2-23-142706/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-142706

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Kohtuasi

C.M hagi P.K vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.K apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Anastasia Nezgovorova

Kostja P.K (isikukood XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus määras

rahaliselt kindlaks C.M menetluskulud 1230 eurot ületavas osas ja mõistis P.K-

lt C.M kasuks välja menetluskulud 799,50 eurot ületavas osas ning

menetluskulude 799,50 eurot ületavalt osalt viivise. Jätta tühistatud osas C.M

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2024 otsus muutmata.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Hagi rahuldada osaliselt.

3.2 Välja mõista P.K-lt põhivõlg 2425 eurot, viivis 150,31 eurot ja alates 06.12.2023

viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla 2425 eurot

tasumiseni C.M kasuks.

3.3 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3.4 Määrata rahaliselt kindlaks C.M menetluskulud maakohtus summas 1230 eurot.

3.5 Jätta menetluskulud maakohtus 65% ulatuses P.K kanda ja 35% ulatuses C.M

kanda.

3.6 Välja mõista P.K-lt maakohtu menetluskulude katteks 799,50 eurot C.M kasuks.

3.7 Hüvitamisele kuuluvatelt maakohtu menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.8 Jätta rahuldamata C.M taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks.

4. Jätta menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud

ringkonnakohtus poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse

kulud P.K kanda.

5. Välja mõista P.K-lt ringkonnakohtu menetluskulude katteks 420 eurot C.M

kasuks.

6. P.K-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda C.M-ile

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.M (hageja) esitas 19.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

P.K-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu

Maakohus 15.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 05.12.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla 3750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 242,26 eurot ja viivise VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates hagi esitamisest. Hagiavalduse ja selle täpsustuse

kohaselt pöördus kostja 14.06.2020 hageja poole palvega osutada temale õigusabiteenust

tsiviilasjas 2-20-7980. Hageja teenuse tunnihind oli 100 eurot ja kohtus kohapeal

esindamise korral 150 eurot (käibemaksu ei lisandu). Pooltevaheline leping oli suuline.

Kostja lõpetas lepingu ühepoolselt 17.05.2023.

3. Kostja on tasunud hagejale füüsiliste kokkusaamiste ajal saadud konsultatsioonide eest ja

muudes küsimustes saadud õigusteenuse eest kokku 1075 eurot.

4. Lisaks füüsilistele kokkusaamistele tsiviilasja 2-20-7980 arutamisega seonduvalt, osutas

hageja kostjale perioodil 29.06.2020-10.03.2023 õigusabiteenust, mille eest esitas hageja

17.05.2023 kostjale arve summas 3750 eurot (30 tundi hinnaga 100 eurot/tund ja 5 tundi

hinnaga 150 eurot/tund). Arve on tasumata. Lisaks nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivist alates 18.05.2023. 05.12.2023 seisuga on viivise võlgnevus

242,26 eurot.

5. 03.10.2024 menetlusdokumendis avaldas hageja, et alternatiivselt tugineb ta asjaolule, et

õigusabi tunnihind oli kogu ulatuses 100 eurot, millest tulenevalt palub hageja

alternatiivselt välja mõista põhivõla 3500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 242,26

eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest.

Kostja vastus

6. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled jõudsid suuliselt kokkuleppele, et kostja tasub hageja

poolt tsiviilasjas 2-20-7980 olulise tähtsusega teenuse (hagile vastuse koostamine,

kohtuistungil osalemine vms) osutamise eest. Teenuse eest tasumine ei pidanud toimuma

tunnipõhiselt, vaid teenuse osutamise põhiliselt kindlaksmääratud summas (100 eurot või

50 eurot). Kostja on kõikide kokkulepitud tasustatavate teenuste eest maksnud igakordselt

100 eurot ja ühe korra 50 eurot. Kokku on kostja tasunud 1500 eurot. Hageja ei ole

esitanud kostjale etteheited tasu maksmisega seonduvalt. Hageja poolt 17.05.2023

koostatud arve ei ole käsitletav raamatupidamise algdokumendina.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 31.10.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 2425 eurot, viivise 150,31 eurot ja alates 06.12.2023 viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis

menetluskulud 65 % ulatuses kostja ja 35 % ulatuses hageja kanda, määras rahaliselt

kindlaks hageja menetluskulud summas 2560 eurot ning mõistis kostjalt välja 1664 eurot

ja viivise.

8. Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et nad on sõlminud suulise

lepingu õigusabi osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-7980. Hageja on kostjale selles

tsiviilasjas õigusabi osutanud. Leping on lõpetatud 17.05.2023. Kostja on hagejale

tasunud 1075 eurot.

9. Eelistungil selgitas hageja, et tema nõue tuleneb 17.05.2023 arvest. Seetõttu lähtub kohus

sellest ning jätab kõrvale kõik muu hagis kirjeldatu, mis selle arvega seotud asjaolusid ei

puuduta. 17.05.2023 arve järgi nõuab hageja kostjalt osutatud käsundi eest kokku 3750

eurot, millest 30 tunni eest tunnitasuga 100 eurot ja 5 tunni eest tunnitasuga 150 eurot.

10. Kostja leidis, et arve ei vasta raamatupidamisdokumentatsiooni nõuetele, kuna on esitatud

mitme aasta eest ning ka alustehing on tühine. Kohus kostjaga ei nõustunud.

Raamatupidamisreeglid puudutavad raamatupidamist, mitte pooltevahelist õigussuhet.

Pooltevaheline õigussuhe on kehtiv. Kostja ei eita, et poolte vahel oli sõlmitud

käsundusleping. Hagejal on õigus kostjalt tasu nõuda ka ilma arve esitamiseta.

11. Peamine vaidlus seisneb selles, milline oli kokkulepitud tasu. Hageja leiab, et see oli 100

eurot tunnis ja kohtus 150 eurot tunnis. Kostja leiab, et 50 eurot või 100 eurot tunnis

olulise tähtsusega teenuse eest. Maakohus leidis, et poolte tahe langeb kokku selles, et

kokkulepitud tunnitasu oli 100 eurot. Asjaolule, et tunnitasu oli 100 eurot, viitab ka

tsiviilasjas nr 2-20-7980 esitatud kostja menetluskulude nimekiri, tunnihinnaga 100 eurot.

Kohus märkis, et tunnitasu 100 eurot on mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul

tsiviilasjades tavaline hind. Seetõttu tuvastas kohus, et käsundi hind oli 100 eurot tunnis.

12. Kohus märkis, et kostja käsitlus, nagu oleks menetluskulude nimekiri tsiviilasjas nr 2-20-

7980 heade kommetega vastuolus, on arusaamatu. Kostja möönis, et oli menetluskulude

nimekirja esitamisest teadlik. Kostja talus seda. Talumisega on kostja selleks toiminguks

volituse andnud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 järgi.

13. Kostja leidis, et tasuda ei tulnud mitte iga hageja osutatud käsunditunni eest, vaid olulise

tähtsusega teenuse eest. Hageja seda eitab. Kohus leidis, et õigusabilepingute puhul on

tavapärane, et tasumisele kuulub iga osutatud õigusabi tund. Kokkulepe, et tasustamisele

kuuluvad vaid mõned (sh selgelt määratlemata) toimingud, peab olema selgesõnaliselt

kokku lepitud. Sellist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. See ei vasta ka teistele asjas

kogutud tõenditele, sh eelkäsitletud menetluskulude nimekirjale. Seetõttu nõustus kohus

hagejaga, et tasustatav oli iga õigusabi tund.

14. Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping õigusabi

osutamiseks tunnihinnaga 100 eurot. Hageja on pärast teenuse lõpetamist esitanud arve

kogusummas 3750 eurot 35 tunni eest. Kostja ei vaidlusta, et hageja on loetletud

toimingud teinud ega nende tegemiseks vaja läinud aega. Ka kohtu hinnangul vastab

ajamaht tavaliselt analoogilistes vaidlustes lepingulise esindaja poolt teostatava töö

mahule. Kuna aga 5 tundi on hageja arvestanud tunnihinnaga 150 eurot, kuid sellist

tunnihinna kokkulepet kohus ei tuvastanud, tuleb 17.05.2023 arve õigeks summaks lugeda

(35 x 100) 3500 eurot.

15. Hageja märkis hagis, et kostja on hagejale tasunud 1075 eurot. Kostja on väitnud, et on

tasunud sularahas täiendavalt 450 eurot, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kohus

tuvastas, et kostja on hagejale antud õigussuhtes tasunud 1075 eurot, mistõttu tuleb

kostjalt välja mõista põhivõlg 2425 (3500 – 1075) eurot.

16. Hageja nõudis kostjalt viivist. Kostja vaidles viivisele vastu, leides, et see pidanuks olema

kokku lepitud lepingus. Kohus märkis, et hageja viivise nõudeõigus tuleneb otse

seadusest, s.o VÕS § 113 lg-st 1. Kohus asus seisukohale, et viivist tuleb arvestada alates

28.05.2023. Viivise suurus 05.12.2023 seisuga on 150,31 eurot.

17. Hageja on esitanud alternatiivse nõude väiksema põhinõudega (samas jätnud viiviste

arvestuse endise põhinõudega samaks). Alternatiivnõude esitamiseks puudus vajadus.

Alternatiivnõue esitatakse juhuks, kui põhinõue jääb rahuldamata, antud juhul ei jäta

kohus põhinõuet rahuldamata, vaid rahuldab osaliselt. Seetõttu ei ole põhjust

alternatiivnõuet käsitleda.

18. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda 65% ulatuses, kuna selles

ulatuses rahuldas kohus hagi. 35% ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda.

19. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 490 eurot ja õigusabikulud

2070 eurot (käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi 11,30 tunni eest

tunnihinnaga 180 eurot. Kohus leidis, et menetluskulude suurus vastab asja keerukusele ja

mahukusele. Kohus määrab rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas (490 +

2070) 2560 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hagejale hüvitada menetluskulud (2560 x 65%) 1664 eurot ja viivis.

Apellatsioonkaebus

20. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 29.11.2024 apellatsioonkaebuse ja 02.12.2024

apellatsioonkaebuse täienduse. 29.11.2024 apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada

maakohtu otsuse osas, milles kostjalt mõisteti välja menetluskulud 656,50 eurot ületavas

osas. 02.12.2024 apellatsioonkaebuse täienduses palus kostja tühistada maakohtu otsuse

osas, milles kostjalt mõisteti välja põhivõlg 1425 eurot ületavas osas.

21. Pooltel oli kokkulepe, et kostja kohustub tasuma 100 eurot iga asjas määrava tähtsusega

tegevuse eest. Hageja võttis sellise täitmise aastaid vastu ja alles pärast hageja teenustest

loobumist esitas hageja kostjale tunnipõhise arvestusega arve. Pooled olid head tuttavad

ning heade tuttavate vahel tavapärasest soodsamatel tingimustel teenuse osutamine ei ole

ebatavaline. Kostja ei ole 17.05.2023 arvega nõustunud, mida kinnitab hagejale arve

saamise järgselt saadetud sõnum.

22. Kohus ei andnud kostjale võimalust avaldada arvamust arves toodud teenuste ja nendele

kulunud aja kohta. Hinnates arvel märgitud toiminguid, on põhjendatud toimingute vajalik

ajakulu kokku 25 tundi.

23. Arvel toodud teenuste põhjendatud ajakulu juures saab hageja teenuse maksumus, 100

eurost tunnihinda arvestades, olla 2500 eurot. Arvestades, et tõendatud on hagejale 1075

euro tasumine, siis ei saa hageja nõue ületada 1425 eurot.

24. Hageja esindaja õigusabi ajakulu (11 tundi 30 minutit) käesolevas asjas on

põhjendamatult suur. Vajalik ajakulu ei saa ületada 5 tundi 20 minutit. Maksekäsu

avalduse koostamise ajakulu on põhjendamatu, kuna selle esitas hageja ise. Hagiavalduse

koostamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi. Kostja vastuste ja tõendite analüüs on

põhjendatud 20 minuti ulatuses. 03.05.2024 menetlusdokumendi koostamise ajakulu on

vajalik 2 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu ei saa ületada 100 eurot.

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras

kindlaks hageja menetluskulud 1230 eurot ületavas osas ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 799,50 eurot ületavas osas ja menetluskulude 799,50 eurot ületavalt

osalt viivise. Tühistatud osas tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

jätta rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

27. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja käsunduslepingust tuleneva põhivõla 2425

eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus asus

seisukohale, et hageja osutas kostjale tsiviilasjas 2-20-7980 õigusabi 35 tunni ulatuses,

tunnihinnaga 100 eurot, ning et kostja on hagejale tasunud 1075 eurot. Hageja ei ole

maakohtu otsusele apellatsioonkaebust esitanud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas,

milles maakohus mõistis temalt välja põhivõla 1425 eurot ületavas osas.

28. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui leidis,

et tõendatud on poolte kokkulepe õigusabi osutamises tunnihinnaga 100 eurot. Lepingu

tõlgendamisel tuleb arvestada tavasid (VÕS § 29 lg 5 p 6) ning õigusabi osutamise puhul

on tavaks leppida kokku tunnipõhises tasustamises. Kuigi pooled võivad kokku leppida ka

muus tasustamise korras, on tõendamata kostja väide, et pooled leppisid kokku tasumises

üksnes nn olulise tähtsusega teenuse osutamise eest ja kindlaksmääratud summas (mitte

ajapõhiselt). Seda, et lepiti kokku tunnipõhises tasustamises, kinnitab ka tsiviilasjas 2-20-

7980 kostja nimel esitatud hagivastus, mis sisaldab osalist menetluskulude nimekirja,

milles on märgitud õigusabiteenuse osutamise hinnaks 100 eurot tunnis.

29. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses konkreetsed vastuväited 17.05.2023 arves

sisalduvale menetluskulude nimekirjale, leides, et see on põhjendatud 35 tunni asemel 25

tunni ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu menetluses ei ole kostja

menetluskulude nimekirjale neid vastuväiteid esitanud. Põhjendamatu on kostja etteheide,

et kostjale ei antud selles osas võimalust arvamust avaldada. Kostja on esitanud

maakohtus mitmeid menetlusdokumente ning kostjal oli piisavalt võimalusi esitada ka

konkreetsed vastuväited menetluskulude nimekirjale. Kuna kostja ei ole esile toonud

mõjuvat põhjust, miks ta neid vastuväiteid ei saanud varem esitada, jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute

ja nende ajakulu põhjendatuse kohta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 3 p 2, lg 4).

30. Ülaltoodust tulenevalt puudub alus muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2425 eurot ja viivise.

31. Kostja on osaliselt vaidlustanud maakohtu poolt käesolevas asjas väljamõistetud

menetluskulude suuruse. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud maakohtule

menetluskulude nimekirja, mis koosneb riigilõivust 490 eurot ning esindajakulust 2070

eurot (käibemaksuta). Esindajakulu koosneb järgnevast: maksekäsu avalduse koostamine

50 minutit; hagiavalduse koostamine (sh kliendi seisukoha kujundamine) 5 tundi 40

minutit; kostja seisukohtade ja tõenditega tutvumine ning kliendiga arutamine 1 tund;

03.05.2024 vastuse koostamine 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 180

eurot (käibemaksu ei lisandu). Maakohus rahuldas hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse kogu ulatuses.

32. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

Põhjendatud on kostja seisukoht, et maakohus ei ole menetluskulude nimekirja sisuliselt

kontrollinud.

33. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda maksekäsu avalduse koostamise

kulu hüvitamist ajakuluna. Lisaks riigilõivule saab hageja nõuda makskäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist 20 euro ulatuses (TsMS § 4842). Seega muus osas kui riigilõiv, on

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud menetluskulu põhjendatud 20 euro ulatuses.

34. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hagiavalduse

koostamise ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses; kostja seisukohtade ja tõenditega

tutvumise ning kliendiga arutamise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses ning 03.05.2024

seisukoha koostamise ajakulu 2 tunni ulatuses. Võttes arvesse vaidluse sisu ja keerukust,

peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja tunnihinda põhjendatuks 120 euro

ulatuses.

35. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud kindlaksmäärata summas 1230 eurot

(riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindajakulu 720 eurot (6 x

120)). Arvestades, et menetluskulud jäävad kostja kanda 65 % ulatuses, siis kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maakohtu menetluskulud 799,50 eurot.

36. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4), siis jäävad menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud

menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Arvestades, et muus osas jääb

apellatsioonkaebus rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud ülejäänud osas

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

37. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonimenetluses

toimingute tegemisele 7 tundi 40 minutut, tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksu ei

lisandu). Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse menetluskulud 1380

eurot ja viivise.

38. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramisega seotud menetluskulusid ei hüvitata,

peab ringkonnakohus muus osas hageja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses

põhjendatuks kokku 3,5 tunni ulatuses. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust, on hageja

lepingulise esindaja tunnihind põhjendatud 120 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude katteks 420 eurot ja viivis sellelt

summalt.

(allkirjastatud digitaalselt)