2-26-7623/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedB.B (hageja) esitas 03.04.2026 Harju Maakohtule avalduse, milles märkis oma nõude ja taotlustena järgmist: „atmine mu e-poodi ostud, al. jan. 2023., kuni mai. 2025., arutamine
Legislator headnote
AI generated2-26-7623/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: jan. 2023., kuni mai. 2025., arutamine
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Vallo Kariler, Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht
15.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-26-7623
Kohtuasi
B.B hagi Tallinna Vangla vastu
Kaebus ja vaidlustatud
lahend
B.B määruskaebus Harju Maakohtu 09.04.2026 määruse
peale (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja B.B (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta Harju Maakohtu 09.04.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt
muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. B.B (hageja) esitas 03.04.2026 Harju Maakohtule avalduse, milles märkis oma nõude ja
taotlustena järgmist: „atmine mu e-poodi ostud, al. jan. 2023., kuni mai. 2025., arutamine
toode hinnad, ostukorvi arvutamine, lõpp summa korralik. /…/ Uuevatmine edastanud mulle
TAl. Vanglas e-poes, makrotrade baltik arved, seosega on vigased arvestus, erinevused (kuni
15%, müügile kasu)toodi hinnad, ja lõpp summa ostukorvis (ja pärast arves). /…/ Tahan
tagasta raha mu k-raha konto. Läbivadata korrektsed summa arvumine alates 01.01.2024, kuni
2-26-7623
10.05.2025. /…/ Palun läbivadata võimalus ülevatmine, ja korrigeerimine mu ostud vangla e-
poes, al. 01.01.24, kuni 10.05.2025, seosega erinevad summad ostukorvis lõppsumma, ja
kogu summa kõik ostetud tooded“.
Avalduse alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud: „ostan tallinna vanglas e-poodi kaup, -
toodi hind, ja lõpp summa ei ole sama (um. 5-15% suurem, müüa Näiteks, jarg. arved on
erinevused sama summa toode kalkuleeriumi resultat, ja kalkuleeriumise vigasega (2, ja
samuti 4 numbrid pärast ,), lõpp arve summad vigasega, ka: 1. 10588240681707696
(28.06.2024); 2. 10588240294295689 (05.03.24); 3. 10588240256088698 (20.04.24), - nt.,
summalt 0.57, kaibemaksuga summa 0.68, ja 0.7, summalt 1.29, - 1.55, ja 1.57, summalt
2.46, - 2.95, ja 3.00, summalt 1.27, - 1.52, ja 1.55; 4. 1058824132096800 (21.11.2024), ja
edasi, kuni, näitaks, mai 202 ).Ka, ostu arvel vigased kaupa arvustamine koht. /…/ alates mu
viibine tallinna vanglas, ma ostan e-poes tooded, aga tihti ma vaatan, et lõpp summa
ostukorvis, võimalikuga suurem, kui toode kokku summa. Pärast ma arvestan seda, ja
erinevus oli kuni 15%, - müüja kasu. Uuev Vangla e-poodi Ostukorvis lõpp summa suurem,
või ebatapnus, kui toode hind kokku (um. 15% vanglakasu). /…/ Kirjutan vangla kaebus
(22.09.2025), aga vastus ei ole, praeguseni“.
Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 09.04.2026 määrusega hagi menetlusse võtmata ning menetlusabi ja
riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagiavaldus jätta tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata, sest kohtu menetluses on juba
samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja esitanud Harju Maakohtule 25.01.2026 sama sisuga
avalduse tsiviilasjas nr 2-26-1846, maakohus küll keeldus 13.02.2026 määrusega selles asjas
hagiavaldust menetlusse võtmast, kuid kohtumäärus ei ole jõustunud, sest hageja esitas
määruskaebuse. Alles pärast tsiviilasjas 2-26-1846 tehtud määruse jõustumist loetakse, et
avaldust ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib sama asjaga uuesti kohtusse
pöörduda.
Lisaks on avaldus puudustega ega vasta TsMS §-des 363 ja 338 sätestatud nõuetele.
Avalduses on märkimata kostja kontaktandmed ning hageja nõue ja nõude aluseks olevad
asjaolud jäävad ebaselgeks. Kuigi kohus viitas tsiviilasjas nr 2-26-1846 samadele hagis
esinevatele puudustele, ei kõrvaldanud hageja siinses asjas esitatud hagis neid puuduseid.
Hagiavaldus on nii ulatuslike sisuliste puudustega, et puuduste kõrvaldamiseks on vaja esitada
uus avaldus. Üldjuhul ei ole sellisel juhul mõistlik anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks
ning kohus peaks sellise avalduse menetlusse võtmisest keelduma.
2.2. Kuna esineb alus keelduda TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse võtmast, tuleb
menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel
rahuldamata, sest hageja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
2.3. Arvestades seda, et kohus on juba tsiviilasjas nr 2-26-1846 keeldunud hageja avaldust
menetlemast, võib hagejal olla otstarbekas esitada kohtule taotlus riigi õigusabi andmiseks
hagiavalduse koostamiseks. Selliselt on hagejal võimalik juba enne hagi koostamist riigi
õigusabi, kui hageja on selgelt ja arusaadavalt välja toonud lahendatava probleemi ning teised
taotluses esitatavad andmed vastavalt RÕS §-le 12.
2-26-7623
Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3. Hageja esitas menetluse taastamise avalduse (määruskaebuse), milles palus maakohtu
määruse uuesti läbi vaadata ning anda hagejale menetlus- ja riigi õigusabi.
Menetluse edasine käik
4. Maakohus rahuldas 11.05.2026 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas hageja
määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest, kuid jättis riigi õigusabi taotluse ja
määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus
TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb
muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
6. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus määruse tegemise ajal õigesti hagi TsMS § 371
lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata, sest kohtu menetluses oli juba tsiviilasjas nr 2-26-1846
samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
7. Kuigi kohtute infosüsteemi andmetel on tänaseks tsiviilasja nr 2-26-1846 menetlus
lõppenud (28.04.2026 jõustus määrus, millega maakohus keeldus tsiviilasjas nr 2-26-1846
hagi menetlusse võtmast), ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust tühistada ja saata
asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, sest hagi on ulatuslike sisu- ja
vormipuudustega ning õiguslikult perspektiivitu, mistõttu esineb alus jätta see TsMS § 371 lg
2 alusel menetlusse võtmata.
Kuigi üldjuhul on sisu- ja vormipuudused sellised puudused, mille puhul peab kohus andma
hagejale TsMS § 340¹ lg 1 järgi võimaluse puudused kõrvaldada, ei ole siinsel juhul põhjust
anda hagejale täiendavat tähtaega hagiavalduse sisupuuduste kõrvaldamiseks. Kohus juba
kohustas hagejat 03.02.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-1846 puudusi kõrvaldama, sh
esitama selgelt arusaadava nõude ja nõude aluseks olevad asjaolud seotuna tõenditega. Sellest
hoolimata ei ole hageja esitanud ei tsiviilasjas nr 2-26-1846 ega ka siinses tsiviilasjas oma
selgelt arusaadavat nõuet, mistõttu ei ole selge, mida hageja kostjalt saada soovib. Hageja
avaldusest võib aru saada, et hageja soovib ilmselt saada kostjalt raha, kuid avaldusest ei
nähtu kostjalt nõutava rahasumma suurust. Ringkonnakohus mõistab avalduses esile toodud
asjaolusid selliselt, et hageja väitel on ta pidanud maksma vangla e-poest ostetud toodete eest
ligi 15% rohkem kui oli e-poes märgitud toote hind. Seega võib hageja olla lepingust tulenev
nõue müüja vastu ning hageja nõue olla suunatud raha tagastamisele, kuid hageja ei ole
täpsustanud nõude aluseks olevaid asjaolusid sellisel määral, et kohus saaks kontrollida,
millisel õiguslikul alusel võiks hagejal olla nõue kostja vastu. Lisaks tõi hageja nõude alusena
esile makrotrade baltik (Osaühing Makro Trade Baltic) arved. Seega saab järeldada, et hageja
ostis kaupu viimati nimetatud äriühingu peetavast e-poest, mistõttu võib hagejal olla nõue
selle äriühingu, mitte kostja vastu. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks
järeldada, et tal võiks olla mingil õiguslikul alusel tsiviilõiguslik nõue kostja, s.o Tallinna
Vangla vastu.
Eelnevat arvestades on hagiavaldus õiguslikult perspektiivitu, mis annab alust jätta hagi
TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
2-26-7623
8. Arvestades seda, et hagi on õiguslikult perspektiivitu, jättis maakohus põhjendatult hageja
menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Õiguslikult perspektiivitu hagi esitamise
korral on hageja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, mistõttu tuleb kohtul RÕS § 7
lg 1 p 5 alusel keelduda sellise hagi esitamise korral hagejale riigi õigusabi andmast,
kasutamaks riigi õigusabi andmiseks ettenähtud riigi raha säästlikult ja eesmärgipäraselt.
Samuti tuleb kohtul jätta sellise hagi esitamise korral menetlusabi taotlust TsMS § 181 lg 1 p
2 ja lg 2 alusel rahuldamata, sest õiguslikult perspektiivitu hagi korral ei ole kohtul piisavat
alust eeldada, et hageja kavandatav menetluses osalemine on edukas.
(allkirjastatud digitaalselt)