

Kaebajat ei pidanud menetlusse kaasama, sest tegemist pole naaberkinnistu omanikuga.

Kolmas isik ehitab ehitusloa alusel, mis põhineb kehtival detailplaneeringul, millega on müra,

transpordi jms mõjude küsimused juba lahendatud. Majakarp on valmis ehitatud ja edaspidi

selle mõõtmed ei suurene. Kolmas isik ei saa ehitist kasutada ilma kasutusloata. Halduskohtu

määrus on kolmanda isiku suhtes ebaproportsionaalne, sest hoone katus on lõpuni ehitamata,

välisseinad ja ukseavad katmata. Selliselt tekib ilmastikust hoone konstruktsioonile kahjustusi.

Kolmandal isikul tekivad ehituslepingute täitmisega seonduvad kulud. Kolmas isik on

selgitanud, et hoonesse ei kavandata autoteenindust, vaid esimesele korrusele tuleb garaaž

ning teisele korrusele elamispind, kontor ja laopinnad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

11. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

12. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu

või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab

taotletav abinõu aitama kaebajatel põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada

või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

13. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Vaidlustatud ehitusloaga lubatud

hoone ehitamine on pooleli. Kui ehitis on valmis ehitatud, siis on selle hilisem kõrvaldamine

ka kaebajale soodsa kohtuotsusega oluliselt raskendatud. Ehitusluba ammendub pärast

kasutusloa andmist ning selle tühistamine pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik

(Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). Kasutusloa võib anda põhimõtteliselt ka

ehitisele, mille ehitusluba on õigusvastane, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud

otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet

(Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p-d 15–17). Kui aga kasutusluba pole veel antud

ja kohus ehitusloa tühistab, tuleks vastustajal ehitise valmisehitamise korral kaaluda

kolmandale isikule lammutamisettekirjutuse tegemist või kui see pole arvestatavaid õigusi ja

huve arvestades proportsionaalne, siis ehitis seadustada. Täiendav kohtuvaidlus võib kaasneda

nii lammutamisettekirjutuse tegemise kui selle tegemata jätmisega. Selliselt raskendab

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebajal oma õiguste kaitset.

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus, s.o

olukord, kui kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge

olukorraga (vrd Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16; 15.12.2011 määrus nr 3-

3-1-57-11, p 16). Praegusel juhul ei ole see nii. Ringkonnakohus leidis 06.01.2026 määruse p-

s 10, et vastustaja pidanuks kaebaja kaasama ehitusloa andmise menetlusse ning jääb ka nüüd

samale seisukohale. Ehitusloa andmiseks ei olnud küll vaja kaebaja nõusolekut, kuid

5(6)

3-25-4078

vastustaja pidanuks kaebaja ära kuulama ning kaaluma ehitise ja ehitamisega kaasnevat mõju

kaebaja õigustele (vt ka Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-18-2022, p 19 jj). Tegemist on

veaga, mille mõju menetluse lõpptulemusele tuleb siiski hinnata koostoimes teiste võimalike

puudustega (HMS § 58; vrd nt Riigikohtu 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p-d 64, 102–104;

01.11.2018 määrus nr 3-28-763, p 13). Seejuures tuleb arvestada, et vastustaja saanuks EhS §

44 p 4 kohaselt keelduda ehitusloa andmisest kaebaja õiguste riive kaalutlusel üksnes juhul,

kui mõju kaebaja õigustele oleks püsiv ja üleliia koormav ning seda ei oleks võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada. Lisaks leiab kaebaja, et ehitusloa andmisest tulnuks keelduda ka

EhS § 44 p-de 1, 3 ja 5 alusel. Nende väidete paikapidavust tuleb halduskohtul kontrollida

asja sisulisel läbivaatamisel.

15. Praeguses menetlusstaadiumis ei nähtu siiski, et XXX kinnistule ehitamine kooskõlas

vaidlustatud ehitusloaga riivaks kaebaja õigusi väga intensiivselt. Kaebaja elab tiheasustusalal

ega saa eeldada, et tema senine miljöö säilib muutumatuna. Juba 2002. a-l kehtestatud

detailplaneeringuga oli XXX kinnistule ette nähtud 75% ärimaa sihtotstarve ning sinna võis

ehitada kahe korrusega kuni 9 meetri kõrguse hoone (vt dtl 29, 33). Seega ei saanud kaebaja

eeldada, et XXX kinnistule rajatakse üksnes elamu. Asja materjalide põhjal ei ole juurdepääs

XXX kinnistule ja sinna ehitatavale hoonele kavandatud kaebaja kinnistu poolsest küljest (dtl

72). Ka parkimine on ette nähtud XXX kinnistul selliselt, et parkla ja kaebaja elamu vahele

jääb ehitatav hoone. Teiselt poolt pole mõistlikku põhjust kahelda, et kolmas isik on

ehitamiseks teinud küllalt suuri kulutusi ning tal on lepingud edasiste ehitustööde tegemiseks

ja selleks vajalike kaupade tarnimiseks. On eluliselt usutav, et ehitustööde peatamine

kohtumenetluse ajaks – mis võib kesta mitu aastat – tekitaks kolmandale isikule majandusliku

kahju. Faktiliselt on hoone välispiirded praegu valmis ehitatud (dtl 375 jj).

Projekteerimistingimustega oli lubatud ehitada XXX kinnistule selline ehitis, mis oma mahult

ei ületa detailplaneeringuga kavandatud kõrgust ega ehitisealust pinda (vt ka dtl 29 jj, 36).

Kaebaja ei ole väitnud, et ehitusluba poleks selles osas projekteerimistingimustega kooskõlas.

Kaebaja mured seonduvad pigem ehitise kasutamise, mitte selle ruumilise mõjuga.

16. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluse ehitusloa kehtivuse peatamine

kohtumenetluse ajaks ei ole proportsionaalne. Kaebaja ja kolmanda isiku õigused ning avalik

huvi on mõistlikus tasakaalus, kui keelata vastustajal kuni kohtumenetluse lõpuni väljastada

XXX kinnistule ehitatavale hoonele kasutusluba (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2019

määrus nr 3-19-1749). Selliselt saab kolmas isik ehitusloa alusel ehitamist jätkata, kuid enne

kohtuvaidluse lõppu ei ole seda võimalik kasutusele võtta. Kolmas isik peab siiski arvestama,

et vaidlustatud ehitusloa kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmisest ei saa talle

tuleneda kaitstavat usaldust (st õiguspärast ootust), et vaidlustatud ehitusluba ei tühistata.

Seega on ehitamisega jätkamine kolmanda isiku risk.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)