2-25-124227/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

Angelina Abol

15. mai 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

2-25-124227

A. A. hagi A. A. vastu elatise nõudes.

Tsiviilasja hind 2 715.66 eurot.

Hageja: A. A. (IK XXX), seaduslik esindaja M. K. (IK XXX)

Kostja: A. A. (IK XXX), lepinguline esindaja Heigo Kendla

10.03.2026 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista A. A.alt A. A.a kasuks välja ajavahemiku 01.10.2025- 14.05.2026 eest

sissenõutavaks muutunud elatis kokku 1 777.95 eurot.

3. Punktis 2 nimetatud perioodi osas ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt elatist ulatuses,

milles hagejale on riigi poolt makstud kohtumenetluse ajal elatisabi (s.o 993.55

eurot). Selles ulatuses on hageja elatise nõue kostja vastu üle läinud riigile ning

kostjal on kohustus hüvitada riigile Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale makstud

elatisabi.

4. Mõista A. A.alt A. A.a kasuks alates 15.05.2026 kuni A. A.a täisealiseks saamiseni

(XXX) välja elatis muutuva suurusena, s.o hetkel igakuine elatis 318.62 eurot kuus

(valem: elatise baassumma 295.86 eurot, millele on liidetud 62.76 eurot, s.o 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40.00 eurot,

s.o 50 % lapsetoetusest). Elatise summa muutub PKS § 101 lg-te 3–5 alusel

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01.04.2027) ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates

muutumisele järgnevast kuust.

5. A. A.al tuleb tasuda alaealise lapse A. A.a elatis igakuiselt M. K. arvelduskontole.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Toimetada kohtuotsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue

A. A. (hageja, laps) esitas 10.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

lapse isalt A. A.alt (kostja, lapse isa) elatise 300.00 eurot väljamõistmiseks. Seoses kostja

vastuväitega anti asi üle menetlemiseks Viru Maakohtule.

Hageja esitas kohtule 30.10.2025 (täpsustatud nõudega terviktekst 31.10.2025) hagi kostjalt

miinimumelatise 301.74 eurot alates 01.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni või seadusest

tuleneva muudatuseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja M. K. (hageja seaduslik esindaja, hageja ema) elust juba

hageja ema raseduse ajal ega suhelnud temaga kuni hageja sünnini. Pärast hageja sündi (XXX)

avaldas kostja soovi last näha ning alguses käiski lapse juures umbes nädala jooksul iga päev ca

tund aega. Seejärel oli kaks nädalat, mil ta ei käinud lapse juures üldse, ning hiljem jälle nädala

ca tund päevas. Mingil hetkel muutus lapse ema suhtlus lapse isaga keeruliseks ja ebastabiilseks.

Probleemid tekkisid hetkest, kui lapse ema hakkas rääkima isa poolse panuse vajadusest lapse

ülalpidamisse. Kokkulepete asemel järgnes aga kostja poolne sõim ja ähvardused. Kui lapse ema

ei tegutse nii, nagu kostja soovib, eemaldub kostja täielikult ega suhtle ei lapse ema ega lapsega.

Selline ebastabiilne ja emotsionaalne kostja käitumine on muutnud lapsega seotud kokkulepete

tegemise keeruliseks. Hageja seaduslik esindaja soovib, et lapse ülalpidamine oleks tagatud

kindlalt ja stabiilselt elatisraha kaudu, mitte sõltuvalt kostja tujudest või tahtest.

Hageja seaduslik esindaja on pakkunud kostjale võimalust last näha lapse kodus, kus laps end

turvaliselt tunneb, kuid isa ei ole sellega nõus. Lapse isa on nõudnud XXX-kuuse beebiga nädal-

nädal graafikut, mis lapse arengu ja heaolu seisukohalt ei ole praegu võimalik. Lapse vanemad

on käinud laste heaolu spetsialisti juures, kust neid suunati perelepitusse. Perelepitus

ebaõnnestus.

Kostja on teinud lapse heaks järgmised kulutused: osales vankrikomplekti ostul (hind 1 500.00

eurot, millest kostja panus 1 000.00 eurot, hageja ema panus 500.00 eurot (hiljem, kui kostja

väljendas, et neid asju hageja ema ei saa, siis maksis kostja 250.00 eurot emale tagasi). Lisaks

ostis kostja lapsele 1 body, 3 paari sokke, juukseharja, 2 pakki piimasegu, 2 pakki mähkmeid ja

ühe soojakoti (voksi). Muul moel (riiete, toidu, tarvikute või rahalise panusena) ei ole kostja

lapse ülalpidamisse panustanud. Kuna koos soetatud vankrikomplekt oli kostja käes ning kostja

ei suhelnud hageja emaga poolest rasedusest kuni lapse sünnini, ei saanud ema selles ostus

(vankrikomplekt, mis sisaldas käru, turvahälli ning isofix alust) kindel olla, ning kuna lapse sünd

oli lähenemas, pidi ta need ise uuesti ostma, mistõttu on neid praegu topelt. Kostja ostetud käru

tõi kostja 13.-ndal septembril lihtsalt hageja koju, jättes selle alla koridori. Kuna laps kasvab iga

kuu, siis ühest bodyst ja sokkidest ei piisa. Kõik lapse kulud on olnud 90% ulatuses hageja ema

kanda. Isegi need lapse riided, pesuvahendid, hooldusvahendid ja söök, mis said kostja juurde

viidud, on hageja ema ostetud. Kõigile jooksvatele kulutustele on lisandumas lapse

nädalakavasse beebiujumine ja beebijooga.

Rahalist elatist ega muud rahalist toetust ei ole lapse isa lapsele maksnud. Kostja on väljendanud,

et peab elatist „karistuseks“, mitte lapsele vajalikuks osaks. Ka perelepituses väljendas kostja

seisukohta, et ema kasvatagu ise last ning et tema ei soovi lapse elus osaleda, kui peab elatist

maksma. Selline suhtumine näitab, et kostja ei ole valmis lapse vajadusi arvesse võtma ega soovi

vanemlikku vastutust jagada lapse vanust ja vajadusi arvestades.

10.03.2026 teatas hageja esindaja täiendavalt, et reaalne panus kostja poolt lapse kuue kuu

jooksul on olnud: soojakott, 2 pakki piimapulbrit, mähkmepakk, 150.00 eurot detsembris, 45.00

eurot auto remondiks antud raha, 3 body ja 3 paari sokke. Seega tegelikkuses võiks elatise

määramise alguskuupäevaks arvestada isegi lapse sünnikuupäeva ehk XXX. Hageja palub seega

kostjalt elatise välja mõista alates XXX. Maha võib arvestada riigi poolt saadud kohtuaegset

elatisabi toetust perioodil 14.10.2025-12.03.2026 summas 993.55 eurot ning kostjalt detsembris

saadud 150.00 eurot ja 45.00 eurot (auto remont). Kostja poolt tõendina esitatud Rootsis tehtud

ost summas 169.00 on küsimärgi all, sest selle ostu puhul on kahtlane, kas see on tehtud lapsele,

sest hagejani pole see jõudnud.

Lõppseisukohas teatas hageja, et veel kuu alguses väljendas kostja nõusolekut tasuda lapsele

miinimumelatist ning tegi nii märtsikuus kui ka 01. aprill tagantjärele märtsi eest vastavad

maksed, kokku summas 300.00 eurot. See andis alust arvata, et on võimalik jõuda lapse huve

arvestava kokkuleppeni. Käesolevaks hetkeks on kostja aga oma varasemast lubadusest

taganenud ega täida kokkulepitud kohustust, eirab hageja ema kirju seoses elatisega ning lihtsalt

toob kottide viisi sööke, mähkmeid, riided jne. Selline käitumine, kus ühel kuul nõustutakse

lapsele miinimumelatise maksmisega, kuid järgmisel kuul sellest loobutakse ja käitutakse teisiti,

näitab selgelt kostja ebajärjekindlust ning ei taga lapsele vajalikku stabiilsust ega kindlustunnet.

Lapse ülalpidamine peab olema järjepidev ja etteaimatav, mitte sõltuma kostja igakuiselt

muutuvatest otsustest või meeleoludest.

Kostja vastuväited

Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta rahuldamata. Kostja ja hageja ema olid suunatud

perelepitusse, kus nad käisid kaks korda. Perelepitus tulemust ei andnud. Kostja on hagejale

ostnud enamuse vajalikke asju ning teeb seda ka edaspidi. Lapse ema on ise kinnitanud, et kostja

ostis vankri, 1 body, 3 paari sokke, piimasegu, mähkmeid, soojakoti. Kostja ostab kogu aeg

vajalikus ulatuses mähkmeid, riideid, süüa, vajalikke tarbevahendeid (mähkmed, lauad, kõrinad

jne). Kuna kostja ei uskunud, et vanemate vaheline suhtlus ja lapsega suhtlemise takistamine

jõuavad kohtuvaidluseni, ei ole ta ka säilitanud ostuarveid. Ei saa eitada, et suurem osa asjadest

ja asjade ostuks vajalikest rahadest annab hageja emale (hagejale) kostja.

Kostja leiab, et lapse emal on kalduvus tarbida alkoholi ning sellest on ka probleemid. Sellele

viitas ka asjaolu, et isegi raseduskuudel, puhkusel olles, tarbis ta alkoholi ja suitsetas. Lapse ema

ei ole ka suuteline majandama rahaliselt viisil, mis tagaks lapsele vajaliku elukvaliteedi ja

turvatunde. Kostjale teadaolevalt maksab lapse ema igakuiselt varasemalt makseraskuste tõttu

tekkinud võlga. Samuti on kostjale teada, et lapse ema maksab igakuiselt tagasi mitut tarbetult ja

kohusetundetult võetud kiirlaenu. Kuigi kostja ostab ja rahastab enamiku lapse vajadustest, siis

just eelpool märgitu on tegelikuks põhjuseks, miks ema on pöördunud kohtu poole elatise

nõudega, s.o hageja seaduslik esindaja lihtsalt ei tule ise rahaasjadega toime. Hageja ema ei oska

vastutustundlikult rahadega ümber käia ega majanduslikult arvestada. Hageja ema pangaarve on

arestitud, mistõttu on ta pidanud avama arve Revolut keskkonnas, et oleks mingigi võimalus

toetuste kasutamiseks. Lapse ema, olenemata sellest, et tema sissetulekud peaksid võimaldama

suurepärast toimetulekut, on olnud olukorras, kus raha saab otsa.

Et tekiks alus täies ulatuses elatise nõudmiseks, on ka põhjuseks, miks lapse ema väga kiivalt

võitleb selle vastu, et mitte anda kostale võimalust kohtuda hagejaga liiga sageli ja pikka aega,

sest elatise nõue võib seetõttu väheneda. Selliseid elatise nõudeid on ühe enam hakanud

kohtutesse jõudma, kus elatise nõude tegelikuks põhjuseks on lapsega koos veetva vanema

rahalised põhjused. Kohtud võiksid selliste olukordade ära hoidmiseks pöörama rohkem ja

põhjalikulmalt tähelepanu elatist nõudva vanema tegelikule panusele lapse igapäeva elu

vajaduste rahuldamisele läbi koos veetva vanema rahalise panuse. Lapsega koos elav vanem

peab lapse kulutuste tegemisel panustama täpselt samas ulatuses, milles elatist tasuv vanem.

Sellest tulenevalt palub kostja kohtul uurida ema tegelikku panust ja ka võimalusi rahalise

panuse tegemisel võrduse printsiibist tulenevalt. Kohus peab kohustama lapse ema esitama enda

panga väljavõtted igapäevastest maksetest (mh Revolut platvormi väljavõte) ning tõendama, et

tema panus lapsele tehtavatele kulutustele on samuti 300.00 eurot. Samuti taotleb kostja, et ema

annaks ülevaate lapsega seotud igakuistest kulutustest.

Kostja leiab, et hageja ema näidatud kulutused on ka oluliselt suuremad, kui tema tulud. Kostjal

oleks ema isiklikest kulutustest ükskõik, kuid kuna ema rahaliste vahenditega ümberkäimine ja

kostjasse suhtumine viitavad sellele, et ema soovib lapsele mõeldud summadest osa enda

kulutuste tarbeks kasutada, soovib kostja, et elatise summad oleksid suunatud ainult hageja

kulude katteks. Kostja on olnud varasemalt ja on ka edaspidi valmis ostma lapsele riideid,

vajalikke tarbeesemeid, toitu jms. Kuna kostja teab väga hästi ema rahalist käitumist, soovib ta,

et elatise summadest osa ei läheks lapse ema kulutuste katteks, vaid lapse tegelike vajaduste

rahuldamiseks.

Lisaks ei vasta tõele, et kostja ei soovi oma last kasvatada ega temaga aega veeta. Vastupidi on

kostja teinud kõik, et maksimaalselt lapsega aega veeta ja teda kasvatada. Kostja on ka käesoleva

menetluse ajal last rahaliselt toetanud - kostja kandis 13.12.2025 ema arvelduskontole 150.00

eurot. Kostja hoolivust lapse suhtes näitab ka asjaolu, et ta avas hagejale hoiukonto, kuhu

järjepidevalt kannab raha, mis lapse kasvades võimaldab omandada parema hariduse või

saavutada parem elujärg. Lapse ema panus lapse tulevikku on oluliselt tagasihoidlikum. Kostja

on lapse emale raha kandnud ka vaatamata sellele, et ema ei võimalda lapsel oma isaga koos

aega veeta. Seda ilmestab ehedalt ka kirjavahetus 2025. aasta detsembrist, kus selgub, et lapse

ema ei luba endiselt kostjal lapsega aega veeta. Samuti saab selgeks, et lapse ema on kuu aega

pärast lapse sündi hakanud kostjalt kohe raha nõudma, tegemata juttu, kui kaua ja millal viibib

laps isaga. Sõnumivahetuse lõpus kumab läbi ema kibestumine ja soov kostjale kätte maksta.

PKS § 100 lg 3 lubab vanematel kokku leppida erineval viisi ülalpidamise kohustuse täitmiseks.

Hagejal on olemas pangakonto, mis on vaid aktiveerimata. Sellest tulenevalt soovib kostja

sõlmida kokkuleppe, et pooled aktiveerivad hageja pangakonto, ema saab pangakaardi ja

interneti juurdepääsu, et sooritada vajalikud ostud. Kostja hakkab sellele arvelduskontole

kandma iga kuu kohtu poolt määratavat igakuist elatist. Lisaks elatisele jätkab kostja endiselt

lapsele vajalike asjade ostmist nagu ta on teinud siiani. Hageja pangakontole ligipääs peab olema

mõlemal lapsevanemal, et kostjal oleks ülevaade lapsele mõeldud rahade kasutamisest ning et

vältida lapsele mõeldud summade mittesihipärast kasutamist.

Kuna lapse ema on ebastabiilne, muudab pidevalt oma seisukohti, on tujukas ega pea kinni

kokkulepetest, ei ole kostjal ka mitte mingisugust kindlustunnet lapsega koos viibitava aja osas.

Nagu ema ka kirjutab, ei luba ta lapsel ja isal enne koos aega veeta, kui lepitusmenetlus läbi

pole. Samas hageja ema enda tegevuse ja suhtluse tõttu ei ole perelepituses võimalik mitte

milleski kokkuleppele jõuda.

Lõppseisukohas teatas kostja, et ta ei ole kunagi keeldunud lapse eest hoolitsemisest ega lapsele

vajalike asjade ostmist. Märtsis tasus ta lisaks ostudele elatise summa, et näha, kas see kuidagi

mõjutab suhtlust ning mõjutaski. Kui lapse ema oli kostjalt raha saanud, soovis ta kohe teada,

kas nüüd hakkab elatis ikka iga kuu tema kontole laekuma. Kostja jätkas lapsele vajalike asjade

ostmist ja seda sama kinnitas ka lapse ema. Kostja, kes sai nüüd üle pika aja oma last näha, sai

hakata teostama enda siirast soovi ning seaduslikku õigust ja kohustust hoolitseda lapse eest.

Kostja ostis erinevaid kvaliteetseid toite, mida laps erakordselt aplalt kohe sööma hakkas. Kostja

pesi ära lapse vankri. Kuna lapsel oli peas väikseks jäänud müts, mis ei püsinud lapsel peas ja

oli kogu aeg lapsel silmade peal, ostis kostja lapsele kvaliteetse mütsi. Mütsi osas saatis lapse

ema ka sõnumi, et laps kiidab mütsi heaks. Kostja tellis lapse vankrile uue katte, sest vana kate

oli sedavõrd määrdunud, et sellest ei näinud enam läbi. Ja täpselt selliselt ja enamgi, on kostja

valmis panustama lapse eest hoolitsemisse. Kui kostja puhul oleks tegemist vanemaga, kes ei

hooli lapsest, ei kohtu temaga ja ei soovi ka rahaliselt panustada lapse heaolusse, oleks elatise

välja mõistmine õigustatud ja põhjendatud. Käesoleval juhul on aga ema ilma põhjuseta ning

kunstlikult tekitanud olukorra, kus isa ei saa lapsega koos aega veeta, ema ei võta vastu lapsele

ostetud asju, sest lapse ema ainus eesmärk on miinimumelatise saamine enda arvelduskontole.

Hageja teatas, et soovib, et elatise tasumine oleks järjepidev ja etteaimatav, s.o kui elatise

tasumine oleks stabiilne, siis see tagaks lapsele kindlustunde ja stabiilsuse. Kostja leiab, et

etteaimatavus ja järjepidevus oleksid kindlasti vajalikud lapse emale, kuid see ei tähendaks

käesoleval juhul seda, et see tagaks ka lapsele vajalikud vahendid ning kasvutingimused.

Loodetavasti saab kohus kostja murest ja lapse ema tegelikust soovist aru ning aitab reguleerida

elatise tasumist läbi selleks loodava konto, et tagada lapse tegelike vajaduste rahuldamine.

Lapse emal puudus vajadus ja alus elatise hagiga kohtusse pöördumiseks. Kostja on nii enne

lapse sündi (vanker) kui ka lapse sünni esimesest päevast peale ostnud lapsele kõik vajaliku

(lutid, pudelid, mähkmed, toidud, vankrid, riided jne). Täiesti arusaamatul põhjusel teatas lapse

ema ühel päeval, et kostja peab hakkama lapse emale kandma elatist ning lapsele ostetavad asjad

teda ei huvita. Hageja esindaja teatas ka, et kui kostja elatist maksma ei hakka, siis last ei näe.

Nii ka läks. Kostja ei hakanud kandma raha lapse ema arvele, sest kostja teab väga hästi, et suur

osa lapse ema arvele kantavast summast ei jõua mitte kunagi lapse vajaduste katmiseks. Pärast

elatise hagi esitamist on hageja keeldunud kostjale last näitamast ning ei võimaldanud lapsega

koos aega veeta ning keeldus üldse temaga kohtumast, seetõttu ei olnud kostjal mitte mingit

võimalust lapsele ostetud asju ka üle anda. Ei ole lapse huvides, et ema keeldub isale last

näitamast, kuna isa ei täida ema esitatud elatise tasumise nõudmist. See on väljapressimine

kasutades last vahendina. Samuti ei ole lapse huvidest lähtuv keelduda vastu võtmast lapsele

ostetud asju.

Kostja ei soovi kanda lapse vajaduste katmiseks elatist lapse ema kontole teades, et sellest suur

osa kulutatakse lapse ema juuste värvimise, solaariumi, energiajookide jt tema isiklike ning

lapsega mitte seotud vajaduste rahuldamise peale. Kohtupraktika kohaselt loetakse elatis tasutuks

raha kandmisega lapsega koos elava vanema arvelduskontole, mis aga soodustab lapsele kantud

rahade väärkasutust. Seadus ja kohtud peaksid tegema endast sõltuva, et ära hoida või

minimeerida võimalusi teise isiku (lapse) raha väärkasutust. Täna on juba menetlusi, kus kohus

on pooldanud otsuseid, mille kohaselt luuakse ühine konto ja sinna kantud elatisest tasutakse

lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud summad. Samuti on kohtud üha rohkem hakanud elatise

tasumiseks arvestama ka lapsele vajalike asjade ostmiseks kulutatud summasid. See vähendab

eemal elava vanema ebausku ja kahtlusi lapsele mõeldud raha väärkasutusest ning vähendab ka

lapsega koos elava vanema kiusatust lapsele mõeldud raha enda tarbeks kasutada. Praktikas ei

tooks sellise õiglase ja läbipaistva raha kasutamise korraldamine vanematele kaasa suurt

koormust ega rikuks nende õigusi. Pigem kaitseb selline elatise tasumise ja raha kasutamise

korraldus lapse õigusi ja vähendab vanemate vahelisi pingeid. Kui mõlemad vanemad on

kaasatud lapsele asjade ostmisse ja see on läbipaistev, siis see ongi hooldusõiguse ning

kohustuse realiseerimine parimal moel, sest kaasab mõlemad vanemad veelgi rohkem lapse ellu.

Ema ei tohi kasutada lapsele mõeldud raha enda isiklike kulutuste katmiseks.

Kostja arvates aitab seega lapsele mõeldud summade väärkasutust välistada või minimaliseerida

eraldi konto, mille ema teeks ainult lapsele mõeldud kulutuste katmiseks ning elatise tasumiseks.

Selline konto minetab isa kahtlused ning teiselt poolt hoiab ära ema kiusatuse kasutada lapsele

mõeldud raha enda isiklikuks tarbeks.

Kostja leiab ka, et kui lapse ema ei panusta lapse kasvatamisse sama suurt summat, kui kostja

ning lapse tegelikud vajadused on oluliselt väiksemad, kui kahe lapsevanema miinimumelatise

summa + lapsetoetus, siis puudub ka alus lapsele mõeldud miinimumelatise välja mõistmiseks.

Lapse ema arvutused näitavad, et lapsele tegelikult kuluv summa on igakuiselt 368.00 eurot,

millest osa katab lapsetoetus (80.00 eurot). Seetõttu on põhjendatud ja õigustatud välja mõista

sunnitult eemal elava kostja käest 144.00 eurot kuus. Kuna hageja ema tegi ja teeb endiselt kõik

endast oleneva (ei lubanud last isaga kokku, ei võta vastu ostetud riideid ja toitu jne), et kohus

mõistaks välja maksimaalses ulatuses elatise miinimumi, on tõendatud, et ta soovib elatisest

katta osaliselt ka enda kulutusi.

Kostja on seega nõus tasuma hageja vajaduste rahuldamiseks tegelikult kuluva summa 144.00

eurot igakuiselt, kandes selle lapse ema loodavale pangakontole kuu viimaseks päevaks järgmise

kuu eest ette. Kui kohus ei arvesta, et kostja ostab lapsele vajalikke asju rohkema summa eest,

kui elatise miinimum ning asub seisukohale, et on õigustatud ja põhjendatud mõista kostjalt välja

elatis seadusega määratud miinimumi ulatuses, taotleb kostja kohtult, et kohus kohustaks ema

avama pangas eraldi konto, mille vaatamisõigus on lisaks emale ka kostjal.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puudub alus, sest hageja ema ei ole enne hagi esitamist

elatist nõudnud ning kostja on ostnud lapsele ja lapse emale kõik vajaliku. Kostja palub arvesse

võtta ka asjaolu, et lapse ema on kunstlikult tekitanud olukorra, kus kostjal ei olnud võimalust

lapsega aega veeta. Samuti palub kostja võtta otsuse tegemisel arvesse lapsele ostetud asjade

maksumust, mille lapse ema on välja toonud oma 10.03.2026 menetlusdokumendis ning kostja

esitab käesoleva seisukohtade lisadena aprillis ostetud asjade tõendid kogusummas 643.59 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud

esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas

ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele põlvnemisest

tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps

õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja

tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui

vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos

või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu

l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam

lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas

suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).

Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, et hageja seaduslik esindaja M. K. ja kostja

A. A. on alaealise lapse A. A. (hageja) vanemad. Puudub vaidlus, et laps elab alates sünnist

(sündis XXX) emaga, kostja elab lapsest eraldi. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei ole alates

lapse sünnist hagejale elatist tasunud (v.a teinud mõned ostud), ema on 90% ulatuses pidanud

last üleval üksi. Laps vajab aga ülalpidamist järjepidevalt ja igakuiselt. Kostja leiab, et on lapse

ülalpidamises osalenud, s.o alati lapsele vajalikke asju ja toitu ostnud.

Pooled ei vaidle, et kostja on hageja ülalpidamiseks menetluse kestel tasunud hageja emale

detsembris 150.00 eurot ja 45.00 eurot (s.o auto remondiks antud raha, kuid hageja seaduslik

esindaja palus sellega arvestada kui elatise tasumisega) ning lisaks märtsis ja aprillis kokku

300.00 eurot. Pooled iseenesest ei vaidle ka, et kostja on hagejale mõningaid asju (riided,

piimapulbrid, mähkmed jms) ostnud. Hageja ema on kohtule teatanud samas, et suures osas

kostja väidetavalt hageja jaoks ostetud asjad hagejani tegelikkuses ei jõudnud (lapse vanemate

omavaheliste keeruliste suhete tõttu), mida kinnitas ka kostja (s.o et tal ei olnud mitte mingit

võimalust lapsele ostetud asju üle anda).

On iseenesest mõistetav kostja soov lapse ülalpidamisse vahetult panustada, kuid kohtu

hinnangul kostjalt kindlas summas elatise väljamõistmine on praegusel juhul põhjendatud juba

seetõttu, et hageja vanemate omavahelised suhted on väga pingelised ja keerulised ning neil on

väga raske kokkuleppeid saavutada. Lapse ülalpidamiskohustust ei saa ka lugeda osaliselt

täidetuks vahetult asjade ostmisega osas, milles lapsevanemate vahel eelnev kokkulepe puudus

või millisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmist hageja ka hilisemalt heaks ei kiitnud.

Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures (ema), langeb sellele vanemale ka

lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis,

sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja lapsele osta (sh selleks, et neid ei ostetaks topelt või

vales suuruses jne). Juhul, kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes

puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem (kostja) täidab oma ülalpidamiskohustust raha

maksmisega. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks

kasutaval vanemal arvestada selle summaga igakuiste kulude planeerimisel. Lisaks nõustub

kohus hagejaga, et arvestades lapse vanemate vahelisi suhteid ja konflikte, peab lapse emal

olema kindlustunne, et tal on olemas iga kuu piisavalt raha lapse ülalpidamiseks, millega saab

arvestada, ning seda sõltumata lapse ema palvetest, vanemate vahelisest läbisaamisest jne. Kohus

nõustub hagejaga ka, et kostja käitumine, kus ühel kuul nõustutakse lapsele miinimumelatise

maksmisega, kuid järgmisel kuul sellest loobutakse, näitab selgelt kostja ebajärjekindlust ning ei

taga lapsele vajalikku stabiilsust ega kindlustunnet.

Kostja esitatud tõenditest ei ole ka võimalik aru saada, kui suures ulatuses on ta hagejale

mõeldud ostudesse tegelikkuses ka rahaliselt panustanud – ainuüksi fotod laste riietest ja

muudest asjadest seda ei tõenda (v.a riiete arve summas 30.00 eurot, mõned käesoleva aasta

aprillis tehtud toidupoe arved kokku ca 130.00 eurot ja laste poe arve 58.95 eurot (dtl 195, 303-

305, 311)). Kostja on kohtule teatanud ka ning pooled iseenesest ei vaidle, et kostja ostis lapsele

enne lapse sündi vankrikomplekti. Kuna hageja vanemad ei suhelnud omavahel kuni lapse

sünnini ning lapse sünd oli lähenemas, pidi hageja ema uue vankrikomplekti lapsele ostma,

mistõttu ka sellise kostja ostuga käesolevas menetluses arvestada ei saa.

Kostja on kohtule teatanud ka, et on avanud hagejale hoiukonto, kuhu järjepidevalt kannab raha,

mis lapse kasvades võimaldab omandada parema hariduse või saavutada parem elujärg. Kohus

nõustub, et lapse tulevikku investeerimine on väga tänuväärt tegu, kuid siiski vajab laps

ülalpidamist igapäevaselt ka kuni tema 18-aastaseks saamiseni.

Hagis on hageja palunud kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 01.10.2025, seejärel

alates lapse sünnist, s.o XXX, kuni tema täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o summas

301.74 eurot, mis muutub iga aasta 01. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

Kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassummat indekseeritakse iga aasta 01. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 lg 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil.

Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis

võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise

enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolude

tuvastamisel PKS § 101 sätestatud elatise suurust vähendada. Nii sätestab PKS § 101 lg 5, et

vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise

summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata

mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Puudub vaidlus, et hageja ema saab hageja eest igakuiselt lapsetoetust 80.00 eurot ning et hageja

on tema seadusliku esindaja ja kostja ainuke ühine laps. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et

tsiviilasjas XXX on kohus kinnitanud lapsevanemate vahelise kompromissi last (A. A.)

puudutavas suhtluskorras. Kohus märgib, et laste vanemate vahel sõlmitud ja kohtumäärusega

tsiviilasjas XXX kinnitatud lapse suhtluskorda puudutavast kompromissist ei nähtu, et laps

viibiks käesoleval ajal isa juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mis

oleks aluseks vähendada miinimumelatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Ka pooled ise ei ole seda väitnud.

Kostja leiab, et hageja märgitud kulutused kuus ei ole usutavad ning on oluliselt madalamad, kui

hageja ema on välja toonud. Lisaks ei ole usutav, et hageja ema panustab vanemate võrduse

printsiibist tulenevalt hagejasse igakuiselt sama suure summa, mida nõuab kostjalt. Kostja leiab

ka, et lapse ema arvutused näitavad, et lapsele tegelikult kuluv summa on igakuiselt 368.00

eurot, millest osa katab lapsetoetus (80.00 eurot), mistõttu on põhjendatud ja õigustatud välja

mõista kostjalt hageja kasuks elatis 144.00 eurot kuus.

Kohus leiab aga, et kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus, ei pea

kohus vajalikuks hageja poolt välja toodud kulutuste tõendamist ning peab vajalikuks selgitada

järgmist. Kohus selgitab seega, et seaduse muudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on

arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et

tagatud oleks lapse arengut toetav keskkond. See tähendab, et PKS §-ga 101 elatise suuruse

arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele

majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh

lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele,

raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12).

Kohus selgitab ka, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva

seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus selgitab ka, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud

vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka

tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28.

oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Ka alates 01.01.2022 kehtivate sätete

alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele

on viidatud PKS § 101 lg 5-7.

Kostja ei ole ühtegi sellist mõjuvat põhjust (PKS § 102 lg 1, 2), mille puhul oleks põhjendatud

miinimumelatise vähendamine, välja toonud.

Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla

miinimummäära, mistõttu kohus rahuldab selles osas hagi. Hageja on alguses palunud elatise

väljamõistmist alates 01.10.2025, seejärel alates lapse sünnist, s.o XXX. Kuigi kohtul puuduvad

usaldusväärsed tõendid kui palju tegelikkuses on kostja hageja ülalpidamisse vahetult

panustanud (ning mida hageja on ka hilisemalt heaks ei kiitnud), kuid pooled iseenesest ei

vaidle, et kostja on hagejale pärast lapse sündi mõningaid riideesemeid, mähkmeid, toitu jne

ostnud, mida on hageja ka heaks kiitnud, on põhjendatud siiski kohtu hinnangul elatise

väljamõistmine alates 01.10.2025, mitte alates XXX.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka

tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu

04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata

ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes,

arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes.

Küll on kohtupraktikas leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul

kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25.05.2016.a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12).

Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei pane elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne hagi

esitamist kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav, sest hageja

nõuab kostjalt elatist vaid lühikese ajavahemiku eest enne hagi esitamist ning kostja hageja

vanemana pidi olema teadlik, et tema alaealine laps vajab ülalpidamist ja kohusetundlik

lapsevanem saanuks oma kohustust täita vabatahtlikult. Lisaks on ka kostja ise kohtule

avaldanud, et lapse ema on kuu aega pärast lapse sündi hakanud kostjalt raha nõudma, seega oli

ta ka sellest teadlik.

Kohus rahuldab seega hagi, kuid selguse mõttes mõistab kostjalt välja elatise 14.05.2026 seisuga

kogusummas ning alates kohtuotsuse tegemise päevast igakuises määras. PKS § 101 lg 3, 4 ja 5

sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv miinimumelatis järgmine: 01.10.2025-

31.03.2026 kuus 301.74 eurot, 01.04.2026-14.05.2026 kuus 318.62 eurot, s.o kokku 2 272.95

eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on menetluses tasunud elatist 495.00 eurot. Elatise võlgnevus

seisuga 14.05.2026 on seega 1 777.95 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

Kohus selgitab samas, et nimetatud perioodi osas ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt elatist

ulatuses, milles hagejale on riigi poolt makstud kohtumenetluse ajal elatisabi (s.o 993.55 eurot).

Selles ulatuses on hageja elatise nõue kostja vastu üle läinud riigile ning kostjal on kohustus

hüvitada riigile Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale makstud elatisabi.

Alates 15.05.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 318.62 eurot kuus, mis

vastab PKS § 101 alusel arvestatud elatisele. Kohus selgitab, et miinimumelatise summa muutub

igal aastal vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Samuti muutub elatise summa siis, kui muutuvad

PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolud (sh kui hageja hakkab kostja juures viibima aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus).

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on kohtule teatanud, et hageja peab

elatise saamiseks avama eraldi konto, et sellele oleks juurdepääs nii hageja emal kui ka kostjal.

Hageja sellega ei nõustunud. Ka kohtu hinnangul on kostja selline taotlus põhjendamata.

Kohus selgitab taas, et elatis on seaduse järgi mõeldud lapse ülalpidamiseks, kuid igapäevase

korralduse eest vastutab üldjuhul see vanem, kelle juures laps rohkem elab. See tähendab, et

teine vanem (ehk kostja) ei saa automaatselt õigust kontrollida iga kulutust ainult seetõttu, et ta

maksab elatist. Lisaks arvestades hageja vanemate läbisaamist ning kostja põhjendamatuid

väljaütlemisi, et lapse ema ei oska rahadega ümber käia ning et ta soovib lapsele elatise

väljamõistmist, et enda kulusid kanda jne, tekitab ühine konto kasutusõigus hageja vanemate

vahel vaid täiendavaid pingeid ning lisavaidlusi. Kostjal tuleb seega tasuda elatis hageja

seadusliku esindaja arveldusarvele.

Kohus selgitab ka, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus selgitab lisaks, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

oluliselt muutunud.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik