2-25-113504/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-113504

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi M.V Ü.

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja M.V (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagi M.V Ü.

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista M.V Ü. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks põhivõlg

(leppetrahv) 30 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud M.V Ü. kanda.

4. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

5. Välja mõista M.V Ü. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 660

eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 560 eurot.

6. Välja mõista M.V Ü. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis

menetluskulude 660 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

1 (8)

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16. mail 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.V Ü. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27. augustil 2025 Tartu

Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 30

eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping. Kostja oli

lepingulise kohustuse rikkumise ajal sõiduki registreerimismärgiga xxxxx omanik ja vastutav

kasutaja. Sõiduk pargiti xxxxxxxxxxxxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale Tartus

xxxxxx kaubanduskeskuse parklas. Sõiduki parkimisega hageja hallatavale parkimisalale

sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkival sõidukil oli parkimise algusaeg fikseeritud

ebakorrektselt ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud ka mobiilset parkimist. Seega parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes

parkimise eest tasumata. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastas hageja kostjale

leppetrahvinõude numbriga 0590 7022 3130 0316 summas 30 eurot, mille maksetähtaeg oli

21. veebruar 2023. Hageja paigutas leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust

vabatahtlikult tasunud.

Hageja on seisukohal, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et tegemist on hageja

opereeritava parkimisalaga, kus on kehtestatud parkimistingimused. Parkimisalale ei ole

võimalik siseneda teavitusmärkidest möödumata. Kui kostja ei näinud teavitusmärke enne

parkimisalale sisenemist, sai ta parkimistingimustega tutvuda ka sõiduki parkimisel.

Parkimistingimustes on sätestatud selgelt, et parkida tohib 1,5 h tasuta, fikseerides parkimise

algusaeg parkimiskellal. Sõiduki juhil on kohustus veenduda, et parkimiskell näitab õiget

aega. Kui kostjal puudus võimalus fikseerida parkimise algusaega korrektselt, tulnuks tal

parkimise eest tasuda. Kostja parkimislepingu tingimuste järgimiseks midagi teinud.

Kostja vastuväited

2. Kosta vaidleb hagile vastu ning ei nõustu hagi rahuldamisega. Kostja vastuväidete kohaselt

on leppetrahv alusetu, sest kostja ei ole lepingut sõlminud, parkimistingimused ei olnud

2 (8)

loetavad, väljas oli paduvihm ning alale sisenedes ei olnud võimalik nendega tutvuda.

Leppetrahv väljastati kiirustades, andmata kostjale aega parkimistingimustega tutvumiseks.

Parkimistingimuste rikkumine oli tingitud parkimiskella mehaanilisest rikkest ja uue ostmine

võttis aega. Leppetrahv on ebamõistlikult suur, kuna antud parkimisalal tohib parkida 1,5 h

tasuta ning kostja ei ületanud tasuta parkimiseks ettenähtud aega. Kostja leiab, et nõue on

aegunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, , p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, ,

p 29; RKTKo 26.01.2017, , p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui

tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt

viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on

lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja

teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg

1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

5.1. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et xxxxxxxxxxxxxxxx parkis kostja sõidukit

registreerimismärgiga xxxxx Tartu xxxxxx kaubanduskeskuse parklas, mis on hageja hallatav

parkimisala.

Kohus märgib, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017, , p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse

parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on

märgitud parkimise aeg ja koht. Hageja on esitanud tõenditena leppetrahvinõude (dtl 29) ja

3 (8)

sõidukist tehtud fotod (dtl-d 31–41). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise

kohaks xxxxxx kaubanduskeskuse parkla ning parkimise aeg 07.02.2023 kell 13:00. Kostja ei

ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei parkinud sõidukit 07.02.2023 kell 13:00

xxxxxx kaubanduskeskuse parklas.

5.2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooltevahelisele suhtele kohalduvad

parkimistingimused.

Infotahvlilt nähtuvad järgmises sõnastuses parkimistingimused (dtl 96): „1. OÜ EUROPARK

ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel

sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab

Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks.

Sõiduki parkimisega loeb EP Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks

Parkimislepingu tingimustel antuks. [---]. 3. Sõiduki kasutaja on kohustatud EP-le

parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast.

Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid

ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki

kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava

dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik

tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest

tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas

on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise

algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele [---]. 7. Parkimislepingu rikkumise

korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma EP-le leppetrahvi 55 eurot. Rikkumise jätkudes võib

vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvi nõudest esitada uue leppetrahvinõude.

Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.

Parkimistingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 37

lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on

parkimistingimustega tahvel paigaldatud parkimisalale, mistõttu on sellele siseneval

sõidukijuhil mõistlik võimalus nendega tutvuda (dtl-d 42, 43, 46, 50, 88, 90, 96).

Hageja esitatud piltidest nähtub, et parkimisalale olid paigaldatud tasulise parkimise

teavitusmärgid (dtl 42, 43, 50, 86, 87, 89, 91-95) ja infotahvlid parkimistingimustega (dtl 42,

43, 46, 50, 88, 90, 96). Seetõttu oli parklasse siseneval sõidukijuhil mõistlik võimalus

nendega tutvuda. Kostja ei ole tõendanud tasulise parkimisala tähistuse puudumist. Kohtu

hinnangul nähtub piltidelt, et parkimisalale sisenejale pidi olema mõistetav, et tegemist on

tasulise parkimise alaga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hageja avaldatust

erinevate parkimistingimustega tahvlite paigaldamine parkimisalale 07.02.2023 seisuga.

Eeltoodut arvestades tuleb pooltevaheline leping lugeda sõlmituks infotahvlil märgitud

tingimustel. Parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes.

Parkimislepingu tingimuste kohaselt tohib parkimisalal parkida parkimiskella kasutades 1,5 h

tasuta või makstes parkimistasu. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et 1,5 h tasuta

parkimisõiguse saamiseks tuli parkimisaja alguse kellaaeg fikseerida parkimiskellaga (dtl 42,

44-49, 87, 91-95, 97-102). Hageja fotodelt nähtuvalt oli kostja sõiduki armatuurlauale

asetanud parkimiskella, millel oli fikseeritud parkimise algusaeg kell 15:30 (dtl-d 33–35).

Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise aeg 07.02.2023 kell 13:00 (dtl 29). Samuti

4 (8)

nähtub piltidelt, kus on kostja sõiduk, pildistamise aeg kell 13.00 (dtl 31–36). Seega ei

fikseerinud kostja parkimisaja algust parkimiskellaga korrektselt. Kostja on ka ise vastuses

kohtule möönnud, et ta oli teadlik parkimiskella kasutamise kohustusest tasuta 1,5 h

parkimisaja saamiseks, kuid ei saanud parkimise algusaega korrektselt fikseerida

parkimiskella mehaanilise rikke tõttu (dtl 76). Kohus nõustub hagejaga, et sõiduki kasutaja

kohustus on veenduda, et parkimiskell näitab õiget aega ning parkimise algusaeg peab olema

kontrollijale selgesti nähtav. Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt fikseeritud, siis ei ole

võimalik ka õigesti parkimise alustamise ja lõpetamise aega kontrollida ning tasuta parkimise

aega arvestada. Kui sõiduki kasutajal puudub võimalus fikseerida parkimise algusaega, siis

tuleb parkimise eest tasuda. Parkimistingimuste p-i 3 kolmas lause sätestab, et sõiduki

kasutaja kohustub koheselt pärast sõiduki parkimist asetama parkimise õigust tõendava

dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik

tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest

tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et kostja ei olnud asetanud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale

parkimiskella, millel oleks fikseeritud korrektne parkimise algusaeg. Kuna kostja ei

paigaldanud parkimiskella korrektselt, ei rakendunud talle ka tasuta 1,5 h parkimise võimalus.

Samuti ei olnud kostja tasunud parkimise eest parkimistasu. Seega rikkus kostja hagejaga

sõlmitud parkimislepingut. Kostja väide, et ta ei ületanud tasuta parkimisaega, ei muuda

kostja poolt sõiduki parkimist ilma tasu maksmata õiguspäraseks.

5.3. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5

järgi ( , p 36). Kohus leiab, et kokkuleppe, mille kohaselt tuleb parkimistingimuste

rikkumisel tasuda leppetrahvi kuni 55 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna sellist

leppetrahvi summat ei saa pidada ebamõistlikult suureks (VÕS § 42 lg 3 p 5).

Parkimislepingu tingimuste kohaselt on parkimise tasu 30 minuti eest 0,75 eurot (dtl 96).

Tingimuste p 7 järgi võib parkimise korraldaja esitada sõidukile uue leppetrahvi nõude, kui

eelmise nõude esitamisest on möödunud vähemalt 24 tundi. Leppetrahvi tasumine ei asenda

parkimistasu maksmist (dtl 96). Leppetrahv ei täidaks oma eesmärki sundida sõidukeid

parkivaid isikuid lepingu tingimusi täitma, kui leppetrahvi nõue ei oleks parkimistasust

suurem. Hageja on määranud kostjale 30 euro suuruse leppetrahvi, mis ei ole ebamõistlikult

suur.

5.4. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab.

Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul.

Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi

nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine

kostja poolt) (TsMS § 230 lg 1).

Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe

vahele. Hageja on esitanud eeltoodu tõendamiseks kohtule pildid (dtl 40, 41). Kostja on

avaldanud kohtule, et trahvikviitung oli surutud sõiduki kojamehe vahele (dtl 76). Eeltoodust

tulenevalt tuvastab kohus, et kostja sai leppetrahviteate kätte samal päeval, s.o 07.02.2023.

5 (8)

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis annaks kostjale aluse

keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse

minetamine hageja poolt. Seetõttu oli hagejal 07.02.2023 õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30

eurot tasumist.

5.5. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

Leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojamehe vahele 07.02.2023. Leppetrahvi

nõudest nähtub, et kostjale on antud leppetrahvi tasumise tähtajaks 21.02.2023, s.o 14 päeva

(dtl 29). Leppetrahvi summa ei ole sedavõrd suur, et selle tasumiseks oleks vajalik pikem

tähtaeg. Kohus leiab, et 14 päeva leppetrahvist teadasaamisest on mõistlikult vajalik aeg, et

tasuda leppetrahv suurusega 30 eurot. Kohus tuvastab, et leppetrahvi tasumise tähtpäev oli

21.02.2023 ning nõue muutus sissenõutavaks alates 22.02.2023.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja leppetrahvi nõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 30 eurot.

6. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS §

147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist,

algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 sätestab,

et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Leppetrahvi tasumise tähtpäev oli 21.02.2023 (dtl 29). Seega

hakkas aegumistähtaeg kulgema 22.02.2023 ja aegunuks see eeltoodud sätete järgi

22.02.2026.

TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.05.2025 (dtl 1). Seega esitas

hageja hagiga võrdsustatud avalduse enne nõude aegumist ning avalduse esitamine peatas

nõude aegumise. Seetõttu ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud. Kostjal ei ole

õigust keelduda leppetrahvi tasumisest TsÜS § 142 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

8.1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Hagihinnaks on 30 eurot, millelt

kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 100 eurot.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse

6 (8)

avalduselt 65 eurot ja hagiavalduselt 35 eurot). Riigilõiv 100 eurot on põhjendatud kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

8.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 540 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise

esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahu st, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, , p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele ja lisade komplekteerimisele ning

riigilõivu tasumisega seotud toimingutele 2 tundi; kostja vastusega tutvumisele 10 minutit ja

hageja 30.10.2025 seisukoha koostamisele 2 tundi ja 20 minutit. Kokku 4,5 tundi.

Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades

menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama

tsiviilasjaga.

8.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot. Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest

(RKTKm 29.01.2024, , p 18; RKTKm 11.02.2015, , p 14).

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuivõrd

hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta. Kohus eeldab, et tunnitasu suurus 120 eurot on ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 4,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 540 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab maksekäsu

7 (8)

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 660 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 560 eurot (ilma käibemaksuta).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

9. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

8 (8)