3-25-3512/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3512

Haldusasi

C.Y kaebus Eesti Töötukassa töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse määramata jätmise otsuste ning

tervishoiusüsteemi süsteemse tegevusetuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja C.Y

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.05.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta C.Y määruskaebus menetlusse.

2. Jätta C.Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.05.2026

määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

3. Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.Y esitas 26.05.2025 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks ja

töövõimetoetuse saamiseks. ETK leidis 25.06.2025 otsuses nr TVH/25/022011, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. ETK jättis 26.06.2025 otsusega nr TVT/25/030585

kaebajale töövõimetoetuse määramata. ETK jättis 25.08.2025 vaideotsusega vaide

nende otsuste peale rahuldamata.

2. C.Y esitas 18.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis

menetlusse nõuetega tühistada ETK 25.06.2025 otsus nr TVH/25/022011, 26.06.2025

otsus nr TVT/25/030585 ja 25.08.2025 vaideotsus nr VO/25/1917 ning kohustada

vastustajat vaatama kaebaja taotlused uuesti läbi.

3-25-3512

3. Tallinna Halduskohus tagastas 06.05.2026 määrusega (resolutsiooni p 6) kaebuse

nõude tuvastada tervishoiusüsteemi süsteemse tegevusetuse õigusvastasus ning sellega

seotud vastutus.

Lisaks menetlusse võetud nõuetele on kaebaja palunud tuvastada „tervishoiusüsteemi vastutus

süsteemse tegevusetuse eest, ilma et käesolevas menetluses oleks vajalik määratleda konkreetse

tervishoiuteenuse osutaja (perearst, eriarst või raviasutus) individuaalset süüd“. Kaebaja on

selgitanud, et tema eesmärgiks on tuvastada riigi positiivse kohustuse (s.o kohustus tagada

toimiv, järjepidev ja patsiendiohutu süsteem) rikkumine.

Sõltumata sellest, kuidas tuvastamisnõuet tõlgendada, ei ole see lubatav ning kaebus tuleb

selles osas tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Tuvastamisnõue peab isiku jaoks olema

kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Isegi

kui esitatud tuvastamisnõue oleks lubatav, ei aitaks see kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

Üksnes soov veenduda süsteemsete rikkumiste olemasolus ei ole piisavaks aluseks esitada

tuvastamiskaebus. Kaebaja väiteid, mis seonduvad kaebaja enda õiguste väidetava rikkumisega,

analüüsib kohus menetlusse võetud tühistamis- ja kohustamisnõude läbivaatamisel. Kaebajal on

oma õiguste kaitseks olemas tõhusamad vahendid, s.o ETK haldusaktide tühistamise ning

taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõue. Muud, kaebajaga seostamata ning

„tervishoiusüsteemi“ üldist „vastutust“ ja „süsteemset tegevust“ puudutavad väited jäävad

tähelepanuta, kuna avalikes huvides pole sellise tuvastamisnõude esitamine lubatav (HKMS §

44 lg 2).

Kui kaebaja sooviks on vaidlustada konkreetse tervishoiuteenuse osutaja tegevust, tuleb tal

pöörduda maakohtusse. Tervishoiuteenuse osutamist puudutavad ning tervishoiuteenuse

osutamise lepingust tõusetunud vaidlused on eraõiguslikud ning nende lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Seega juhul, kui kaebaja on lisaks tühistamis- ja

kohustamisnõudele soovinud esitada ka tervishoiuteenuse osutamise lepinguga seotud nõudeid,

tuleb tal pöörduda maakohtusse.

4. C.Y esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

06.05.2026 resolutsiooni p 6 määruse peale.

Kaebaja palus halduskohtul tuvastada tervishoiusüsteemi vastutus süsteemse tegevusetuse eest,

kuna digiloo puudulikkus, eriarstiabi kättesaamatus, perearsti tegevusetus ja ETK menetluslik

passiivsus põhjustasid olukorra, kus kaebaja jäeti ilma õigeaegsest töövõime hindamisest ja

talle seadusest tulenevast hüvitisest. Kaebaja ei esitanud kaebust avalikes huvides, vaid ta palus

tuvastada teda ennast puudutavas osas seose tervishoiusüsteemi süsteemsete puuduste ning

ETK õigusvastase otsuse vahel, et luua alus varalise kahju hüvitamise nõudele (saamata jäänud

töövõimetushüvitis) ning tõendada, et kaebaja ei vastuta puuduliku terviseinfosüsteemi ega

selle eest, et perearst ja eriarstid ei teinud nõuetekohaseid sissekandeid. Tuvastamisnõue on

vajalik, sest ilma selleta ei ole võimalik tõendada põhjuslikku seost riigi ja ETK tegevusetuse

ning kaebajale tekkinud kahju vahel. See on eeltingimus võimalikule kahju hüvitamise nõudele.

Kui praeguses asjas tuvastataks, et tervishoiusüsteemi puudused on osa riigi positiivse

kohustuse rikkumisest, oleks see siduv alus ETK-le järgnevate taotluste läbivaatamisel ning

teistele haldusorganitele. Tuvastamisnõue ei ole suunatud tervishoiuteenuse osutaja vastu, vaid

riigi kui terviku vastu – riigi kohustuse kohta tagada toimiv tervishoiu- ja haldussüsteem.

Kaebaja palub ringkonnakohtul tuvastada, et kaebajat on siinses haldusasjas jäetud süsteemselt

ilma riigi õigusabist, mis on põhjustanud talle tervisekahjustusi ning kannatusi. Kaebaja palub

määrata talle riigi õigusabi ning tunnistada, et tal on õigus esitada moraalse kahju hüvitamise

nõue tulenevalt võlaõigusseaduse § 134 lg-st 1.

2(3)

3-25-3512

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

6. Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust.

7. Halduskohus otsustab ETK otsuste peale esitatud tühistamiskaebuse raames iseseisvalt ja

lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (HKMS § 4 lg 4). Muu hulgas

otsustab kohus, kas ja milline mõju on kaebaja esile toodud tervishoiusüsteemi väidetavatel

süsteemsetel puudustel (digiloo puudulikkus, eriarstiabi kättesaamatus, perearsti tegevusetus

jms) vaidlustatud ETK otsuste õigsusele. Sellise hinnangu andmiseks ei pea samal ajal

paralleelselt menetlema tuvastamisnõuet (HKMS § 45 lg 2 esimene lause).

8. HKMS § 45 lg 2 teine lause ütleb selge sõnaga, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega puudub kaebajal kaebeõigus

tuvastamisnõude esitamiseks, et valmistada ette tulevast kahjunõuet.

9. Halduskohus selgitas õigesti, et kui kaebaja õigusi on rikkunud tervishoiuteenuse osutajate

toimingud, siis saab ta esitada nende vastu hagi tsiviilkohtumenetluses. Kaebaja õiguste

väidetava riive on kaasa toonud konkreetsete tervishoiuteenuse osutajate väidetavad

tegevused ja tegemata jätmised, mitte tervishoiusüsteem tervikuna. Abstraktne tuvastus, et

Eesti tervishoiusüsteem ei toimi, ei ole võimalik ega aitaks mistahes viisil kaebajat edaspidi

tema õiguste kaitsel vaidlustes tervishoiuteenuste osutajatega ja ETK-ga töövõime

määramisel. Kaebaja õigusi kaitsevad tõhusalt tühistamis- ja kohustamisnõue ETK otsuste

vastu ja nõuded tsiviilkohtumenetluses. Kui kaebaja leiab, et tervishoiusüsteem ei toimi ning

talle on tekitatud kahju, saab ta esitada kahjunõude. HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt ei

annaks kahjunõude esitamise soov õigust esitada sellele eelnevalt tuvastamisnõue.

10. Õige on kaebaja väide, et ta on esitanud kaebuse oma õiguse kaitseks, mitte avalikes

huvides. Halduskohtu määruses toodud viide avalike huvide kaitsele ei ole aga viinud kohut

tuvastusnõude lubatavuse küsimuses ekslikule lõppjäreldusele.

11. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

12. Kaebaja riigi õigusabi taotlus on halduskohtu 22.12.2025 määrusega jäetud rahuldamata ja

ringkonnakohus tagastas selle peale esitatud määruskaebuse 07.01.2026 määrusega. Seetõttu

jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel

tähelepanuta. Praeguse määruskaebemenetluse raames ei saa ringkonnakohus otsustada selle

üle, kas põhiasjas kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine on põhjendatud, ega tuvastada

kaebaja õigust saada hüvitist tema menetlusõiguste väidetava rikkumise eest. Isegi kui

sisuliselt menetleda riigi õigusabi taotlust määruskaebemenetluses esindamiseks, tuleks see

jätta riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, sest määruskaebus on ilmselt

põhjendamatu. Kaebaja õigusi vaidluses ETK otsuste üle on võimalik tõhusalt kaitsta ka ilma

täiendava tuvastamisnõudeta.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)