1-26-1381/51 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-26-1381

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Viktor Mõtte süüdistuses karistusseadustiku § 199 lg 2

p-de 7, 9 järgi ja Anton Soots süüdistuses KarS § 199

lg 2 p-de 7, 9, § 184 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. aprilli 2026 otsus

kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Anton Soots (isikukood 38909306014)

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus karistas 27. aprilli 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Anton

Sootsi karistusseadustiku (KarS) KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse

vangistusega, KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 424 lg 2 järgi

8 kuu pikkuse vangistusega ja mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aasta 4 kuu

pikkuse vangistuse. Karistuse kandmise aja alguseks KarS § 68 lg 1 alusel oli 16. november

2025.

2. Sama otsusega mõistis kohus A. Sootsilt riigituludesse menetluskuludena 6407,58 eurot,

mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav A. Soots, kes ei ole nõus menetluskulude maksmise

viisiga. Ta soovib menetluskulusid tasuma hakata peale karistuse kandmist või siis pikendada

maksmise aega kahe aasta peale.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Kuna maakohus lahendas A. Sootsi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb

apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st

4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust

reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Apellatsioonis ei viita A. Soots sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel

KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega

võiks süüdistataval olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust

reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei

oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks

kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Kohtuistungil kinnitas A. Soots, et

kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb selle juurde.

Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud

menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks.

Teisisõnu ei ole A. Sootsil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust

vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava

apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle.

(allkirjastatud digitaalselt)