2-23-119356/76 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja A.S-ile osutatud
Legislator headnote
AI generated2-23-119356/76 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja A.S-ile osutatud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anastassia Stalmeister
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 14. mai 2026
Tsiviilasja number
2-23-119356
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5826 eurot 9 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479; asukoht XXX , 10150, XXX), lepinguline
esindaja
Sigrid
Rahkema
(e-post
Kostja: A.S (isikukood XXX; elukoht Kooli 2, XXX-i ,
61110,
XXX;
e-post riigi õigusabi korras määratud esindaja
vandeadvokaat Heiki Kolk (e-post
Kohtuistungi toimumise aeg
14. jaanuar 2026
RESOLUTSIOON
1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3. Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja A.S-ile osutatud
riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 513 eurot 36 senti (koos käibemaksuga).
4. Aktiva Finance OÜ peab riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma
käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).
5. Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt välja Eesti Vabariigi kasuks alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (513 eurot 36
senti (koos käibemaksuga)) viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri
käskkirjaga määratud asutuse kaudu võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100
eurot.
ASJAOLUD
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 9. mail 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse A.S-ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas
5. juuli 2023. a määrusega menetluse seoses kostja vastuväitega ning andis asja üle
hagimenetluses lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 7. oktoobril 2022 IN Pay
makselahenduse lepingu nr C85010080307, mille alusel sai kostja krediiti. Lepingus on
pooled kokku leppinud intressimääraks 18,00% aastas. Kostja võttis kasutusse krediidi
summas 1493 eurot 90 senti, mis on tagastamata. Laenuandja saatis 2. veebruaril 2023
ülesütlemise hoiatusega, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna
kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja
22. veebruaril 2023 lepingu üles.
Laenuandja ja kostja sõlmisid 31. oktoobril 2022 järelmaksulepingu nr L89010323617, mille
alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu nr L89010323617 alusel soetas kostja kauba
maksumusega 2968 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 12,9% aastas, krediidi
kulukuse määraks on 24,65%. Kostja kohustus kauba eest tasuma laenuandjale vastavalt
lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid
kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 2. veebruaril 2023 kostjale lepingu ülesütlemise
hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Laenuandja saatis 22.
veebruaril 2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda
võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
Inbank AS loovutas 27. veebruaril 2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda
viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingu nr C85010080307 alusel põhinõude
1493 eurot 90 senti, intressi lepingu ülesütlemise seisuga s.o 22. veebruar 2023 summas 77
eurot 61 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, lepingu haldamisega seotud tasu 10 eurot,
hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 133 eurot 35 senti ning
edaspidi viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 23. augustist 2023
lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18,00% aastas.
Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingu nr L89010323617 alusel põhinõude
2968 eurot, intressi alates esimesest osamaksest, s.o 15. detsembrist 2022 kuni ülesütlemisele
eelnenud kolmanda osamakseni, s.o 15. veebruarini 2023 summas 191 eurot 5 senti
(80,72+55,53+54,80), sissenõudmiskulu 50 eurot, lepingutasu 9 eurot 90 senti, hagiavalduse
esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 189 eurot 86 senti ning edaspidi viivise
põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 23. augustist 2023 lepingujärgse
intressimääraga võrdses määras s.o 12,90% aastas.
3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja ei ole hagejalt mingeid laene võtnud. Kolmandad isikud on saanud enda valdusse
kostja ID-kaardi ja PUK-koodid ning võtnud kostja nimele laene ja muid varalisi kohustusi,
mille kohta on politseis menetlus.
Hageja nõude aluseks olevad lepingud nr C85010080307 ja nr L89010323617 ei vasta kostja
tegelikule tahtele ja on seega kehtetud algusest peale. Kostja ID-kaart ja
isikutuvastusvahendid (PIN-koodid) olid tema tahte vastaselt sellel perioodil kolmanda isiku
valduses ning neid võidi kasutada ilma kostja teadliku nõusolekuta. Hageja ei ole lepingu
teise poole isikusamasust nõuetekohaselt tuvastanud. Hageja lepingud on sõlmitud
sidevahendite kaudu, seetõttu ei olnudki hagejal võimalik kostjat isiklikult tuvastada.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-dest 13 ja 14 tuleneb
hagejale kohustus tuvastada klient usaldusväärselt. Kui see on jäänud tegemata või seda on
tehtud formaalselt, on hageja ise kandnud riski, mis käesoleval juhtumil on ka realiseerunud.
Hageja ei tea, kellega ta tegelikult lepingu sõlmis ja kelle vastu on temal nõudeõigus.
Kostja ei ole saanud hagejalt eelviidatud lepingute alusel mingeid hüvesid. Hageja ei ole
tõendanud, et kostjani oleks jõudnud raha või väidetav järelmaksuga ostetud kaup. Samuti ei
ole hageja tõendanud, et kostja oleks kasutanud raha või järelmaksuga ostetud kauba vastu
võtnud.
Kuna hageja ei ole tõendanud, et lepingud oleksid sõlmitud kostja poolt, ei ole kostja seotud
lepingutest tulenevate kohustustega. Kostja vastu esitatud intressi- ja viivisenõuetel, samuti
sissenõudmiskulu ja lepingute tasu nõuetel puudub seaduslik alus.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5. Asjas ei ole vaidlust, et nõude aluseks olevad lepingud sõlmiti sidevahendite abil
(võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 lg 1 tähenduses). Asja lahendamiseks on oluline tuvastada, kas
kostja on andnud lepingute tekkimise eelduseks vajalikud tahteavaldused kas ise või esindaja
kaudu.
6. Praegusel juhul on leping sõlmitud internetis kostjat identifitseerivat teavet kasutades,
seega tuleb eeldada, et tahteavalduse on andnud kostja. Kuivõrd kostja tugineb sellele, et tema
ei ole laenulepingut sõlminud (ei ole tahteavaldust andnud) ega isikutunnistust (ID-kaardi ega
PIN ja PUK-koode) laenulepingu sõlmimise eesmärgil kolmandale isikule andnud, tuleb tal
seda ka tõendada.
7. Kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada,
et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb
tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema
tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-
koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (vt RKTKo 16.12.2019. a,
nr 2-16-124450, p 22).
Kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja
kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid.
See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik
tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt nt RKTKo 21.12.2016. a, nr 3-2-1-135-16, p 16).
Juhul kui isikult peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus ta oleks koodid
andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu
ei saa rääkida ka sellest, et isikul olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks
volitus (vt RKTKm 12.06.2024. a, nr 2-23-11584, p 11).
8. Tsiviilasja materjalide juures on Politsei- ja Piirivalveameti 15. novembri 2023. a (dtl 138)
ja 15. septembri 2025. a (dtl 284) vastused, mille kohaselt A.S süüteoteatel on 20. märtsil
2023 alustatud kriminaalasi nr 23278050108 karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 alusel.
Kriminaalmenetlus ei ole lõpetatud ja toimub kohtueelne uurimine. Kohtueelse uurimise
põhjal on alust arvata, et kannatanu A.S ei ole ise laene võtnud vaid need on tema nimel
võetud kolmanda isiku poolt.
Hageja väitel ei ole 15. septembri 2025. a (dtl 284) vastuse pinnalt võimalik öelda, et kostja ei
ole nõude aluseks olevaid lepinguid sõlminud. Kohus hagejaga ei nõustu. Politsei- ja
Piirivalveameti vastusest nähtuvalt on kriminaalmenetlus algatatud 20. märtsil 2023, s.o
vahetult pärast hageja nõude aluseks olevate lepingute ülesütlemist 22. veebruaril 2023 ja
nõuete esitamist kostja vastu. Lisaks nähtub vastusest, et kohtueelse uurimise põhjal on alust
arvata, et kannatanu A.S ei ole ise laene võtnud vaid need on tema nimel võetud kolmanda
isiku poolt. Politsei- ja Piirivalveameti 15. novembri 2023. a vastuse kohaselt on
kriminaalmenetlus algatatud põhjusel, et teataja A.S nimel on sõlmitud naisterahva teadmata
ja nõusolekuta erinevaid laene, sh ka Inbank AS ja Inbank Finance AS, mida isik ise
vormistanud ei ole. Kohus märgib, et hageja nõude aluseks on väidetavad kostja ja Inbank AS
vahel sõlmitud lepingud.
9. Kuigi kriminaalmenetlus ei ole veel lõpetatud ja toimub kohtueelne uurimine, saab
maakohtu hinnangul esitatud tõenditega lugeda tõendatuks, et kostja ei andnud oma
dokumendid ega nende kasutamiseks vajalikud koodid vabatahtlikult ega eesmärgil sõlmida
lepingud, kostjalt peteti koodid välja. Kriminaalasja algatamisega on tuvastatud, et kostja
suhtes on toime pandud kuriteo tunnustega tegu, menetlust ei ole lõpetatud kuriteosündmuse
puudumise tõttu. Asjaolu, et uurija ei ole hagejaga ühendust võtnud ega teinud ettepaneku
kriminaalasjas tsiviilhagi esitamiseks, ei väära tõenditega tuvastatut, et kostja ei ole ise laene
võtnud.
Tõenditest nähtuv on kooskülas kostja selgitustega. Kuna kohtu hinnangul on ainuüksi
Politsei- ja Piirivalveameti vastustega tõendatud, et kostja ei ole neid laene võtnud, ei pidanud
kohus vajalikuks kostja vande all ärakuulamist.
10. Iseenesest on õige hageja väide, et isikul on digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel
kõrge hoolsuskohustus.
Kohus nõustub hagejaga selles, et hoides üheskoos nii ID-kaarti ja selle PIN-koode, tegutses
kostja vastupidiselt üldlevinud õpetustele. Samas arvestab kohus sellega, et kostja hoidis oma
ID-kaarti ja selle PIN-koode rahakotis oma kodus hoiustatuna, mitte avalikus kohas
kõrvalistele isikutele kättesaadavana. Kohtu hinnangul on kostjal õigus eeldada, et oma kodus
on turvaliselt hoitud ka tema digitaalallkirja andmist võimaldavad vahendid.
Kostja kirjalike vastuste ja suuliselt antud selgituste kohaselt ei volitanud ta kedagi hagejaga
tema nimel lepinguid sõlmima ning ta ei ole kellelegi vabatahtlikult enda ID-kaarti ja PIN-
koode andnud. Kostjal ei olnud põhjust arvata, et tööd pakkuv inimene, keda kostja korterisse
sisse lubas, võiks kasutada tema andmed ja paroolid ning võtta tema nimele laenu. Olukorrast
teada saades pöördus kostja politseisse. Politsei- ja Piirivalveameti 15. novembri 2023. a (dtl
138) ja 15. septembri 2025. a (dtl 284) vastustega on tõendatud, et kostja süüteoteatel on
alustatud 20. märtsil 2023 kriminaalasi nr 23278050108 karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1
alusel. Kriminaalmenetlus ei ole lõpetatud ja toimub kohtueelne uurimine. Kohtueelse
uurimise põhjal on alust arvata, et kannatanu A.S ei ole ise laene võtnud vaid need on tema
nimel võetud kolmanda isiku poolt. Politseisse pöördumise fakt näitab, et krediidi võtmine on
toimunud kostja tahte vastaselt tema identiteeti ära kasutades, sest miks muidu oleks ta
politseisse avalduse teinud. Seega on kohus seisukohal, et kostja ID-kaart, selle PIN-koodid ja
internetipanga kasutajatunnus läksid kostja valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.
Kohus nõustub kostjaga, et võimalikule pettusele vaidlusaluste lepingute sõlmimisel aitas
kaasa ka see, et esialgne võlausaldaja jättis täitmata VÕS §-des 402jj sätestatud nõuded
tarbijakrediidi andmisel, sh teise lepingupoole tuvastamisel. Neid võlausaldaja võetud riske ei
pea kandma tarbija.
11. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et kostja ei andnud laenulepingu sõlmimiseks vajalikku
TsÜS § 69 kohast tahteavaldust. Kostja ei esitanud teadlikult laenutaotlust ega allkirjastanud
laenulepingut.
Kohtu hinnangul ei tule praegusel juhul laenulepingu sõlmimisel kohaldamisele ka
esindusõiguse sätted ning kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1
alusel tühine.
Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
12. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole vaidlusaluseid lepinguid
sõlminud, peab kohus vajalikuks märkida ka järgmist.
Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud krediidi kostjale kasutusse andmist. Kohus
selgitas hagejale 14. jaanuaril 2026 istungil, et hageja peab tõendama, et summa, mida hageja
kostjalt tagasi nõuab, on kostja kasutusse antud (dtl 343). Kohtu hinnangul ei ole hageja
lepingu nr C85010080307 puhul tõendanud, et krediitkaart oleks kostja kasutusse antud.
Kohus selgitas, et seda ei tõenda 10. oktoobril 2023 esitatud tabel pealkirjaga „Krediidi
kasutamise ajalugu“ (dtl 124jj). Sellest ei nähtu, et kaart oli antud kasutusse just kostjale.
Samuti ei nähtu sellest, kes on selle koostaja vms. Ka 19. veebruaril 2024 esitatud tabel ei
tõenda krediidi kostja kasutusse andmist (dtl 174jj). Ka hageja poolt täiendavalt 4. veebruaril
2026 esitatud tõenditest krediidi kostja kasutusse andmist ei tulene. Kostja poolt kaardi
kättesaamine ei ole tõendatav kuvatõmmisega väidetava kaardi tellimise aadressiga (dtl 366).
13. Kuivõrd hageja väitel oli kostja sõlminud järelmaksuga kauba müügilepingu nr
L89010323617, kohaldub asjas VÕS § 208 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kohustub müüja
müügilepinguga ostjale asja üle andma või tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale.
Kohtu hinnangul ei ole lepingu nr L89010323617 puhul hageja tõendanud, et kostja oleks
selle kasutusse saanud. Hageja esitatud konto väljavõttest (dtl 132) ei selgu, kelle kontoga on
tegemist, millise laenuga on tegemist. Sellelt ei ole võimalik tuvastada mingit seost kostjaga.
Hageja ka ise kinnitas 13. veebruari 2026. a menetlusdokumendis, et täiendavaid tõendeid tal
esitada ei ole (dtl 501). Hageja ei ole ka selles osas oma tõendamiskohustust täitnud.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi
rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
15. Tartu Maakohtu 26. mai 2025. a määrusega anti kostjale riigi õigusabi tema
esindamisekstsiviilasjas nr 2-23-119356 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi
õigusabi kulud. Kostjat esindas vandeadvokaat Heiki Kolk.
Advokaat on esitanud 13. juunil 2025, 14. jaanuaril 2026, 17. veebruaril 2026 ja 4. aprillil
2026 kohtule riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused, mille kohaselt on
osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu kokku (koos käibemaksuga) 509 eurot 52 senti.
Tartu Maakohtu 8. septembri 2025. a, 10. märtsi 2026. a ja 23. aprilli 2026. a määrustega
määrati riigi õigusabi tasu põhjendatud suuruseks (koos käibemaksuga) kokku 513 eurot 36
senti (summade erinevus on tingitud 13. juuni 2025. a taotluse esitamise ja taotluse
rahuldamise vahelisel ajal käibemaksumäära muutumisega).
16. TsMS § 190 lg 5 järgi, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse
temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda
osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse
lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga,
sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
Kuivõrd kostjale anti riigi õigusabi ja hagi jääb rahuldamata, siis peab kaotaja, s.o hageja,
hüvitama riigile TsMS § 190 lg 5 teise lause järgi võitjale antud riigi õigusabi kulud
(sõltumata riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustusest) (RKTKm 13.02.2013. a, nr 3-2-1-152-
12, p-d 23–24).
17. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud
riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv
või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud
isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
Seega tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause järgi mõista
riigituludesse 513 eurot 36 senti (sisaldab käibemaksu), s.o kostjale riigi õigusabi korras
määratud esindaja tasu.
18. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul, arvates otsuse
jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi
täitmisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Eeltoodu alusel tuleb hagejal riigituludesse väljamõistetud õigusabikulud tasuda käesoleva
otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole. Tähtaegselt
nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Stalmeister
kohtunik