3-26-1275/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mail 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-1275

Haldusasi

I.U kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastama tema

pöördumistele

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja I.U

RESOLUTSIOON

1. Tagastada I.U kaebus.

2. Jätta I.U taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohus registreeris 28. aprillil 2026 I.U kaebuse Tallinna Vangla

kohustamiseks vastama tema pöördumistele. Kaebaja märgib, et vangla ei ole vastanud tema

järgmistele pöördumistele:

1) 26.02.2026 16:58 1-26/2-2/3104;

2) 25.02.2026 15:13 1-26/2-2/3035;

3) 10.03.2026 07:54 1-26/2-2/3794;

4) 14.03.2026 09:55 1-26/2-2/4049;

5) 14.03.2026 10:08 1-26/2-2/4051.

2. Kohus palus 28. aprilli 2026. a kohtunõudega Tallinna Vanglal teatada, kas vangla on

mõnele kaebuses viidatud pöördumisele vastanud või kas kaebaja on pöördunud vangla poole

vaidega seoses tema pöördumistele vastamata jätmisega.

3. Tallinna Vangla vastas 30. aprillil 2026 kohtunõudele ning selgitas, et kaebaja 25. veebruari

2026 ja 26. veebruari 2026 pöördumistele (VaPo nr 1-26/2-2/3104 ja 1-26/2-2/3035) on vangla

vastanud 13. märtsi 2026. a vastusega nr 2-2/1-26/3772-2. Kaebaja on vastuse kättesaamist

omakäeliselt kinnitanud (digitoimiku lehekülg (dtl) 10). Kaebaja 10. märtsi 2026 pöördumisele

(VaPo nr 1-26/2-2/3794) on vangla vastanud 24. märtsi 2026. a vastusega nr 6-7/1-2/1140-2.

Vastus on kaebajale kätte antud 24. märtsil 2026 (dtl 14). Kaebaja 14. märtsi 2026

pöördumised (VaPo nr 1-26/2-2/4049 ja 1-26/2-2/4051) võttis vangla teadmiseks ja neile ei

vastanud. Kaebaja on pöördumised pealkirjastanud küll vaietena, kuid vaietena vangla neid ei

käsitlenud, sest neis pöördumistes kaebaja üksnes kommenteerib tema selgitustaotlustele antud

vangla vastuseid. Vaiet eeltoodud pöördumistele vastamata jätmisega seonduvalt kaebaja

Tallinna Vanglale esitanud ei ole.

4. Kaebaja esitas 30. aprillil 2026 vastuväite vangla vastusele, märkides, et ei ole kätte saanud

vastust seoses teise kinnipeetava tervisega ning vastust vaidele, kus kaebaja ei nõustunud

jalutuskäigu graafikuga.

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kohtule nähtub, et kaebaja 25. veebruari ja 26. veebruari 2026. a pöördumistele on vangla

vastanud 13. märtsil 2026 (dtl 10). Vastuses viitab vangla kaebaja 25. veebruari 2026

pöördumisele nr 1-26/2-2/3035 ning 26. veebruari 2026. a pöördumisele nr 1-26/2-2/3104 ning

selgitab, et ühendab viidatud kaebaja pöördumised üheks vastuseks. Vastuselt nähtub, et

kaebaja on allkirjaga kinnitanud selle kättesaamist. Samuti nähtub, et kaebaja 10. märtsi 2026

pöördumisele on vangla vastanud 24. märtsil 2026 (dtl 11). Vangla viitab vastuses kaebaja

pöördumisele nr 1-26/2-2/3794, kus kaebaja kirjeldab teise kinnipeetava emotsionaalse

seisundi kõikumist. Asjaolu, et kaebajale on ka kõnealune 24. märtsi 2026. a vastus kätte

antud, kinnitab vangla vastuse lisas 3 esitatud Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi

Delta väljavõte (dtl 14). Seega ei näi kohtule usutav kaebaja väide, et ta ei ole saanud kätte

vangla vastust seoses tema pöördumisega teise kinnipeetava tervise pärast.

6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. Seega peab esinema kaebaja subjektiivsete õiguste riive, mille kaitsmiseks kaebus

esitatakse. Olukorras, kus kaebaja taotleb vangla kohustamist vastama tema pöördumistele,

millele vangla on tegelikkuses juba vastanud ning esitanud selle kohta veenvad tõendid, ei

nähtu kohtule kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, mille kaitsmiseks võiks kaebuse esitamine

vajalik olla. Kuivõrd vangla on vastanud kaebaja 25. veebruari, 26. veebruari ja 10. märtsi

2026. a pöördumistele, ei esine selles osas kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ning seetõttu

puudub kaebajal vastavas osas kaebeõigus. Seetõttu tagastab kohus 25. veebruari, 26. veebruari

ja 10. märtsi 2026. a pöördumistele vastamiseks kohustamise osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

Kohtule nähtub, et kaebaja on esitanud 10. märtsil 2026 vanglale selgitustaotluse, milles soovis

teada, mis kell algavad neljandas üksuses jalutuskäigud. Vangla vastas kaebaja pöördumisele

13. märtsil 2026 (nr 6-7/1-26/1174-2; dtl 17). Seejärel esitas kaebaja 14. märtsil 2026 vaidena

pealkirjastatud pöördumise (dtl 2), kus märgib, et sai 13. märtsi 2026. a vastuse nr-ga 6-7/1-

26/1174-2 ning et ta ei ole nõus selle vastusega, esitades endapoolsed kommentaarid.

Vangla esitatud vastusest nähtub ka, et kaebaja esitas 13. veebruaril 2026 pöördumise, kus

kaebaja soovis infot, kas tal on vaja vanad ajakirjad ära visata või mitte ning kes selle üle

otsustab. Vangla vastas kaebaja pöördumisele 13. märtsil 2026 (nr 2-2/1-26/2961-2; dtl 18).

Seejärel esitas kaebaja 14. märtsil 2026 vaidena pealkirjastatud pöördumise (dtl 3), kus märgib,

et ei ole nõus vangla 13. märtsi 2026. a vastusega nr 2-2/1-26/2961-2, esitades endapoolsed

kommentaarid.

Kohus järeldab eelpool kirjeldatust, et kaebaja esitas vanglale selgitustaotlused info saamiseks,

millele vangla vastas 13. märtsil 2026. Kuigi kaebaja on 14. märtsil 2026 esitatud pöördumised

pealkirjastanud vaietena, toimis vangla kohtu hinnangul õiguspäraselt, võttes kõnealused

pöördumised teadmiseks, käsitlemata neid vaietena. Vangla 13. märtsi 2026. a vastused

kaebaja selgitustaotlustele ei olnud haldusaktid või toimingud, millele oleks saanud vaiet

esitada. Kõnealused vangla vastused kaebaja selgitustaotlustele ei olnud regulatiivse toimega,

vaid vangla edastas üksnes kaebaja küsitud info. Seega ei pidanudki vangla kaebaja 14. märtsil

2026 esitatud pöördumisele vastama seoses jalutuskäigu graafikuga, mistõttu ei ole asjakohane

ka kaebaja vastuväide, et ta ei ole saanud vastust vaide osas, mille esitas seoses jalutuskäigu

graafikuga. Eeltoodud põhjustel on kaebuse rahuldamine kaebaja 14. märtsi 2026. a

pöördumisi puudutavas osas ebatõenäoline. Asjaolu, et vangla ei vastanud kaebaja 14. märtsi

2026. a pöördumistele, vaid võttis need teadmiseks, ei kujuta endast kaebaja õiguste

märkimisväärset riivet, seda saab pidada väheintensiivseks. Seetõttu tagastab kohus 14. märtsi

2026. a pöördumistele vastamiseks kohustamise osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja

menetlusabi taotlust. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/