2-24-145114/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-145114

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: B2 Impact OÜ (RK 11542046), lepinguline esindaja

Marie Tsine

Kostja: M. T. (IK XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi M. T. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista M. T.-lt B2 Impact OÜ kasuks XXX. (endine XXX) ja kostja vahel

01.02.2024 sõlmitud laenulimiidi laenulepingust tulenev:

2.1.

põhivõlgnevus 2483.78 eurot;

2.2.

intress 32.30 eurot;

2.3.

viivis 408.52 eurot;

2.4.

viivis põhivõlalt 2483.78 eurot alates 15.05.2026 (k.a)

kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

2.5.

võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 81% ulatuses M. T. kanda ja 19% ulatuses B2 Impact OÜ

kanda.

5. Välja mõista M. T.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 384.75 eurot ja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1(7)

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010

Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) (hageja) esitas 10.12.2024 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. T. (kostja) 3500.07 euro

saamiseks. Kohus tegi 11.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 25.02.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 2925.45

eurot, intressi 381.90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 331.46 eurot, sissenõudmiskulu

35 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks XXX. (endine XXX) ja kostja vahel

01.02.2024 sõlmitud tähtajatu krediidilimiidi leping, korduvkasutatava krediidi limiidiga kuni

3000 eurot kasutamiseks, intressimääraga 42,66% aastas, krediidi kulukuse määraga 52,08%.

Kostjal tuli võetud krediit tagastada igakuiselt krediidiandja esitatud arvete alusel. Tagastatava

krediidi miinimumsumma moodustas: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast

summast (laenust ja teenustasust) või b) 20 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem, tingimusel

et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks

kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega.

Kostja on kasutanud krediidilimiiti kokku 3241 eurot ja teinud tagasimakseid 757.22 eurot,

millest põhinõude katteks arvestati 315.55 eurot, kulude katteks 429.44 eurot ja intressi katteks

17.52 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jättes tasumata kokkuleppelised

osamaksed: juuli osamakse 150.21 eurot maksetähtajaga 01.08.2024, augusti osamakse 155.51

eurot maksetähtajaga 01.09.2024, septembri osamakse 160.89 eurot maksetähtajaga

01.10.2024, oktoobri osamakse 166.44 eurot maksetähtajaga 01.11.2024. Krediidiandja andis

15.10.2024 teates kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos lepingu ülesütlemise

hoiatusega. Kuna kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping

30.10.2024. Vastavalt kokkulepitule edastas krediidiandja teated, sh arved krediidiandja

iseteeninduskeskkonnas.

Kostja võlgneb põhivõlgnevusena 2925.45 eurot (3241-315.55), intressina 381.90 eurot

(arvestatuna kostja tehtud viimase makse põhinõude katteks järgnevast päevast, s.o alates

11.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 30.10.2024), viivisena 331.46 eurot (hageja

vähendatud summas, perioodi 31.10.2024 kuni 25.02.2025 eest) ja lisanduva viivise

seadusjärgses määras. Lisaks on hagejale võla sissenõudmisega tekkinud kulud 35 eurot

05.11.2024 nõudekirja, 18.11.2024 pretensiooni ja 05.12.2024 hagihoiatuse saatmisega.

Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõude hagejale, millest kostjat teavitati

05.11.2024 edastatud kirjaga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas algne

krediidiandja kostja maksevõimet taotluses esitatu põhjal. Krediidiandja tegi enne

krediidilepingu sõlmimist kostja finantsolukorra analüüsi ja hindas krediidivõimelisust XXX

AS-i konto väljavõtte alusel. Krediidiandja tuvastas, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal

maksehäireid. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on

2(7)

krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti.

Hageja 17.03.2025 vastuses kohtunõudele (kostja krediidivõimelisuse hindamisest) jäi juba

esitatud selgituste juurde. Hageja esitas lepingust tulenevate nõuete ümberarvestuse juhuks,

kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

selgitas samas, et kuivõrd vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga,

mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises

sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimaliks koostada

kostjale uut tagasimaksegraafikut.

3. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 25.03.2025 e-kirjas aadressilt XXX.

Kostja teatas, et on kõigega nõus ja märkis, et ta on raskes majanduslikus olukorras kahe

alaealise lapsega.

4. Kohus 02.05.2025 e-kirjas pooltele selgitas, et kostja vastuse põhjal kohus saab aru, et

kostja võtab hagi õigeks. Samas kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva

nõudega, jääb kohtule kehtima lepingu kehtivuse kontrollimise kohustus sõltumata tarbija

sellekohaste vastuväidete (mitte)esitamisest. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi

sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks.

5. Hageja 13.05.2025 e-kirjas teatas kohtule, et poolte kompromiss on välistatud, kuivõrd

kostja teatas, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda (viitega lisatud poolte kirjavahetusele).

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Hagi hind on 4000 eurot, s.h põhinõue 2925.45 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p-de 7 ja 9 kohaselt võib sellise

hagi menetlemisel muu hulgas loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ja teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga laenulimiidi laenulepingut (krediidi kokkulepitud limiidi

piires kasutamiseks) (laenulepingu eritingimused dtl 32-33, üldtingimused dtl 34-41) sõlmides

krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Samuti on krediidiandja menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse

põhikohustuse ning võimaldanud kostjale kasutada (korduvkasutatavat) krediiti kuni 3000

eurot. Kostjal oli vastavalt laenulepingu eritingimuste p-s H ja üldtingimuste p-s 10

kokkulepitule kohustus tagastada tähtajatult sõlmitud lepingu alusel kasutuselevõetud krediit

igakuiste maksetega, tasudes vähemalt miinimumsumma, milleks on kas 5% krediidiandjale

võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 20 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem

ja tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui 20 eurot, loetakse

miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldatavate tasudega.

8. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

3(7)

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule avaldanud, et on kõigega nõus,

milline avaldus on käsitletav õigeksvõtuna. Kohus jääb 02.05.2025 pooltele antud selgituse

juurde, et kohtul tuleb tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete korral siiski kontrollida

lepingu kehtivust ka juhul, kui tarbijast lepingupool ei esita sellekohaseid vastuväiteid, seega

ka õigeksvõtu korral.

Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

9. Kohus tuvastas, et 01.02.2024 sõlmitud lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 52,08%

aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane

avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.01.2024 17,36%,

kolmekordne määr seega 52,08%).

10. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te

3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

Krediidiandja ei saa laenutaotluse rahuldamisel lähtuda üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku

laenamise põhimõte oma eesmärke.

11. Hageja selgituste põhjal lähtus krediidiandja kostja maksevõime hindamisel kostja

taotluses esitatud teabest (sissetulek 1300 eurot, igakuised kohustused 75 eurot, ülalpeetavaid

2), kontrollis esitatud teavet kontoväljavõtte alusel ja analüüsis kostja finantsolukorda.

Krediidiandja tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret.

Kohus selgitas 27.02.2025 määruses hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist. Kohus selgitas muuhulgas, et isegi kostja maksevõime

kohta piisavate andmete kogumisel kujutab krediiditaotlejale tema tegelikku maksevõimet

ületava krediidi andmine samuti vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Hageja ei ole kohtule esitanud konkreetseid arvulisi näitajaid, millel põhineb krediidiandja

4(7)

tehtud kostja maksevõimelisuse analüüs, ega vastavat arvutuskäiku või analüüsi.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on laenutaotluses märkinud sissetulekuallikatena

sotsiaaltoetused (Social Services Income), füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine (Self-

Employment; ametina juuksur-kolorist-stilist) ja elatis (dtl 67).

XXX AS-i kontoväljavõtte perioodi 08.11.2023 kuni 29.01.2024 (Overview Report kujul)

põhjal on kostja sissetulekuteks olnud: 1) november 2023 – elatis 400 eurot, peretoetus 80

eurot, vanemahüvitis 671.44 eurot; 2) detsember 2023 – peretoetus 80 eurot, vanemahüvitis

654 eurot, muu sissetulek 723 eurot ja 30 eurot; 3) jaanuar 2024 – elatis 501 eurot, peretoetus

80 eurot, vanemahüvitis 671.44 eurot, muu sissetulek 25 eurot (dtl 70-72). Krediidiandja on

täiendavalt välja selgitanud, et kostja suhtes puuduvad maksehäired, Maksu- ja Tolliameti

nõuded, kehtivad äri- ja ettevõtluskeelud ning teated väljaandes Ametlikud Teadaanded (dtl

73-74).

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus selgitab esiteks, et kohtupraktika kohaselt peretoetuse arvestamist laenusaaja regulaarse

sissetuleku hulka ei peeta perehüvitiste seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaks tulenevalt

sellise toetuse eesmärgist (vt nt TrtRnKm 30.04.2025, 2-24-6738, p 16). Samuti ei saanud

krediidiandja arvestada võlgniku regulaarse sissetulekuna vahetult laste ülalpidamiseks

mõeldud elatist. Kostja saadud vanemahüvitise puhul tuleb aga arvestada, et kostjal tuli selle

arvelt (kontoväljavõtte põhjal muude regulaarsete sissetulekute puudumisel) kanda nii tema

endaga seotud kulutused kui kostjale langevas osas täita laste ülalpidamiskohustust.

Statistikaameti andmetel oli lepingu sõlmimise ajal 01.02.2024 ühe liikmega leibkonna

arvestuslik elatusmiinimum 345.81 eurot. Elatiskalkulaatori abil leitava põhjal oleks ühe lapse

kohta arvestatav miinimumelatis, millises ulatuses kulud kaasnevad üldjoontes ka lapse

elamisel koos vanemaga, olnud veebruaris 2024. aastal 260.33 eurot (kahel lapsel seega kokku

520.66 eurot), millises ulatuses saab kostja kulutusi minimaalselt eeldada (nt TrtRnKo

17.04.2025, 2-23-8628, p 8.5).

Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja eelnevat arvestades tema kogutud andmete põhjal

seega jõuda veendumusele, et kostja on tõenäoliselt võimeline võetud krediiti tagasi maksma

oma jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvelt. Krediidiandja on

seega sõlminud kostjaga laenulimiidi laenulepingu vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkudes.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohtu

selgituse kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Samas ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada.

Hageja esitas kohtule lepingust tulenevate nõuete ümberarvestuse, mille kohaselt on

põhinõudeks 2483.78 eurot (kasutusse võetud krediidisumma 3241 eurot – tehtud

tagasimaksed 757.22 eurot), seadusjärgne intress 32.30 eurot (arvestatuna kostja tehtud

viimase makse põhinõude katteks järgnevast päevast 11.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni

30.10.2024), seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 31.10.2024

5(7)

kuni 17.03.2025 109.21 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kostjalt krediidivõlgnevuse tervikuna väljanõudmiseks peab hageja nõue ka pärast

tagasimaksete uuesti määramist olema muutunud tervikuna sissenõutavaks, s.o ka

tagasimaksete uuesti määramisel peab laenulimiidi laenuleping olema 30.10.2024 kehtivalt

üles öeldud.

Käesoleval juhul kohus asub seisukohale, et olukorras, kus pooled on kokku leppinud

igakuises makses vähemalt miinimumsuuruses, kuid ei ole määratud tagastatavate osamaksete

maksimaalset suurust, erinevalt maksegraafiku alusel tagastatavatest krediidilepingutest, ei

teki VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubamatu intressi ja kõrvalnõuete tõttu ettemakset, mille arvel

saaks lugeda kaetuks osamaksed põhivõla katteks järgnevatel kuudel, millest omakorda sõltub

aeg, millest alates saab kostja lugeda kolme järjestikuse osamaksega viivituses olevaks. Seega

saab sellise arvelduskrediidi puhul ka VÕS § 4034 lg 7 olukorras lugeda kõik maksed tasutuks

põhivõla katteks ajal kui nad tasuti, mitte pidada neid ettemaksuks, mis lükkaks kolme

järjestikuse osamaksega viivituses olemise aja alguse edasi. Hagiavalduse põhjal jäi kostja

enne lepingu ülesütlemist võlgnevusse maksetega maksetähtajaga 01.08.2024, 01.09.2024 ja

01.10.2024. Krediidiandjal esines seega alus öelda leping VÕS § 416 lg 1 kohaselt üles

30.10.2024. Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel on krediidiandja kooskõlas VÕS § 416 lg-s1

sätestatuga esitanud kostjale 15.10.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja

andmisega enne lepingu ülesöelduks lugemist (dtl 53). Hageja teavitas 05.11.2024 kirjaga

kostjat ka nõude loovutamisest (dtl 55).

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata

põhivõlg 2483.78 eurot, seadusjärgne intress 32.30 eurot ja seadusjärgne viivis põhinõudelt

alates 31.10.2024. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on algses nõudes taotlenud kostjalt

lisanduva viivise väljamõistmist ja ei ole sellest nõudest ka ümberarvestuse esitamisel

selgesõnaliselt loobunud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise otsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud summas 408.52 eurot ja ka tulevikus lisanduva viivise alates

15.05.2026.

13. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud

sissenõudekulusid 35 eurot kolme tasulise kirja (05.11.2024 nõudekiri (dtl 55), 18.11.2024

pretensioon (dtl 60), 05.12.2024 hagihoiatus (dtl 63)) saatmisega tekkinud kulude katteks.

Kohus selgitab, et seadusest tulenev võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole käsitatav

„muu tasuna“ VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine välistaks (nt TlnRnKo 28.08.2024, 2-22-142669/28, p 21).

Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 35 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja

kasuks välja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

15. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku hagihinnaga summas 3236.54 eurot (põhinõue 2483.78 +

intress 32.30 eurot + otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 408.52 eurot +

sissenõudmiskulud 35 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 11,15% aastas,

s.o arvestatuna hagi esitamise aja seisuga, 276.94 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest

hagihinnaga 4000 eurot umbes 81%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 81% kostja kanda ja

19% hageja kanda.

6(7)

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv (hagiavalduse p-i 5.5. järgi 455 eurot,

haginõude järgi 480 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kohus tuvastas, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt

kokku riigilõivu 455 eurot (vastavalt hagihinnale 4000 eurot).

Kohus leiab, et riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on

põhjendatud menetluskulud.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 384.75 eurot

(81% 475 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

Kuivõrd kostja esitas kohtule vastuse ise, s.o ilma lepingulise esindajata, siis kostjal

kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

7(7)