2-25-14413/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-14413

Tsiviilasi

K. P. hagi V. N. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2749,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. P. (isikukood XXX), seaduslik esindaja E. P.,

lepinguline esindaja Angela Jürgenson

Kostja V. N. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 4. märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. P. hagi V. N. elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista V. N.lt K. P. kasuks alates 2. septembrist 2025 kuni K. P. täisealiseks

saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Mõista V. N.lt K. P. kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 2. september 2024 – 1.

september 2025 eest 3523,21 eurot.

4. Kohustada V. N.t tasuma väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks E. P.

arvelduskontole nr XXX selgitusega „elatis“.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. K. P. (hageja) esitas 2. septembril 2025 Harju Maakohtule hagi V. N. (kostja) vastu

elatise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 2.

september 2024 – 1. september 2025 eest 3523,50 eurot ning elatise alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 toodud

valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

hageja ema ja kostja kooselu lõppes 2024. aasta jaanuaris;

-

hageja elab koos oma emaga;

-

kostja ei veeda ühtegi päeva aastas hagejaga. Hageja kohtus kostjaga viimati 8.

veebruar 2025;

-

vaatamata korduvatele küsimistele kostja hagejale elatist ei ole tasunud;

-

hageja emale makstakse peretoetust 80 eurot kuus;

-

õppimine ei vabasta kostjat elatise tasumise kohustusest.

Kostja vaidleb elatise nõudele vastu esitades sellele järgmised vastuväited:

-

kostja ei vaidlusta ülalpidamiskohustuse olemasolu, kuid kostja majanduslik seisund ei

võimalda elatist tasuda. Tema ainsaks sissetulekuks on Soome sotsiaalkindlustusasutuse

Kela poolt makstav õppetoetus 715,41 eurot;

-

kostja vaidlustab tagasiulatuva elatise nõude täielikult, kuna sellel perioodil oli tema

ainuke sissetulek õppetoetus;

-

kostja töötas ehitusvaldkonnas kuni 5. juuli 2024. Kostja töövõime on vähenenud

tööõnnetuse tagajärjel saadud põlvevigastuse tõttu. Tervislikud probleemid ei võimalda

kostjal ehitusvaldkonnas enam tööd teha;

-

kostja õpib Soomes ning omandab uut eriala;

-

kostjal on olnud videokõnesid ja kohtumisi hagejaga;

-

hageja igakuised kulud 805,90 eurot on ebarealistlikud ega kajasta hageja tegelikke ja

vältimatuid vajadusi.

Kohtu seisukoht

2. Kuivõrd kostja elab XXX, võtab kohus esmalt seisukoha kohtualluvuse kohta

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1). TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi

Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete

kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei

tulene teisiti.

Käesolevas asjas on esitatud hagi elatise väljamõistmiseks. Seetõttu kontrollib kohus, kas asi

allub Eesti kohtule nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 alusel kohtualluvuse, kohaldatava

õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste

küsimustes (edasipidi Määrus). Määruse artikli 3 punkti b) kohaselt on liikmesriikides

ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama mh selle riigi kohtud, kus on õigustatud

isiku alaline elukoht.

Nii hagiavaldusest kui ka rahvastikuregistrist nähtub, et hageja kui õigustatud isik elab Eestis.

Seetõttu allub hagiavalduse lahendamine Eesti kohtule Määruse artikli 3 punkti b järgi. Kuna

hageja elukoht on Harjumaal, allub asi TsMS § 103 lg 3 ja 4 alusel Harju Maakohtule

(justiitsministri 27. oktoobri 2005 määrus nr 45 § 1 p 1).

3. Järgmisena tuleb kohtul kindlaks teha, millise riigi õigust tuleb käesolevas asjas

kohaldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse

REÕS-i üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või lg-s 2

loetletud Euroopa Liidu määrustes. Eesti ja Soome vahel puudub käesolevas asjas

kohaldatav välisleping. Küll aga on nii Eesti kui ka Soome suhtes siduvad Euroopa

Liidu õigusaktid. Seega tuleb kohaldatav õigus kindlaks määrata nõukogu määruse

(EÜ) nr 4/2009 alusel kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes.

Määruse artikli 15 kohaselt määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus

kindlaks vastavalt 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile ülalpidamiskohustuste suhtes

kohaldatava õiguse kohta (edaspidi Haagi protokoll) liikmesriikides, kelle suhtes nimetatud

protokoll on siduv. Haagi protokolli artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse

ülalpidamiskohustusele üldjuhul selle riigi õigust, kus on õigustatud isiku peamine elukoht.

Artikli 4 lõige 1 punkti a kohaselt kohaldatakse artiklis 4 sätestatud erisätteid mh vanemate

ülalpidamiskohustuse puhul oma laste suhtes. Artikkel 4 lõikest 3 tuleneb, et olenemata

artiklist 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks

elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Siinsel

juhul pöördus hageja kui õigustatud isik enda peamiseks elukohaks oleva riigi, so Eesti

kohtusse. Järelikult tuleb kostja ülalpidamiskohustusele kohaldada Haagi protokolli artikli 3

lõige 1 järgi Eesti õigust.

4. Kohus, tutvunud poolte esitatud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb rahuldada elatise nõudes ning osaliselt tagasiulatuva elatise nõudes. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

5. Hageja on esitanud kostja vastu nõude elatise väljamõistmiseks. Sellise nõude

õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1 ja § 101 lg 1, mille

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa.

6. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme

ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlustamata asjaoludel on hageja kostja laps (TsMS §

231 lg 4, dtl 7-8). Seega on kostja PKS § 96 lg 1 järgi kohustatud andma hagejale

ülalpidamist.

7. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja

sünnitunnistuselt nähtub, et hageja on alla 18-aasta vanune (dtl 7-8). Seega on hageja

ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 1 tähenduses.

8. Elatise väljamõistmiseks tuleb kohtul tuvastada, et kostja on rikkunud hageja suhtes

ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumine võib seisneda eelkõige selles,

et kostja ei anna ülalpidamist üldse või annab seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.1

Vaidlustamata asjaoludel elab hageja alates 2024. aasta jaanuarist emaga ning viibib kostja

juures igakuiselt vähem kui 7 ööpäeva. Seega tuleb kostjal täita oma ülalpidamiskohustust

eelkõige elatise maksmise teel (PKS § 100 lg 2). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et

kostja ei ole vaidlusalusel perioodil hagejale ülalpidamist andnud. Järelikult ei ole kostja

täitnud seadusest tulenevat hageja ülalpidamiskohustust.

9. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS §

101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps. Mõjuvale põhjusele elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra

peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad

asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama.2

9.1

Kostja tugineb elatise vähendamise osas asjaolule, et tema põlvevigastuse tõttu on tal

igasuguse sissetuleku teenimine välistatud nii ehitusvaldkonnas kui ka muudes valdkondades

(ajamärk 00:30:22-00:31:44, 00:32:01-00:32:31, dtl 179).

Kostja esitatud tõenditest nähtub, et tal esines 2021. aastal põlvevigastus (parema põlve

meniski rebend) (dtl 154-157) ning 2022. aastal vigastas kostja sama põlve uuesti (dtl 162-

165). Kostja ei ole siiski tõendanud väidet, et nimetatud vigastuste tõttu oleks tal sissetuleku

teenimine täielikult välistatud, kuigi kohus on kostjale tema tõendamiskoormust selgitanud

(ajamärk 00:30:22 ja 00:32:36, dtl 179). Seejuures nähtub 2021. aasta

meditsiinidokumentidest, et kostja põlve taastumisprognoos oli hea ning põlve täielik

taastumine oli eeldatav (dtl 156). Samuti ei nähtu 2022. aasta meditsiinidokumentidest sellise

püsiva ega raske tervisekahjustuse olemasolu, mis välistaks kostjal igasuguse töötamise või

sissetuleku teenimise võimaluse. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et talle oleks

määratud töövõime vähenemine või et arstid oleksid pidanud teda püsivalt töövõimetuks.

Samuti puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks võimeline töötama vähemalt osalise

koormusega või sellisel tööl, mis ei eelda füüsiliselt rasket koormust.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et varasem põlvevigastus

takistaks tal sissetulekut teenida ning õigustaks elatise vähendamist alla seaduses sätestatud

määra. Kohus selgitab, et vanemal lasub lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teha mõistlikke pingutusi sissetuleku teenimiseks ning hankida nii enda kui ka oma lapse

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. 3 Ainuüksi viide terviseprobleemidele ei ole

piisav alus elatise vähendamiseks, kui puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et tervislik

seisund välistab tegelikult töötamise ja sissetuleku teenimise.

9.2

Kostja on täiendavalt toonud välja, et ta õpib ülikoolis ning ei saa õppetöös osalemise

tõttu töötada ja sissetulekut teenida.

Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja õpib ülikoolis. Kostja selgituste kohaselt puudub

tal kindel tunniplaan, iseseisva töö maht on suur ning seetõttu ei ole tal võimalik tööl käia (dtl

178, ajamärk 00:21:12-00:23:25). Kohtu hinnangul ei välista kostja õppekorraldus sissetuleku

teenimise võimalust. Kostja selgituste kohaselt on tema õppetöö paindlik ning eelduslikult on

paindliku õppetöö kõrvalt võimalik sissetulekut teenida. Kohus nõustub hagejaga, et lapse

1 Riigikohtu 17. mai 2011 lahend 3-2-1-33-11, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika.

2 Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.2; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

16118651, p 10.

3 Riigikohtu 13. veebruari 2018 lahend 2-16-2343, p 13.

ülalpidamise kohustus on vanema seadusest tulenev esmane kohustus ning vanema otsus

omandada haridust ei või ohtu seada lapse ülalpidamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja õpingud ülikoolis ei kujuta endast käesoleval juhul

mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

määra.

9.3

Kostja on samuti märkinud, et tema majanduslik olukord on halb ega võimalda

nõutavas ulatuses elatist tasuda. Kostja on selgitanud, et tema ainsaks sissetulekuks on Soome

sotsiaalkindlustusasutuse Kela makstav õppetoetus summas 715,41 eurot kuus (dtl 168, 170-

171), samas kui tema igakuised kulud on ligikaudu 566 eurot, millele lisanduvad toidukulud

(ajamärk 00:20:34, dtl 178). Kostja pole aga kohtule esitanud täielikku ülevaadet oma

varalisest seisundist, tegelikest sissetulekutest ega võimalikest muudest rahalistest

vahenditest, kuigi kohus on kostjat selleks kohustanud määrates viimasele tähtaja enda

pangakonto väljavõtete ja vara kohta andmete esitamiseks (dtl 181). Seega pole kostja

esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et tema majanduslik olukord välistaks tegelikult lapse

ülalpidamises osalemise.

Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal puudub sissetulek või et tema

sissetulek on väike.4 Kuigi TsMS § 230 lg 5 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas koguda

tõendeid ka omal algatusel, ei nähtu käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis tingiksid

kohtupoolse tõendite kogumise vajaduse. Arvestades Riigikohtu eeltoodud seisukohti ei

kujuta pelgalt keeruline majanduslik olukord ega väike sissetulek endast iseenesest alust

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.

9.4

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et siinsel juhul ei esine PKS § 102 lg 2

tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra.

Kostja vastuväite osas, et hageja esitatud kulud on ülepaisutatud ja tõendamata, märgib kohus,

et hageja nõuab elatist üksnes seaduses sätestatud miinimummääras. Sellisel juhul eeldatakse,

et lapse tavapärased vajadused vastavad vähemalt seaduses sätestatud miinimumelatise

suurusele. Seetõttu ei pea hageja miinimumelatise nõude korral lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi eraldi tõendama.5

10. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et

lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere

toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

4 Riigikohtu 13. veebruar 2018 otsus asjas nr 2-16-2343, p 13

5 Riigikohtu 13. juuni 2025 otsus asjas nr 2-23-8691, p 20.1 ja seal viidatud kohtupraktika.

Käesolevas asjas nõuab hageja elatist alates 2. septembrist 2025. Alates 1. aprillist 2025 on

indekseerimise tulemusel baassumma suuruseks 282,31 eurot. Statistikaameti andmetel oli

eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot ning sellest kolm protsenti

moodustab 59,43 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja eest makstakse lapsetoetust 80

eurot kuus (perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3) ning toetust makstakse hageja emale. PKS §

101 lg 5 kohaselt tuleb elatise arvutamisel arvestada pool lapsetoetuse summast, so 40 eurot.

PKS § 101 lg-des 6 ja 7 sätestatud elatise vähendamise alused puuduvad.

Seega on PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus hageja puhul 301,74

eurot: 282,31 eurot + 59,43 eurot (eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot x

3%) - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot).

11. Eeltoodust tuleneb, et PKS § 96 lg-s 1 ja § 97 p-s 1 sätestatud eeldused on täidetud.

Järelikult tuleb hageja ülalpidamise nõue rahuldada. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates

hageja kohtusse pöördumisest, so 2. septembrist 2025, kuni hageja täisealiseks saamiseni6.

Kohus mõistab välja 301,74 euro suuruse elatise, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest ning lapsetoetuse suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

12. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude perioodi 2. september 2024 – 1.

september 2025 eest. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on PKS § 108, mis sätestab, et

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist.

12.1

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nimetatud perioodil on kostja hageja

ülalpidamiskohustust rikkunud ning asjas ei esine elatise vähendamise aluseid (vt otsuse p

89). Maksmata elatise osas saab eeldada, et hagejale on kahju selles ulatuses tekkinud7 ning

kostja pole vastupidisele ka tuginenud.

Kuigi kostja vastuväidetest järeldub seisukoht, et tema majanduslik olukord on keeruline, ei

anna see käesoleval juhul alust tagasiulatuva elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud,

et tal oleks vaidlusalusel perioodil puudunud tegelik võimalus sissetulekut teenida või lapse

ülalpidamises osaleda. Samuti ei ole tõendatud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks

kostja erandlikult raskesse olukorda. Kohus arvestab seejuures, et tagasiulatuva elatise

eesmärk on tagada lapsele saamata jäänud ülalpidamine perioodil, mil kostja oma

ülalpidamiskohustust ei täitnud.

12.2

Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt kokku 3523,50 eurot. Arvestades PKS §-s 101

sätestatut kujuneb elatise miinimummäär perioodil 2. september 2024 – 1. september 2025

järgmiselt:

-

perioodil 2. september 2024 – 31. märts 2025 oli igakuine elatise summa 287,72 eurot:

272,76 eurot baassumma + 54,96 eurot (eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk

1832 eurot × 3%) – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot). Seega on septembri elatis

278,13 eurot (287,72 eurot jagada kuu päevade arvuga ehk 30-ga ning korrutada

nõutavate päevade arvuga ehk 29-ga) ning oktoobri kuni märtsi elatis kokku 1726,32

eurot (s.o kuue kuu eest);

-

perioodil 1. aprill 2025 – 1. september 2025 oli igakuine elatise summa 301,74 eurot:

282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot (eelneva kalendriaasta keskmine brutokuupalk

1981 eurot × 3%) – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot). Seega on aprilli kuni

6 Riigikohtu 19. oktoobri 2015 lahend 3-2-1-119-15, p 13.

7 Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2023 lahend 2-21-4867, p 30.

augusti elatis kokku 1508,70 eurot (s.o viie kuu eest) ning 1. septembri 2025 elatis

10,06 eurot (301,74 eurot jagada kuu päevade arvuga ehk 30-ga ning korrutada

nõutavate päevade arvuga ehk 1-ga).

Seega kujuneb PKS § 101 alusel arvutatud elatise miinimummääraks kokku 3523,21 eurot

(278,13 + 1726,32 + 1508,70 + 10,06). Olukorras, kus nõutav elatis ei ületa oluliselt PKS §

101 alusel arvutatud miinimummäära, ei ole vajalik lapse konkreetsete ülalpidamiskulude

tõendamine. Seadusandja on miinimummäära kehtestamisel lähtunud eeldusest, et sellises

ulatuses kulutused on lapse ülalpidamiseks vajalikud. Seetõttu saab käesolevas asjas eeldada,

et hageja ülalpidamiseks tehtavad kulutused on vähemalt nõutud ulatuses olemas. Seetõttu on

hageja tagasiulatuva elatise nõue osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas

3523,21 eurot.

13. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt

hageja taotlusele. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette.

14. Kohus selgitab hagejale, et juhul kui käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada kostja poolt juba

tasutud ülalpidamismaksetega, lähtudes käesolevast otsusest tulenevast elatise

suurusest ning tasumise kohustuse algusajast. Täitemenetluses saab nõuda üksnes

täitmata jäänud osa kohustusest. Kui sundtäitmisel ei arvestata kostja poolt juba tehtud

makseid, võib kostjal tekkida alus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

15. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

16. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg kohtunik