2-23-3710/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

C.J kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-3710

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: C.J (ik XXX; elukoht XXX ; e-post: XXX)

usaldusisik: Ülle Koppel (ik 46208132747; OÜ

Regnum Consult; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. SEB Pank AS (rg-kood 10004252; e-post XXX)

2. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

3. HOOVI Rental OÜ (rg-kood 16020217; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada C.J (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded C.J

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada C.J kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Ülle Koppel usaldusisiku kohustustest C.J kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada C.J usaldusisiku Ülle Koppeli tasu taotlus osaliselt.

5. Määrata usaldusisiku Ülle Koppeli tasu suuruseks C.J kohustustest vabastamise

menetluses 275 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 66 eurot, kokku 341

eurot.

6. Usaldusisiku Ülle Koppeli tasu summas 341 eurot, sh käibemaks 66 eurot, hüvitada

võlgniku C.J poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku ametikontol,

mis tuleb välja maksta Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052) arveldusarvele nr

EE491010220201058223. Võlgniku poolt enamloovutatud summa (s.o 291 eurot)

tuleb usaldusisikul võlgnikule tagastada hiljemalt 10.juuni 2026.a.

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade C.J

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 21.04.2023 välja C.J pankroti, algatas C.J kohustustest

vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Tartu Maakohtu

17.11.2023 määrusega lõpetas kohus C.J pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Uueks usaldusisikuks määrati Ülle

Koppel. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid iga aasta 21. aprilliks

ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 15. aprillil. Kohtumääruse kohaselt

moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 13 568,34 eurot (kõik

II järgu nõuded).

2. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 10.04.2024, 10.04.2025 ja 12.04.2026.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on

töötanud perioodil 01.09.2024 – sept 2025 ettevõttes R. O. . Võlgniku sissetulekuteks on

olnud töötasu, töötutoetus, töövõimetoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus,

tulumaksutagastus. Aruande kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud

usaldusisiku kontole kokku 6600 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid kolmel korral kogusummas 5940 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud

kokku 660 eurot.

4. 12.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete

täitmiseks kokku 5 tundi 45 minutit järgnevalt: mai-dets2025 pangakonto jälgimine,

ülekanded 8 korda – 40 minutit; jaan-aprill2026 pangakonto avamine ja jälgimine,

ülekanded 4 korda – 20 minutit; konsultatsioon pärandvara müügi teemal – 20 minutit;

10.04.2026 telefonikõne võlgnikuga, päring tema tegevuse kohta aruandeperioodil – 20

minutit; 11.04.2026 lisadokumentide küsimine, e-kirjavahetus, aruande koostamine,

võlausaldajatele ülekannete tegemine – 1 tund 20 minutit; 12.04.2026 tuludeklaratsiooni

küsimine, aruande koostamise jätkamine, allkirjastamine, e-toimikusse sisestamine – 1

tund 45 minutit; usaldusisiku tasu aruande koostamine – 1 tund. Usaldusisik palub füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest

5 tunni ja 45 minuti ulatuses määrata tasuks 509,67 eurot (5 tundi 45 minutit * 88,60

eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 122,33 eurot, kokku 632 eurot. Usaldusisik

palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole

kogunenud vahenditest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

6. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

7. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

9. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. C.J ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on

menetluse kestel töötanud perioodil 01.09.2024 – sept 2025 ettevõttes R. O. . Võlgnik

selgitas, et tööleping lõppes tervislikel ja perekondlikel põhjustel. Võlgnik on olnud

töötuna registreeritud, osalenud karjäärinõustamisel ja soovib alustada ettevõtlusega.

Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova

tegevusega.

12. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks

varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või

sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

13. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus, töövõimetoetus, ajutise

töövõimetuse hüvitis, peretoetus, tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav.

Aruannete kohaselt on võlgnik teinud regulaarselt igakuiseid eraldisi usaldusisikule.

Võlgnik on menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 6600 eurot.

Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 5940 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

14. Kohtule teadaolevalt on võlgnik menetluse kestel pärinud ja loovutanud pärandvara

müügist pool usaldusisikule. Seega ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud

kohustust.

15. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

16. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1

ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise

absoluutseid aluseid. Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

17. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3

nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.

C.J tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tahtlikult rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi vastavalt oma

tervislikule seisundile.

18. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta

jooksul täitnud vastavalt võimekusele. Pärandvara müügist saadud tulu ja vabatahtlike

loovutustega on rahuldatud 43,78% võlausaldajate nõuetest, mida saab käesoleval juhul

pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et C.J tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

19. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

20. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud C.J pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka C.J pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

21. Kuna kohus lõpetab C.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel

vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest C.J kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

22. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele

kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale (kuni 31.03.2026 88,60 eurot, alates 01.04.2026 94,60 eurot).

23. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 5 tundi 45 minutit tunnitasuga 88,60 eurot; kokku 509,67 eurot.

Kohus selgitab, et usaldusisiku tasu taotlemine FIMS § 54 lg 5 sätestatud tunnitasu

ülemmääras on põhjendatud keerukamates järelevalve menetlustes, näiteks kus võlgniku

isiksus on keerukas, vajadus korraldada täitmist rahvusvaheliselt, võlausaldajate rohkus

jms. Antud juhul ei ole esinenud selliseid asjaolusid ning ülevaatega pole kohtu hinnangul

probleeme. Seega puuduvad antud menetluses keerukuse elemendid, mis võiksid anda

aluse küsida järelevalve teostamise eest tasu vastavalt seaduses sätestatud ülemmäärale.

Samuti on teiste piirkonnas tegutsevate usaldusisikute keskmine tunnitasu määr üldjuhul

madalam kui hetkel seadusest tulenev ülemmäär. Kohus peab antud juhul põhjendatuks

tunnitasu määraks 75 eurot.

Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid kohus ei pea ajakulu täielikult

põhjendatuks. Kohus leiab, et usaldusisiku ajakulu aruande koostamisele ja UI tasu

aruande koostamisele 11.04-12.04.2026 nii suures mahus (kokku 4 tundi 5 minutit) ei ole

põhjendatud. Käesolevas menetluses on tegemist kolmanda aruandega (varasem ajakulu

2024.a kokku 2 tundi 20 minutit ja 2025.a kokku 2 tundi 30 minutit), võlgniku sissetulekud

on olnud mittearestitavad ning väljamakseid tuli teha vaid kolmele võlausaldajale kahel

korral. Kohus peab põhjendatud ajakuluks aruande koostamisele, dokumentide küsimisele

ning UI tasu aruande koostamisele kokku 2 tundi. Muus osas on ajakulu proportsioonis.

Seega põhjendatud ajakulu järelevalve teostamisel viimasel aruandeperioodil on 3 tundi ja

40 minutit tunnitasuga 75 eurot, kokku 275 eurot.

24. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku

tasu määrata büroole, seega lisandub tasule 275 eurot käibemaks 24%, s.o 66 eurot, kokku

341 eurot.

25. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks määrata

275 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 66 eurot, kokku 341 eurot.

26. Usaldusisiku tasu summas 341 eurot tuleb hüvitada võlgniku C.J poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel ja välja maksta Regnum Consult OÜ arveldusarvele SEB Pank

EE491010220201058223. Võlgniku poolt enamloovutatud summa, s.o 291 eurot, tuleb

usaldusisikul võlgnikule tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik