2-26-10641/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht

14.mai 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

Nr 2-26-10641

Q.N hagi Sihtasutus Viljandi Haigla vastu kahju

hüvitamiseks

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Q.N (isikukood XXX¸ viibimiskoht XXX

Kostja

Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585)

Määruse tegemine

eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Jätta taotlus riigi õigusabi määramiseks

rahuldamata.

1. Seoses eelnevaga:

1.1 jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

1.2 toimetada kohtumäärus hagejale kätte.

3. Selgitada:

3.1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud

menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Q.N esitas kohtusse hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt hakkas tal 27.02.2026.a valutama

kõrv, mis järjest enam muutus tugevamaks ja intensiivsemaks. Esmalt pöördus valvuri poole,

selgitas ja näitas inglise- ja venekeeles, et kõrv väga valutab. Samuti edastas samasisulise

pöördumise läbi tahvelarvuti nr: 2-26/2-2/2405. Pöördus ajavahemikul (27.02.2026.a -

11.03.2026.a) oma kõrvaprobleemiga korduvalt läbi valvurite vahenduse Tartu vangla

tervishoiuteenuse osutaja poole, abi sealjuures saamata. Kuivõrd tema kaebused ja järjest

ägeneva kõrva ja lõualuu vaevused jätkusid ei osutatud piisavalt abi valu leevendamiseks. Leiab,

et teda oleks tulnud viivitamatult suunata edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringutele ja eriarsti

juurde. Oleks saanud vältida valeravimi manustamist. Tagajärjeks on hetkel temal ühe kõrvaga

kuulmine varasemaga võrreldes oluliselt halvenenud. Teda koheldi kaaskinnipeetavatega

võrreldes Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuoluliselt (PS) § 18. Antud juhtumist nähtuvalt on

temale tekkinud tervisekahju, kuna ta ei kuule enam ühest kõrvast korrektselt. Inimväärikuse

alandamine seisnes selles, et pidi viis ja rohkem päeva kannatama piinavat valu, ilma sellele

leevendust saamata, ning teda ei viidud kohe meditsiiniosakonda, kuigi seda oli vaja ja seda ta ka

palus. Ilma vereproovita ja põletiku tekitajata tuvastamiseta määrati ravi suva järgi. Võttes

aluseks eeltoodu, ning arvestades, et nõue seisneb arstiabi õigel ajal andmata jätmises, valede

ravimite määramises, ning väga pikalt valu kannatamine. Ta kritiseeris arstiabi valikulist andmist

või andmata jätmist perioodil 27.02.2026.a - 11.03.2026.a ja korduvast keeldumisest tema

meditsiiniosakonda viimisest. Lisaks valede ravimite hoolimatusest määramine, mis tingis

põletiku süvenemise on tervis saanud kahjustuse.

Kohtu põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta avaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

3. TsMS § 11 lg 1 järgi vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.

Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi

halduskohtu pädevuses.

4. Käesoleval juhul puudub hageja ja kostja vahel tsiviilõigussuhe. Hageja nõuab Viljandi

Haiglalt talle õigusvastaselt tekitatud lisakannatuste ning ebameeldivuste hüvitamist, millised on

talle tekkinud seoses vangla meditsiiniosakonna õigusvastase tegevusega. Hageja arvates kuulub

vangla meditsiiniosakond tema poolt kostjana nimetatud haigla alluvusse.

5. Hagiavalduse kohaselt tekitati hagejale kahju sellega, et talle tekitati õigusvastaselt

lisakannatusi ja ebameeldivusi seoses vangla meditsiiniosakonna õigusvastase tegevusega.

Riigikohtu viimase seisukoha järgi on kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse

osutamisega seotud vaidlusi pädevad lahendama halduskohtud (Riigikohtu üldkogu lahend asjas

nr 3-21-30, p-d 22, 25 ja 27). Kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla või kliinikumi

tegevus on omistatav riigile, keda esindab haldusorganina vangla. Seega tekib kinnipeetaval

väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust

osutava haigla või kliinikumiga. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva kahju eest vastutab vangla

(RVastS § 12 lg 1) (Riigikohtu erikogu lahend asjas nr 3-21-924, p-d 11-13). Hagejal ei ole

võimalik saavutada hagiavalduse esitamisega olukorda, et tema nõuet väidetava kahju

hüvitamiseks menetletaks maakohtus. Hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks

halduskohtu poole. Kui hageja soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, peab ta esitama

kaebuse otse halduskohtule. Maakohus ei edasta kaebust halduskohtule. Maakohus ei saa anda

asja pädevuse järgi halduskohtule (RKEKm 21.06.2016 3-3-4-2-16, p 8).

6. Eelnevast lähtudes keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.

7. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata seoses käesoleva hagiavalduse menetlusse

võtmise keeldumisega.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik