2-23-6810/19 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-6810

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. L. vastu võlgnevuse ja

kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8946,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: K. L. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K. L.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

4473,27 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata intressi nõude osas summas 462,24 eurot ja viivise nõude osas

summas 4011,03 eurot.

4. Jätta rahuldamata K. L.-i taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise kord.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi K. L. (kostja) vastu. Hageja

nõuab kostjalt Placet Group OÜ ja kostja vahel 02.11.2017 sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXX

ning Placet Group OÜ ja kostja vahel 18.10.2018 sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXX alusel

kokku võlgnevuse 4473,27 eurot, intressi 462,24 eurot ja viiviste 4011,03 eurot tasumist. Lepingus

nr XXX on kokku lepitud intressi määr 39,99% aastas ja krediidi kulukuse määraks on 49,00%.

Lepingus nr XXX on kokku lepitud intressi määr 39,98% aastas ja krediidi kulukuse määraks on

49,00%. Placet Group OÜ saatis 12.12.2019 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma

2-23-6810

võlgnevust ei likvideerinud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 27.12.2019. Placet Group OÜ

loovutas 31.12.2019 kostja vastu nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Lepingu XXX alusel on kostjale väljastatud laen kokku 3560 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks teostanud

makseid 692,19 eurot ning hagejale põhiosa katteks 85 eurot. Lepingust XXX tulenev põhivõlg on

2782,81 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o alates 12.10.2019 kuni

lepingu ülesütlemisele eelnenud 6. osamakseni summas 288,10 eurot. Hagejal on nimetatud

lepingust tulenev viivisenõue kostja vastu lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras s.o. 39,99% summas 2494,71 eurot (perioodi 28.12.2019-08.05.2023 eest).

Lepingu XXX alusel on kostjale väljastatud laen kokku 2300 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks teostanud

makseid 524,54 eurot ning hagejale põhiosa katteks 85 eurot. Lepingust XXX tulenev põhivõlg on

1690,46 eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o alates 12.10.2019 kuni

lepingu ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni summas 174,14 eurot. Hagejal on nimetatud

lepingust tulenev viivisenõue kostja vastu lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga

võrdses määras s.o. 39,98% summas 1516,32 eurot (perioodi 28.12.2019-08.05.2023 eest).

2. Kostja oma vastuses hagiavaldusele tunnistab, et on saanud Placet Group OÜ-lt krediiti ning

sõlminud hagiavalduses nimetatud lepingud. Kostja on saanud hagejalt 31.12.2019 e-kirja seoses

lepinguga nr XXX. Lepingu nr XXX osas ei ole kostja hagejalt teadet saanud. Kostja on võtnud

hagejaga ühendust maksekokkuleppe koostamiseks, kuid kostjale edastatud maksegraafikus

märgitud viitenumber ega ka võlgnevuse summa ei vastanud varasemalt saadetud e-kirja sisule.

Kostja soovib asja lahendada kompromissiga, tasudes kogu nõude osamaksetega 140 eurot kuus.

3. Kohtu nõudel esitas hageja 21.03.2024 kohtule selgitused ja tõendid, mille alusel laenuandja on

hinnanud kostja krediidivõimekust. Lepingu XXX sõlmimisel 02.11.2017 hinnati K. L.-i

krediidivõimekust, kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja

02.11.2017 pangakonto väljavõtte analüüsi, Ametlikud Teadeanded 02.11.2017 päringut ning

12.05.2018 rahvastikuregistri päringut. Hageja väitel Placet Group OÜ laenu väljastamise

protseduurireeglite järgi enne laenu väljastamist teostatakse päring ka Maksehäireregistritesse.

Kliendi sissetuleku suuruse arvestamise aluseks võeti keskmise kahe või kuue viimase kuu

sissetulek. Automaatsüsteem on võtnud arvesse majapidamiskuludeks kohustuslikku miinimumi

150 eurot. Mõistliku laenukoormuse arvutas krediidiandja järgmiselt: lepingu XXX puhul on

arvestanud laenutaotleja sissetuleku suuruse arvestamisel tema kahe kuu keskmist sissetulekut

701,68 eurot, millest on maha arvestatud kliendi finantskulud 320,88 eurot, majapidamiskulud 150

eurot ja taotletava laenu kuumakse 62,12 eurot. Reserviks saadi 168,68 eurot. Sama metoodika järgi

saadi krediidilimiidi suurendamisel reservi suuruseks 445,05 eurot ja 588,14 eurot ning lepingu

XXX puhul on reserviks saadud 343,04 eurot. Selle tõendamiseks, mida kostja lepingu sõlmimisel

esitas, on hageja esitanud kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtted perioodide 01.05.2017 -

02.11.2017, 01.11.2017 - 13.05.2018, 01.04.2018 - 17.10.2018 ja 01.09.2018 - 01.03.2019 kohta.

Hageja selgitusest nähtuvalt nõudis endine võlausaldaja laenusaajalt enne lepingu sõlmimist mh

andmeid krediidisaaja kõikide sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, millised andmed

krediidisaaja ka esitas. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja

poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise

põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja

laenukõlblik klient. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis

nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Hageja 23.04.2024 kohtule esitatud täiendavas seisukohas kinnitas hageja, et on esitanud kostjale

kompromissettepaneku, millega kostja ei nõustunud. Oma vastuses pakkus kostja

2(10)

2-23-6810

kompromissisummaks 4823,27 eurot. Kostja poolt pakutud kompromissiga hageja ei nõustu, kuna

pakutud summa on põhjendamatult väike ning kahjustab hageja huve. Hageja palub hagi täies

ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja

kanda.

5. Kostja 23.04.2024 esitatud vastuses on veendumusel, et Placet Group OÜ professionaalse

laenuandjana on rikkunud laenusaaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kompromissi ei saa sõlmida varasematele seisukohtadele tuginedes. 02.11.2017 kostjaga sõlmitud

krediidilepingu nr XXX ja 18.10.2018 sõlmitud krediidilepingu nr XXX sõlmimisele eelnenud

perioodi osas ei ole krediidiandja Placet Group OÜ poolt adekvaatselt hinnatud krediidivõtja

maksevõimet. Krediidiandja ei ole kontrollinud kõiki kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ega

pidanud vajalikuks neid täpsustada, krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid. Placet Group OÜ ei oleks tohtinud kostjale krediiti anda. Krediidiandja on jätnud

tähelepanuta, et kostjal on pangakonto ka AS-is SEB Pank. Krediidiandja on jätnud analüüsimata

kostja SEB panga konto kuigi krediidiandja pidi olema teadlik, et kostja kasutada on lisaks

Swedbank AS kontole ka AS SEB Panga konto.

Kostja 2017-2019 SEB panga konto väljavõtetelt nähtub, et kostja on juba enne 2017. a saanud

laenu Placet Group OÜ-lt ja et kostja on tasunud tagasimakseid 2017. a Placet Group OÜ-le

lepingute nr XXX alusel. Kostja 2017. a SEB pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on teinud

tagasimakseid igas kuus ka paljudele teistele võlausaldajatele - alates 01.01.2017. aastast kuni

02.11.2017. a nr XXX lepingu sõlmimiseni on kostja teinud enda kontolt väljamakseid ja täitnud

kohustusi Bondora AS-ile, Ferratum Bank p.l.c-le, Omaraha OÜ-le, Coop Finants AS-ile, Zeep OÜ-

le, Monefit Estonia OÜ-le, Bigbank AS-ile, IPF Digital Estonia OÜ-le, Koduliising AS-ile.

01.01-31.12.2018. a SEB pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on teinud tagasimakseid samuti

igas kuus mitmetele võlausaldajatele. Võlausaldajate loetelu alates 01.01.2018. a kuni 18.10.2018. a

lepingu nr XXX sõlmimiseni on kostja teinud enda kontolt väljamakseid ja täitnud kohustusi IPF

Digital Estonia OÜ-le, Koduliising AS-ile, Bondora AS-ile, Bigbank AS-ile, Omaraha OÜ-le,

Ferratum Bank p.l.c-le, Monefit Estonia OÜ-le, Coop Finants AS-ile, I-Makse OÜ-le, inkassofirma

OK Incure OÜ-le, sh väljamaksed Placet Group OÜ-le enda poolt sõlmitud lepingute alusel

TL3129868, TL3149530, XXX.

SEB väljavõttest nähtub, et kostja on endiselt teinud enda kontolt väljamakseid ja täitnud kohustusi

järgmistele võlausaldajatele: IPF Digital Estonia OÜ, Koduliising AS, Bondora AS, Bigbank AS,

Omaraha OÜ (mitu erinevat lepingut), Ferratum Bank p.l.c, Monefit Estonia OÜ, Coop Finants AS,

I- Makse OÜ, inkassofirma OK Incure OÜ, BB Finance OÜ (R24), Holm Bank AS; sh väljamaksed

Placet Group OÜ enda poolt sõlmitud lepingute alusel XXX, XXX.

Kostja poolt on SEB kontolt samal perioodil (01.01.2017-27.05.2019) tehtud väljamakseid ka

hasartmängufirmade kontodele Triogames OÜ, Staycool OÜ, Optiwin OÜ, Olympic Casino Eesti

AS. Mainitud ülekanded oleksid pidanud võlausaldajas Placet Group OÜ tekitama lisaküsimusi

enne kostjale uute krediidisummade võimaldamist ja krediidilimiidi suurendamist, kui ta oleks

kostja SEB pangakontot analüüsinud.

Krediidiandja Placet Group OÜ on ise kostjale laenusummad üle kandnud kostja SEB pangakontole

01.01.2017-31.12.2019. a perioodil. Laenusummad on erinevatest lepingutest tulenevalt SEB panka

üle kantud 26.04.2017- 350 eurot; 15.05.2017- 970 eurot; 29.06.2017- 770 eurot; 17.11.2018- 200

eurot; 02.01.2019- 250 eurot; 07.01.2019- 150 eurot; 25.02.2019- 340 eurot; 23.06.2019- 300 eurot;

28.07.2019- 120 eurot; 24.08.2019- 140 eurot.

Kostja lisab AS SEB Pank pangakonto väljavõtted perioodi 01.01.2017-31.12.2019 kohta. Kostja

tasus krediidiandjale 2017-2019 tagasimaksed enda SEB panga kontolt, Swedbanki kontolt

tagasimakseid sel perioodil tehtud ei ole. Seega, kõikidest krediidilepingutest tulenevatest

rahaliikumistest oli krediidiandja Placet Group OÜ teadlik; krediidiandja pidi olema teadlik kostja

3(10)

2-23-6810

Swedbanki kontost kui ka SEB pangakontost ja selle igapäevasest kasutamisest. Kostjalt ei ole SEB

panga väljavõtte esitamist nõutud.

Kostja leiab, et kuivõrd krediidiandja Placet Group OÜ on rikkunud oma kohustust vastutustundliku

laenamise põhimõtte nõuetekohase kontrollimise täitmata jätmisega, siis on tekkinud igal juhul

kostjale selle tulemusel kahju, mida saab nõuda laenu saaja ehk kostja (Tallinna Ringkonnakohus,

05.03.2021 otsuses ts nr 2-19-5865 p 22). Placet Group OÜ on kostjale tekitanud kahju intressi- ja

viivisintressi arvestusega ning käesolevas tsiviilasjas nõutavate lisandunud kuludega, mis võivad

kostjale tekkida tulevikus.

Placet Group OÜ ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja on rikkunud VÕS § 4034

lg 6 toodut, mistõttu saab pooltevahelise tarbijakrediidilepingu määraks lugeda VÕS § 94 järgse

intressimäära ehk VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub antud paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks võlaõigusseaduse seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kostja tunnistab, et on krediiti saanud Placet Group OÜ-lt ning sõlminud 02.11.2017 krediidikonto

lepingu nr XXX ja 18.10.2018 krediidikonto lepingu nr XXX. Kostja tegi hagejale ettepaneku

15.04.2024 kompromissina tasuda põhivõla summa 4473,27 eurot ja ½ riigilõivu osa 350 eurot

osamaksetena 60 kuuga. Hageja ei nõustunud pakutud kompromissettepanekuga. Kostja esindaja on

seisukohal, et professionaalse krediidiandjana on Placet Group OÜ andnud krediidisaajale laenu

vastutustundetult ja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd ei ole hinnanud

krediiditaotleja maksevõimet ning ei ole mingilgi moel arvesse võtnud ega huvi tundnud

krediiditaotleja juba olemasolevate kohustuste ja sissetulekute vastu.

Kostja on nõus tasuma hagejale võlgu jäänud summa 4473,27 eurot. Kostja palub kohtul tuvastada

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumine ning võimaldada kostjal võlgu

jäänud kohustus 4473,27 eurot tasuda igas kuus 100 euro suuruse osamaksena 45 kuu jooksul,

viimase tasumisega 73,27 eurot. Kostja palub jätta hageja poolt nõutud intress, sissenõutavaks

muutunud viivisintress, menetluskulud 100% hageja kanda.

6. Hageja 10.05.2024 lõplikus seisukohas leiab, et laenuandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid. Kostjal oli kohustus esitada kõik enda pangakontode väljavõtted, mida ta

kasutab. Kostja on teadlikult jätnud oma teise pangakonto väljavõtte esitama, seega kostja ei ole

käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt

välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab, et hagiavaldus

kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

9. Vaidlust ei ole, et Placet Group OÜ ja kostja vahel on 02.11.2017 ja 18.10.2018 sõlmitud

krediidikonto lepingud nr XXX ja XXX (dtl 10-83), mille alusel sai kostja laenu 3560 eurot ja 2300

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafikute alusel. Lepingutes on avaldatud aastane

krediidi kulukuse määr 49,00% kummagi lepingu puhul. Nõude aluseks oleva lepingu krediidi

kulukuse määr jääb ülemmäära piiresse. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja sai

kasutada krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes.

10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam

kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1

4(10)

2-23-6810

sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

11. Kostjat on hoiatatud 12.12.2019 tema elukoha aadressile saadetud kirjaga lepingute

ülesütlemisest, kuna kostja on võlgnevuses kolme osamaksega (dtl 84-85). Kostja täiendava 14

päevase tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Kostja oli alates oktoobrist 2019 mõlema lepingu

raames viivituses kolme, 12.10.2019, 12.12.2019, 12.12.2019 osamakse tasumisega. Krediidiandja

teavitas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb krediidiandja lepingu üles. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning tarbijakrediidileping

öeldi kehtivalt üles 27.12.2019 ning kostja vastased nõuded loovutati 31.12.2019 hagejale (dtl 86).

12. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada,

et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS

§ 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda,

kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st

5(10)

2-23-6810

omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui

krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb

tõendamata ning nõue rahuldamata.

13. Kohus selgitas 19.02.2024 määruses, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud ja esitada tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta (dtl 221-224).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et lepingu XXX

sõlmimisel 02.11.2017 hinnati kostja krediidivõimekust, kasutades kostja poolt esitatud andmeid

kulude ning kohustuste kohta, kostja 02.11.2017 pangakonto väljavõtte analüüsi, Ametlikud

Teadeanded 02.11.2017 päringu ning rahvastikuregistri päringu. Hageja väitel Placet Group OÜ

laenu väljastamise protseduurireeglite järgi enne laenu väljastamist teostatakse päring ka

Maksehäireregistritesse. Hageja esitas tõenditena kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtted

perioodide 01.05.2017 - 02.11.2017, 01.11.2017 - 13.05.2018, 01.04.2018 - 17.10.2018 ja

01.09.2018 - 01.03.2019 kohta (dtl 243-283).

Lepingu XXX sõlmimisel 18.10.2018 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt

esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 17.10.2018 pangakonto väljavõte analüüsi,

17.10.2018 Rahvastikuregistri päringu, 17.10.2018 Ametlikud teadeanded päringu. Placet Group

OÜ laenu väljastamise protseduurireeglite järgi enne laenu väljastamist teostatakse päringuid ka

Maksehäireregistritesse. Hageja esitas tõenditena kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtted

perioodide 01.05.2017 - 02.11.2017, 01.11.2017 - 13.05.2018, 01.04.2018 - 17.10.2018 ja

01.09.2018 - 01.03.2019 kohta.

Mõistliku laenukoormuse arvutas krediidiandja järgmiselt: lepingu XXX puhul on arvestanud

laenutaotleja sissetuleku suuruse arvestamisel tema kahe kuu keskmist sissetulekut 701,68 eurot,

millest on maha arvestatud kliendi finantskulud 320,88 eurot, majapidamiskulud 150 eurot ja

taotletava laenu kuumakse 62,12 eurot. Reserviks saadi 168,68 eurot. Sama metoodika järgi saadi

krediidilimiidi suurendamisel reservi suuruseks 445,05 eurot ja 588,14 eurot ning lepingu XXX

puhul on reserviks saadud 343,04 eurot.

Selle tõendamiseks, mida kostja lepingu sõlmimisel esitas, on hageja esitanud kostja Swedbank AS

pangakonto väljavõtted perioodide 01.05.2017 - 02.11.2017, 01.11.2017 - 13.05.2018, 01.04.2018 -

17.10.2018 ja 01.09.2018 - 01.03.2019 kohta.

Päringut Maksehäireregistritesse ei ole hageja esitanud, mistõttu ei ole kohtule teada, kas

krediidiandja maksehäirete olemasolu laenutaotlejal on kontrollitud.

Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid ja kulutusi Swedbank AS konto väljavõttelt.

Automaatsüsteem on võtnud arvesse majapidamiskuludeks kohustuslikku miinimumi 150 eurot.

Krediidiandja on jätnud tähelepanuta, et laenutaotlejal on pangakonto ka AS-is SEB Pank. Kostja

on esitanud kohtule kostja 2017-2019 SEB panga väljavõtted (dtl 300-553), millest nähtub, et kostja

on juba enne 2017 saanud laenu Placet Group OÜ-lt. SEB pangakontodelt nähtub, et kostja on

tasunud tagasimakseid 2017 Placet Group OÜ-le lepingu nr TL3129868 ja TL3149530 alusel.

Kostja on teinud tagasimakseid krediidiandjale SEB pangakontolt. Lisaks on Placet Group OÜ

krediidiandjana ise kostjale laenusummad üle kandnud kostja SEB pangakontole perioodil

01.01.2017 - 31.12.2019. Laenusummad on krediidiandja poolt erinevatest lepingutest tulenevalt

SEB panka üle kantud j26.04.2017- 350 eurot; 15.05.2017- 970 eurot; 29.06.2017- 770 eurot;

17.11.2018- 200 eurot; 02.01.2019- 250 eurot; 07.01.2019- 150 eurot; 25.02.2019- 340 eurot;

23.06.2019- 300 eurot; 28.07.2019- 120 eurot; 24.08.2019- 140 eurot.

Eeltoodu alusel oleks krediidiandja pidanud olema teadlik, et kostjal on ka teine aktiivselt kasutusel

olev pangakonto ja krediidiandja oleks pidanud kostjalt selle esitamist nõudma, mitte aga jätma

teise konto olemasolu tähelepanuta. Kostja AS SEB Pank kontolt oleks krediidiandja tuvastanud ka

kostja poolt perioodil alates 01.01.201 tehtud väljamakseid hasartmängufirmade kontodele

6(10)

2-23-6810

Triogames OÜ, Staycool OÜ, Optiwin OÜ, Olympic Casino Eesti AS, mis oleks pidanud tekitama

laenuandjas kahtlusi ja küsimusi kostja rahakasutuse või hasartmängusõltuvuse kohta. Lisaks oleks

nähtunud kostja AS SEB Pank konto väljavõttelt, et kostja on enne 18.10.2018 lepingu nr XXX

sõlmimist võtnud arvukalt laene kiirlaenufirmadelt: Bondora AS-ilt 14.03.2018. a 600 eurot,

25.05.2018. a 500 eurot, 13.08 2018. a 700 eurot; Ferratum Bank p.l.c-lt 04.04.2018. a 105 eurot,

12.06.2018. a 321 eurot, 28.09.2018. a 150 eurot; Monefit Estonia OÜ-lt 25.06.2018. a 110 eurot; I-

Makse OÜ-lt 13.07.2018. a 100 eurot; IPF Digital Estonia OÜ-lt 17.09.2018. a 400 eurot;

29.09.2018. a 100 eurot, 05.10.2018. a 200 eurot, 08.10.2018. a 100 eurot. Loetletud informatsioon

annab kostja kohta teavet, et kostja oli makseraskustes ja võis vajada uute laenude võtmist eelnevate

laenude tagastamiseks. Kostja 2017 SEB pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on teinud

tagasimakseid igas kuus paljudele teistele võlausaldajatele: Bondora AS, Ferratum Bank p.l.c,

Omaraha OÜ, Coop Finants AS, Zeep OÜ, Monefit Estonia OÜ, Bigbank AS, IPF Digital Estonia

OÜ, Koduliising AS.

Alates 01.01.2018 kuni 18.10.2018 lepingu sõlmimiseni on kostja teinud enda SEB Panga kontolt

väljamakseid ja täitnud kohustusi järgmistele võlausaldajatele: IPF Digital Estonia OÜ, Koduliising

AS, Bondora AS, Bigbank AS, Omaraha OÜ, Ferratum Bank p.l.c, Monefit Estonia OÜ, Coop

Finants AS, I- Makse OÜ, inkassofirma OK Incure OÜ, sh väljamaksed Placet Group OÜ enda

poolt sõlmitud lepingute alusel TL3129868, TL3149530, XXX.

SEB panga kontolt nähtub ka, et kostja tasus krediidiandjale 2017-2019 tagasimaksed enda SEB

panga kontolt, Swedbanki kontolt tagasimakseid sel perioodil tehtud ei ole.

Seega, kõikidest krediidilepingutest tulenevatest rahaliikumistest pidi olema krediidiandja Placet

Group OÜ kontrollil vajalikku hoolsust kasutades teadlik, ta pidi olema teadlik kostja Swedbanki

kontost kui ka SEB pangakontost ja selle igapäevasest kasutamisest. Kostjalt ei ole SEB panga

väljavõtte esitamist nõutud.

Isegi kui kostja oleks hagejale valeandmeid esitanud või teise konto olemasolu varjanud, oleks

hageja pidanud koheselt sellest aru saama ning sellele tähelepanu pöörama.

Kui hageja tugineb sellele, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõi kaasa tarbija

esitatud valeinfo või võltsitud dokumendid või millegi maha vaikimine (VÕS 4034 lg 7 viimane

lause), peab hageja tõendama, milline teave, mille tarbija esitas, oli võltsitud või valelik/puudulik,

mis tõi kaasa krediidivõimelisuse vale hindamise. Kui hageja seda tõendab, siis on tarbijal võimalik

tõendada omakorda seda, et ta jättis mingi teabe esitamata või esitas valelikku teavet krediidiandja

julgustusel (VÕS § 4034 lg 5 esimene lause). Seejuures ei võta tarbija poolt teabe esitamine

krediidiandjalt kohustust koguda ise andmeid ning kontrollida neid. Teisisõnu – krediidiandja ei saa

lahendata krediidiotsust pelgalt tarbija poolt esitatud andmetelt tuginedes, lükates nii kogu vastutuse

tagasi tarbija kaela.

Seega nähtub kostja konto väljavõttest selgelt, et enne hagi aluseks olevate lepingute sõlmimist oli

kostja võtnud (ilmselt varasemate kiirlaenude refinantseerimise eesmärgil) laene erinevatelt

kiirlaenufirmadelt. Kostja senist finantskohustuste võtmise praktikat arvestades pidi krediidiandja

arvestama, et suure tõenäosusega jätkab kostja samal viisil ka edasi, s.t suurendades oma

laenukoormust peale laenu võtmist ning seades seeläbi ohtu oma tagasimaksevõime. Lihtsamini

väljendudes – krediidiandja pidi arvestama, et selline käitumine viib suure tõenäosusega lõhki

laenamiseni.

Lisaks nähtub kostja poolt esitatud konto väljavõttest, et kostjale juurde laenamist jätkas ka hageja

ise, suurendades peale 02.11.2017 sõlmitud krediidilepingut kostja krediidilimiiti kahel korral ja

sõlmides 18.10.2018 ka veel uue krediidilepingu.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud hagi aluseks olevate lepingute

sõlmimisel VÕS § 4034 nõudeid. Kohus ei näe, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja

olemasolevaid kohustusi ning hinnanud senist maksekäitumist (laenude võtmist ja nende

7(10)

2-23-6810

tagastamist). Seadus paneb krediidiandjale kohustuse veenduda laenutaotleja maksevõimes. Seega

konto väljavõtte küsimata jätmine on krediidiandja enda risk - risk, et ta ei veendu piisavalt ning

seega ei suuda ka hiljem tõendada, et ta on vastutustundliku laenamise kohustust täitnud.

Krediidiandja võib sellise riski võtta, ent peab sel juhul arvestama VÕS § 4034 lõikes 7 sätestatud

tagajärgedega.

Kohtupraktikas on leitud, et hageja peab tooma esile ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt

pangakonto väljavõtte esitamist ja seda piisavalt pika ajavahemiku kohta (nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus 8. novembrist 2021, nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem

kohtupraktika). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole ka üksnes laenusaaja sissetulekute ja

kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet

mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (Tallinna Ringkonnakohtu määrus

12. juulist 2023, nr 2-22-147995, p 12.1).

Kohus on seisukohal, et hagejal tuli esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja

aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas

esitatud teave on olnud piisava selgusega.

Antud juhul nähtub kostja esitatud SEB Pank AS konto väljavõttest ilmekalt, et konto väljavõtte

küsimisel oleks krediidiandja saanud selge teabe selle kohta, et kostjal on hulgaliselt laene, mida ta

maksab uute laenude võtmise kaudu.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise

põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.

Laenuandja on analüüsinud kostja sissetulekuid ja kohustusi üksnes Swedbank AS konto

väljavõtete alusel. SEB Pank AS konto väljavõtetelt nähtuvalt oli kostjal mitmeid muid kohustusi

teiste laenuandjate ees (sh IPF Digital Estonia OÜ, Koduliising AS, Bondora AS, Bigbank AS,

Omaraha OÜ, Ferratum Bank p.l.c, Monefit Estonia OÜ, Coop Finants AS, I- Makse OÜ, OK

Incure OÜ), milliste kohustustega laenuandja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel

arvestanud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja

sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3)

Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

14. Hageja väitel on kostja teostanud tagasimakseid lepingu XXX alusel 692,19 + 85 eurot, kokku

summas 777,19 eurot. Lepingust XXX tulenev põhivõlg on 2782,81 eurot. Kostja on teostanud

tagasimakseid lepingust XXX alusel 524,54 eurot + 85 eurot. Lepingust XXX tulenev põhivõlg on

1690,46 eurot. Kostja tunnistab, et on hagejale võlgu summa 4473,27 eurot. Kohus rahuldab hageja

põhivõla nõude summas 4473,27 eurot.

15. Hageja väitel lepiti lepingus nr XXX kokku intressi määr 39,99% aastas. Kostjal oli intressi

võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o alates 12.10.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 6.

osamakseni summas 288,10 eurot. Lepingus nr XXX lepiti kokku intressi määr 39,98% aastas.

Kostjal oli intressi võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o alates 12.10.2019 kuni lepingu

ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni summas 174,14 eurot. Hageja on arvestanud intressi

võlgnevuseks kokku 462,24 eurot.

8(10)

2-23-6810

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras.

Kuni 2023 1. jaanuarini (millisesse aega jäävad ka nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ajad)

oli seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.

16. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2782,81 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o alates 28.12.2019 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 08.05.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o

39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 2494,71 eurot (maksimaalne viivis, ehk kõrvalnõuded ei ületa põhinõuet).

Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1690,46 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates, s.o. alates 28.12.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.05.2023

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o. 39,98% kooskõlas lepingu

üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

1516,32 eurot (maksimaalne viivis, ehk kõrvalnõuded ei ületa põhinõuet).

Kostja hageja viivisenõuetega ei nõustu.

VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel

intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on

tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole

kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda.

Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata.

17. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse

4473,27 eurot ning jätab hagi rahuldamata intressi nõude osas summas 462,24 eurot ja viivise nõude

osas summas 4011,03 eurot.

18. Kohtul on õigus määrata otsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg-le 1, kuid kohtul ei ole

selleks kohustust. Kostja on soovinud võla tasumise ajatamist, millega hageja nõus ei ole. Kuivõrd

käesolev menetlus on kestnud pikka aega ning kostja on juba menetluse alguses tunnistanud

põhivõlgnevuse olemasolu, siis olnuks kostjal võimalik ka menetluse ajal osamakseid tasuda või

välja mõistetava summa katteks raha kõrvale panna, mistõttu jätab kohus kostja taotluse täitmise

korra määramiseks rahuldamata.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

20. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, s.o pooles ulatuses, siis

on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd kulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda, puudub vajadus menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning

menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks.

22. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(10)

2-23-6810

Kadri Mälberg

kohtunik

10(10)