2-24-8277/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8277

Kohtuasi

A.K hagi kohtutäitur Marek Laanemetsa ja I.Q vastu

kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks,

kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu kahju

hüvitamiseks

ning

I.Q

vastu

kinnisasja

väljanõudmiseks või kahju hüvitamiseks ning

kasutuseelise hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja A.K (isikukood XXX)

Kostja I.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marta Lember

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.K määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus muutmata.

3. Asendada kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamisel A.K nimi tähemärkidega

ning mitte avalikustada tema isikukoodi.

4. Mõista A.K-lt Eesti Vabariigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv 70 eurot. Makseinfo on lisatud määrusele. Riigilõivu tasumisega

viivitamise korral tuleb A.K-l tasuda alates määruse jõustumisest kuni riigilõivu

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

2-24-8277

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.K (hageja) esitas 25.05.2024 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Marek Laanemetsa

(kostja I) ja I.Q (kostja II) vastu täiteasjas nr 014/2007/1189 10.05.2024 toimunud

kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu kahju

hüvitamiseks ning I.Q vastu kinnisasja väljanõudmiseks või kahju hüvitamiseks ning

kasutuseeliste hüvitamiseks.

2. Maakohus keeldus 05.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis kõik

menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 määrusega jäi hageja

määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.06.2024, kui Riigikohus jättis hageja

määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

3. Kostja II esitas 31.07.2024 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus

hüvitada menetluskulud 1431,46 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu) koos kohustusega

tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja II menetluskulud koosnevad

lepingulise esindaja kuludest. Kostja II advokaadist lepinguline esindaja tegi tunnitasuga 160

eurot (lisandub käibemaks) kostjat II esindades toiminguid kokku 7 tunni ja 20 minuti

ulatuses. Kostja II kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud käibemaksu

tagasi arvestada, mistõttu palus ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

4. Hageja vaidles kostja II menetluskuludele vastu, tuginedes 24.09.2024 vastuväites sellele,

et tsiviilasja toimik ei sisalda ühtegi dokumenti, mis kinnitaks Mari-Liis Ranna esindusõigust.

Juhuks kui kohus leiab, et Mari-Liis Rand on kostja II esindajaks, esitas hageja järgmised

vastuväited. 31.07.2024 kuupäevaga menetlusdokument ei sisalda ühtegi tõendit, mis

kinnitaks 1431,46 euro tasumist kostja II poolt õigusabi osutajale. Arvestades, et kostjal II tuli

menetluse käigus täita ainult 28.05.2024 kohtunõue, on põhjendamatu ajakulu 20 minutit

05.06.2024 kohtutäituri seisukoha ja 05.06.24 määrusega tutvumiseks. Eelduslikult kulus

hageja hinnangul nendeks toiminguteks maksimaalselt 5 minutit. Samuti on hageja hinnangul

põhjendamatu ajakulu 10 minutit 20.06.2024 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega

tutvumiseks ja klientidega suhtluseks. Jääb arusaamatuks, milliste klientidega on suheldud

ning millisel eesmärgil, kui asjas on kostjaks ainult kostja II. Lisaks on tegemist ilmselgelt

ülepaisutatud ajakuluga, millele eelduslikult kulus maksimaalselt 5 minutit. Ka ajakulu 10

minutit 26.06.2024 Riigikohtu määrusega tutvumiseks on ülepaisutatud, eelduslikult kulus

maksimaalselt 5 minutit. 31.07.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele kulus hageja

hinnangul eelduslikult maksimaalselt 30 minutit. 04.06.2024 menetlusdokumendi, s.o 3-

leheküljelise kohtunõude täitmise ajakulu 5 tundi ja 40 minutit on ülepaisutatud, sest vastuse

koostamisel kasutatud väited on identsed tsiviilasjas nr 2-23-9972 esitatuga. Samuti ei olnud

tegemist keeruka õigussuhtega. Eelduslikult kulus kohtunõude täitmiseks ja kostjaga II

suhtlemiseks maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit. Kuna tegemist ei ole keerulise

õigusvaidlusega, on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 140 eurot.

2-24-8277

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 05.11.2024 määrusega kostja II taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude

hüvitise 1006,50 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 226 lg 1 viimase lause kohaselt eeldada advokaadi esindusõiguse olemasolu. Kohtul ei ole

hageja esitatu ega muude asjaolude pinnalt tekkinud advokaadi esindusõiguses kahtlust. Seega

ei ole alust jätta kostja II lepingulise esindaja kulusid kindlaks määramata.

5.2.

Hageja hinnangul on tõendamata, et kostja II oleks esindajale õigusabi osutamise eest

tasunud. Kohtupraktikas on leitud, et menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse

eest esindajale tasunud (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Poolel peab õigusabi tasu

väljamõistmiseks olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Seejuures peab TsMS §

176 lg 6 esimese ja teise lause kohaselt õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse

olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel, sätte mõtte kohaselt siis, kui kohtul tekib

kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda (vt RKTKm

10.02.2026, 3-2-1-173-15, p 13). Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS §

218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest

tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11).

Eelnev kehtib kohtu hinnangul ka advokaadist esindaja kohta. Kokkuvõtvalt ei ole kohtul

tsiviilasja materjalide pinnalt tekkinud kahtlust, et kostjal II puuduks advokaadist esindaja ees

õigusabi eest tasumise kohustus.

5.3.

Kostja II põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on kokku 1006,5 eurot.

Vaidluse keskmist keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) arvestades saab

hüvitatavaks pidada maksimaalselt tunnitasu 183 eurot (käibemaksuga).

Kostja II menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Põhjendatud ja vajalikeks

toiminguteks, mille kulu teine menetlusosaline peaks kandma, saab kokkuvõtvalt pidada:

hagiavalduse ja lisadega tutvumine, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine hagi menetlusse

võtmisele ja hagi tagamise taotlusele – 4 tundi ja 20 minutit; tutvumine kohtutäituri seisukoha

ja 05.06.2024 määrusega – 20 minutit; tutvumine ringkonnakohtu 20.06.2024 määrusega,

suhtlus klientidega – 10 minutit; tutvumine Riigikohtu määrusega, suhtlus klientidega – 10

minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit.

Arvestades menetluses tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja esindaja

kvalifikatsiooni, pidas kohus kostja II esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 5,5 tundi.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 05.11.2024 määruse

ja saata asja maakohtule kostja II menetluskulude avalduse uueks läbivaatamiseks ning

määrata kostjale II tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks ja kohustada kostjat II

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (leping, arved, maksekorraldused). Samuti

palus hageja lahendi avalikustamisel asendada hageja nimi initsiaalide või tähemärkidega,

jättes avalikustamata isikukoodi ja vara andmed.

2-24-8277

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

valesti tuvastanud, et kostja II esindaja esindas teda ainult praeguses tsiviilasjas. Kohtule oli

e-toimiku kaudu nähtav, et kostja II kasutas sama esindajat ka tsiviilasjades nr 2-23-9972 ja 2-

24-9140 kui ka täitemenetluses täiteasjas nr 018/2024/1016, mistõttu on hagejal õigustatud

alus kahelda kostja II menetluskulude põhjendatuses ja vajalikkuses. Kostja II menetluskulud

sisaldavad ilmselt teises tsiviilasjas, sh täitemenetluses osutatud õigusabi kulusid. Kostja II

kinnitus, et õigusabi on osutatud praeguses tsiviilasjas, on paljasõnaline ja tõendamata.

Maakohtul tuli eeltoodust tulenevalt menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel eeldada, et

esitatud andmed ei pruugi olla õiged, kuna tõendeid kostja II ei esitanud.

Maakohtu viidatud Riigikohtu seisukohad (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18 ja

RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11) ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, sest

viidatud tsiviilasjades ei olnud menetluskulude suurust vaidlustatud põhjendusel, et õigusabi

kulud võivad olla seotud teiste tsiviilasjade ja täitemenetluse kuludega. Maakohus rikkus

TsMS § 176 lg-t 6, kuna ei kohustanud kostjat II esitama kohtule menetluskulusid tõendavaid

dokumente, piirates seega hageja menetlusõigust tutvuda esitatud tõenditega ning vajadusel

esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid. Kuna kostja II esindaja menetluskulude suurust ja

tasumist kinnitavaid tõendeid ei esitanud, ei saanud kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel analüüsida asjas esitatud tõendeid ja toimingute keerukust.

Hageja kordas kaebuses 24.09.2024 vastuväites esitatud seisukohti kostja II menetluskuludele

ning lisas, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud ka asjaoluga, et

hageja ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada, kuna kohtul oli

iseseisev kohustus edastada hagiavaldus menetlemiseks õigele kohtule (TsMS § 65 ja § 76 lg

3). Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Samuti ei kontrollinud

kohus tasumisele kuuluva menetluskulu reaalset mõju hageja kui vähekindlustatud isiku ja

osalise töövõimega isiku põhiõigustele sh hageja iseseisva toimetuleku võimele. Hagejal

puuduvad rahalised vahendid nõutava menetluskulu hüvitise tasumiseks ühekordse summana.

Kohtul on võimalik ajatada tasumisele kuuluv menetluskulu, arvestades hageja majanduslikku

olukorda ja vältimaks täiendava täitemenetluse läbiviimist.

7. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus

nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja

2-24-8277

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes

juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9;

RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja II lepingulise esindaja

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire

ületanud. Kostjat II esindas siinses menetluses toimingute tegemisel advokaat Mari-Liis Rand.

Asjaolu, et kostja II kasutas teda esindanud lepingulist esindajat lisaks käesolevale

tsiviilasjale ka teistes tsiviilasjades ja täitemenetluses, ei anna alust kahelda käesolevas

menetluses kantud kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatuses ja vajalikkuses.

Maakohus on nõutava põhjalikkusega hinnanud siinse menetluse raames kostja II esindamisel

tehtud toimingute vajalikkust ning ajakulu põhjendatust, arvestades seejuures asja keerukust,

menetluses tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja esindaja kvalifikatsiooni.

Määruskaebuses esitas hageja kostja II lepingulise esindaja konkreetsete toimingute ja nende

ajakulu vaidlustamisel samad seisukohad, mis maakohtule 24.09.2024 esitatud vastuväites (dtl

616). Maakohus on hageja poolt vaidlustatud kostja II lepingulise esindaja toimingute

vajalikkuse ja põhjendatuse osas juba seisukoha võtnud, vähendades seejuures kostja II

lepingulise esindaja ajakulu taotletuga võrreldes 1 tunni ja 50 minuti ulatuses. Samuti

vähendas maakohus kostja II lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Eeltoodut arvestades on

maakohus lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hageja vastuväidete

valguses hinnanud ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsusesse

sekkuda.

12. Kolleegiumil ei ole asja materjalide põhjal alust kahelda, et kostjal II on advokaadist

lepingulise esindaja õigusteenuse eest tasumise kohutus, mistõttu jätab ringkonnakohus

kulude kandmist tõendavad dokumendid TsMS § 176 lg 6 alusel kostjalt II välja nõudmata.

Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat,

siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel

juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset

kohaldamata (01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti

leidnud, et osundatu kehtib ka advokaadist esindaja kohta.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele tasumisele kuuluva menetluskulude hüvitise

ajatamise kohta märgib ringkonnakohus, et hageja vastav taotlus määruse täitmise korra

kindlaksmääramiseks ei anna alust menetluskulude hüvitise maksmise kohustust ajatada.

TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg 1

kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline võlgniku taotluse rahuldamine on mõistlik ega

kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Tasumise ajatamine riivab paratamatult

kostja II huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Arvestades

hagejalt väljamõistetud hüvitise suurust (1006,5 eurot) ning asjaolu, et määruskaebuse

esitamise tõttu on hüvitise sissenõutavaks muutumine lükkunud üle aasta edasi, ei ole põhjust

2-24-8277

hageja kehva varalise seisundi tõttu hüvitise maksmise kohustust lahendi jõustumise järel

ajatada. Hageja ei ole välja toonud ja tõendanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid

alust sellises olukorras hüvitise maksmist täiendavalt edasi lükata. Riigikohtu praktika

kohaselt ei anna pelgalt menetlusosalise võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel TsMS

§ 445 lg 1 järgi alust kohustuse täitmise edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188,

p 17).

14. Hageja väited selle kohta, et menetluskulude tema kanda jätmine oli põhjendamatu,

puudutavad menetluskulude jaotust ega anna alust muuta menetluskulude kindlaksmäärmaise

määrust. Menetluskulude jaotus on määratud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega

(20.06.2024 määrus), mida sai TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest tulenevalt vaidlustada

üksnes selle lahendi peale edasi kaevates. Hageja määruskaebus menetluskulude jaotust ette

nägeva ringkonnakohtu määruse peale jäi aga Riigikohtu 26.06.2024 määrusega menetlusse

võtmata. Seega määras maakohus menetluskulude suuruse õigesti kindlaks jõustunud

lahendist tuleneva menetluskulude jaotuse alusel.

15. Hageja taotlusel asendab ringkonnakohus TsMS § 462 lg 2 alusel koostoimes TsMS §

463 lg-ga 2 kohtumääruse avalikustamisel hageja nime tähemärkidega ega avalikusta tema

isikukoodi.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu mõistab ringkonnakohus TsMS § 179 lg 1 ja §

190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse riigilõivu 70 eurot, mida hageja pidi määruskaebuselt

tasuma, kuid mille tasumisest vabastas maakohus 14.11.2024 määrusega hageja, juhindudes

TsMS § 184 lg-s 4 sätestatud menetlusabi jätkumisest. Enne seda andis Harju Maakohus

hagejale 10.06.2024 määrusega menetlusabi teise määruskaebuse esitamisel ning hoiatas

hagejat, et kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal arvestada võimalusega, et tal tuleb

kohtulahendi alusel tasuda riigilõiv, mille tasumisest ta algselt vabastati. Seega sai hageja

menetlusabi kohustusega see hiljem hüvitada. Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid,

millest saaks järeldada, et ta tuleks mõjuval põhjusel riigilõivu tasumisest TsMS § 190 lg 7

alusel vabastada. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda TsMS § 179 lg

9 järgi lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

17. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)