2-25-20224/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20224

Tsiviilasi

Menetlusosalised

OÜ Aktiva Finance Group hagi S. L. vastu võla nõudes

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja S. L. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

21 380,52 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus summas 13

278,80 eurot.

3. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis põhinõudelt (13 278,80

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.12.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi S. L. vastu põhivõlgnevuse 577,90

euro, intressi 918,79 euro, haldustasu 15,60 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 3920,51 euro ning edasiulatuva viivise määras 18,90%

aastas väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 1460 eurot (1260

eurot riigilõiv ja 200 eurot õigusabikulud). Ülejäänud osas jätta menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse tõttu. S. L.l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 70% ulatuses S. L. kanda ja 30%

ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.

7. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu summas 1022 eurot.

8. Välja mõista S. L.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p

18, C-495/19 p 17). Hageja on esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte. Kohus leiab, et kostja

ei olnud isikuks, kes oleks olnud võimeline võetud laenu teenindama. Eelneva põhjal asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7

sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse ning viivise põhivõlgnevuselt 13 278,80 eurolt seadusjärgses määras. Kohus jätab

muuhulgas rahuldamata hageja nõude, milles hageja taotles sissenõutavaks muutunud viivise ja

edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgsest määrast suuremas määras põhjusel, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas

1260 eurot ja õigusabikulud summas 338 eurot, arvestusega 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus

leiab, et riigilõivukulu summas 1260 eurot on põhjendatud kulu. Hagejat esindas menetluses TsMS

§ 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on

28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr

2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169

eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja

esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100

eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1460 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv

ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

10. /allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik