2-25-17192/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

14. mai 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-25-17192

Tsiviilasi

U. O. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmine, pankroti välja kuulutamine ja

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: U. O. (ik XXX; elukoht; e-post: XXX)

Pankrotihaldur Kauri Rattus (e-post XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ja rahuldada U. O. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja U. O. (O., isikukood XXX) pankrot 14. mail 2026 kell 15.00 ja algatada

U. O. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada U. O. pankrotihalduriks Kauri Rattus (Õigusbüroo Rattus OÜ, asukoht XXX

XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX). Pankrotihalduril koostada ja esitada

kohtule hiljemalt 1. juuni 2026 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata U. O. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 3. juuni 2026 kell

11.00. Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas (aadressil Tallinna tn 18, II korrus, saal nr 1 (ruum

A209)). Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnikku U. O.-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 3. juunil 2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtusse Paide

kohtumajja (aadressil Tallinna tn 18, II korrus, saal nr 1 (ruum A209)). Võlgniku ilmumata

jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni

kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab U. O. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 14. maiks, esimene aruanne esitada 14. maiks 2027.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

2-25-17192

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. U. O. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni

halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Võlgnik U. O. on kohustatud

kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb

kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD

1. U. O.

(avaldaja, võlgnik) esitas 19.10.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist soovib võlgnik kirjalikus menetluses.

Avalduse kohaselt oli võlgnik abielus perioodil september 2024 kuni juuli 2025, hetkel on

vabaabielus. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kes elab koos võlgnikuga. Võlgniku igakuine

2 (5)

2-25-17192

netosissetulek on umbes 1200 eurot ning igakuised väljaminekud on samas suurusjärgus, mistõttu

puudub tal maksevõime võlgade tasumiseks.

Võlgniku vara koosneb ½ kaasomandist korterile XXX, mille hinnanguline väärtus on 7000 eurot,

ning muud vara (sõidukid, investeeringud, äriühingud) tal ei ole. Viie aasta jooksul enne avalduse

esitamist on võlgnik võõrandanud sõiduauto Mercedes Benz hinnaga 1000 eurot mitteseotud

isikule.

Võlgniku kohustuste kogusumma on 30 168 eurot ning võlausaldajateks on muu hulgas Swedbank

AS, Placet Group OÜ, LHV Finance AS, Inbank AS, Telia Eesti AS ja teised finantsteenuse

osutajad.

Võlgnik põhjendab makseraskusi eelkõige laenuga, mille ta võttis korteri soetamiseks XXX.

Abielu ajal andis ta poole korterist üle abikaasa nimele, kuid pärast abielu lahutamist elab korteris

endine abikaasa, kes ei ole nõustunud ei võlgniku osa välja ostma ega laenumaksete tasumises

osalema. Lisaks võttis võlgnik mitmeid laene ja järelmaksud sõbra palvel, kes algselt kohustusi

täitis, kuid hiljem maksed katkestas. Võlgnikul esines vahepeal ka tööpuudus ning kuigi ta on

praegu taas tööl, ei ole tema sissetulek piisav olemasolevate kohustuste teenindamiseks.

Võlgnik kinnitab, et tema elukoht on olnud Eestis vähemalt ühe aasta enne maksejõuetusavalduse

esitamist ning taotleja soov on vabaneda võlgadest pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb

menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel.

Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus

on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

3. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks. FIMS § 15 lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva

seaduse §-s 45 sätestatule.

4. Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2

tähenduses. Esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuine netosissetulek ligikaudu

1200 eurot. Väljaminekute hulgas on võlgnik arvestanud 300 euro suuruse summaga kohustuste

täitmiseks, kuid ka sellise maksevõime juures ei ole võimalik teenindada kõiki olemasolevaid

võlakohustusi kogusummas 30 168 eurot. Võlgniku vara hulka kuulub ½ kaasomand

korteriomandist XXX. Võlgnik on hinnanud korteri väärtuseks 7000 eurot, millega kohus ei

nõustu. Kohus eeldab, et võlgnik on pidanud väärtuse all silmas kaasomandi osa väärtust. Korteri

hinnanguline koguväärtus on arvestades kinnisvaraportaalis nähtuvaid andmeid (Kinnisvara

KVB.ee on müügil samas majas renoveerimata korter ruutmeetrihinnaga 223 eurot) kuskil 17 706

3 (5)

2-25-17192

eurot, millest võlgnikule kuulub ligikaudu 8853 euro väärtuses osa. Kinnistusraamatu andmetel ei

ole korteriomand hüpoteegiga koormatud ning muud realiseeritavat vara (sõidukid, rahalised

investeeringud, äriühingud) võlgnikul ei ole Kohus tuvastab, et U. O. on maksejõuetu ning

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas

hetkeseisuga ei esine.

5. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega

loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene

teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

6. Pankrotihaldur Kauri Rattus on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kauri Rattus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku U. O. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kauri

Rattuse ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS

§ 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja

korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

8. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse. U. O. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud.

9. Võlgnik on oma makseraskusi põhjendanud eeskätt eluaseme soetamiseks võetud laenuga

seotud asjaoludega ning perekondliku olukorra muutumisega, samuti sellega, et osa

laenukohustustest võeti sõbra palvel, kes esialgu maksis kohustusi, kuid hiljem seda enam ei

teinud. Esitatud andmetest ei nähtu, et võlgnik oleks kohustusi võtnud otseselt pahatahtlikult või

maksevõime teadlikul puudumisel. Samas tuleb kohustustest vabastamise eelduste hindamisel

arvesse võtta, et võlgnikul on nõue sõbra vastu, kelle eest võetud kohustuste täitmist võlgnik ise

kannab. Võlgnikul lasub kohustus kasutada mõistlikke meetmeid oma varalise seisundi

parandamiseks, sh nõuda kolmandalt isikult tema poolt üle võetud või tema eest tasutud

kohustuste hüvitamist. Seni esitatud avaldusest ei nähtu, millises ulatuses ja milliste tulemustega

on võlgnik sellist nõuet sõbra vastu maksma pannud, mistõttu võib see asjaolu omada tähtsust

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku käitumise ja hoolsuse hindamisel. Võlgnik on

kinnitanud valmisolekut tegeleda tulutoova tegevusega, teavitada kohut ja usaldusisikut oma

sissetulekutest ja varast ning täita muid seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnikul on alaealine

4 (5)

2-25-17192

ülalpeetav, mis samuti mõjutab tema majanduslikku olukorda, kuid ei välista iseenesest

kohustustest vabastamise menetluse algatamist

Seega andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud aluste olemasolu kohta asjas ei esine. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

10. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku.

11. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.5.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

12. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9).

13. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

14. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb

võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

5 (5)