2-24-4021/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-4021

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi A. Z. vastu

põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

13 219,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja v.adv Rainer Kuulme, e-post XXX

Kostja A. Z. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt A. Z. hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks välja kostja ja XXX

AS vahel 11.07.2023 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 10 999,74 eurot,

intress 512,20 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 308,64

eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses tasumata

põhivõlgnevuselt (10 999,74 eurot) alates 13.03.2024 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2355 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2355 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 XXX AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 12.03.2024 (täiendatud 29.04.2024 ja

23.08.2024) Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 10 999,74

eurot, intressid 512,20 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

293,40 eurot ning viivise alates 13.03.2024 põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras kuni põhivõla (10 999,74 eurot) tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 2525 eurot, sh riigilõiv 910 eurot ja

õigusabikulud 1615 eurot.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 11.07.2023 laenulepingu nr

XXX, mille alusel sai kostja 11 000 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 60 osamaksega alates 05.08.2023.

Laenulepingus lepiti kokku intressimääras 11% aastas ja lepingu haldustasus 1,30

eurot kuus. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 11,84%.

1.2.

Kostja rikkus lepingu tingimuste p 5.1 ja ei tasunud osamakseid alates

05.08.2023. Kostja on laenulepingu alusel tasunud vaid 0,26 eurot, mis on arvestatud

põhiosa katteks. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 11.1 oli krediidiandjal õigus leping

üles öelda juhul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamakse tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka panga

poolt antud 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja andis 21.11.2023

kostjale täiendava 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teavitas, et

laenuandja ütleb lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, kui kostja ei tasu

tagasimakseid tähtaja jooksul. Ülesütlemise hoiatuse edastas krediidiandja kostjale

21.11.2023 e-posti ja posti teel. Kuna kostja tähtajaks võlgnevust ei tasunud, ütles

krediidiandja lepingu 19.12.2023 üles. Ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud nii

posti teel kui ka e-posti teel laenulepingus toodud kostja antud aadressile.

1.3.

Krediidiandja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale ning teavitas sellest

kostjat eposti teel 16.01.2024.

1.4.

Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa

tasumata jäägi 10 999,74 eurot. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus

lepingu põhiosamaksetes 10 999,74 eurot ja intressimaksetes 512,20 eurot. Kostja ei

ole tagasimakseid teinud ka pärast lepingu ülesütlemist.

1.5.

Hageja nõuab viivist kuni lepingu ülesütlemiseni osamaksetele järgnevast

päevast ja alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast kogu põhivõlalt (10 999,74

eurot) lepingus kokku lepitud laenuintressi päevase määraga võrdses määras, s.o

0,03% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivis 293,40 eurot.

1.6.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 35 euro ulatuses, mis on

kujunenud järgmiselt: 16.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 29.01.2024

teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.02.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5

eurot.

2. Kohus toimetas hagi kostjale kätte väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 13.06.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hageja nõude aluseks on XXX AS ja kostja vahel 11.07.2023 sõlmitud laenuleping nr

XXX. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu allkirjastanud, et

lepingudokumendid on kostjale kättesaadavaks tehtud ning et lepingule oli lisatud Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht, mis koos lepingu põhitingimustega sisaldas VÕS §-s 404 nõutud

teavet.

5. Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks

olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal

kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra, mis 11.07.2023 oli 50,16%.

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited krediidilimiidi kasutusse võtmise

ning selle jäägi kohta.

7. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et

krediitkaardilepingu sõlmimise eel hinnati hageja väitel kostja krediidivõimelisust ja

finantsolukorda laenutaotluses esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte (periood

05.01.2023–05.07.2023) ning avalike päringute tulemuste põhjal. Krediidiandja tuvastas, et

kostjal puudusid Maksu- ja Tolliameti nõuded, äri- ja ettevõtluskeelud ning maksehäired.

Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja varale polnud seatud areste ning puudusid ka

ametlikud teadaanded ja karistused (dtl 4; 51–52). Kostja keskmiseks töötasuks arvestas

krediidiandja 1350 eurot, mis põhines laenu taotlemise eelneva kuue kuu andmetel (dtl 4; 53–

54; 55; 131; 135–136). Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja sissetulek tulenes töölepingust

Mgame OÜga, mis sõlmiti 04.07.2022, seega oli kostja laenutaotluse esitamise ajal ettevõttes

töötanud 12 kuud (dtl 55; 131). Kostja esitatud ja kontrollitud andmete põhjal puudusid

kostjal ülalpeetavad (dtl 4). Krediidiandja tuvastas kostja edastatud info ja konto väljavõtte

alusel, et kostja majapidamiskulud olid 565 eurot (dtl 102; 132) ja kohustused 44,62 eurot (dtl

4; 132). Krediidiandja tuvastas, et kohustus hõlmas Telia järelmaksulepingut, mille kostja

märkis laenutaotlusele ning mille krediidiandja kostjaga telefoni teel üle täpsustas (dtl 4; 55).

Sõlmitava lepingu kuumakse oli 239,72 eurot kuus (dtl 4; 12). Kostjal jäi vabasid vahendeid

uue laenukohustuse teenindamiseks ca 600 eurot ning kostja kohustused moodustasid tema

sissetulekust kokku 21%. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust

saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 239,72 euro suuruseid kuumakseid.

8. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul ei ole vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste põhjal alust asuda seisukohale,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

lepingutega võetud kohustusi täita. Kohtu arvutuste kohaselt jäi kostjal majapidamiskulude

kandmise ja kohustuste tasumise järel vaba raha 500,66 eurot (1350–565–44,62–239,72).

9. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et XXX AS loovutas nõude

aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud

(kohtuotsuse p 1.3).

10. Hageja väitel on kostjal tasumata põhivõlg 10 999,74 eurot. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks kohtuotsuse punktides 1.2 ja 1.4 toodud hageja faktiväited maksetega

viivitusse jäämise ning lepingu ülesütlemise teate saatmise kohta. Hageja väitel luges

krediidiandja lepingu erakorraliselt üles öelduks 19.12.2023. Tagastamata laenusumma

tasumise nõue on seega muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab selle kostjalt välja.

11. Hageja on välja toonud, et lepingu alusel arvestas krediidiandja intressi 11% aastas

lähtudes tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja väitel on

kostjal tasumata intress perioodi 11.07.2023–15.12.2023 eest kokku 512,20 eurot. Kohus loeb

kostja poolt omaks võetuks hageja väited intressikokkuleppe ja intressi tasumata jätmise

kohta ning mõistab tasumata intressi kostjalt välja.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingus kokkulepitud intressiga võrdses

määras, s.o 11% aastas ja 0,03% päevas, lepingu kehtivuse ajal alates esimese osamaksega

viivitusse sattumisest ning seejärel lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagi

esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 293,40 eurot. Kohus rahuldab hageja

viivisenõude.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et hageja saatis

kostjale meeldetuletuskirjad kuupäevadel 16.01.2024, 29.01.2024 ja 12.02.2024.

Meeldetuletuskirjade saatmise vahe on vähemalt 7 päeva. Kohus peab põhjendatuks

sissenõudmiskulude hüvitamist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 35 eurot.

14. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

16. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 257–258), millest nähtuvalt

on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot ja

õigusabikulud 1615 eurot (9,5 töötundi tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta). Hageja

palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

17. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 910 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud. TsMS § 138 lg-test 1 ja

2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv

910 eurot.

18. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud:

hagiavalduse koostamine (4 tundi), kohtunõude täitmine 29.04.2024 (1 h 30 min), kohtunõude

täitmine ja menetluskulude nimekirja koostamine 23.08.2024 (2 tundi), kohtunõude täitmine

ja menetluskulude nimekirja koostamine 14.04.2026 (2 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja

tunnitasu 170 eurot põhjendatud, arvestades esindaja kvalifikatsiooni. Esindaja tunnitasu ei

ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda vandeadvokaadist esindaja puhul. Hagiavalduse

koostamise ning 29.04.2024 ja 23.08.2024 menetlusdokumentide koostamise ajakulu on

põhjendatud. Kohus leiab, et 08.04.2026 nõudele vastamise ja menetluskulude nimekirja

täienduse esitamise ajakulu 2 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud, arvestades, et kohus

palus esitada konkreetsed täiendavad tõendid ning vastuse ja tõendite esitamine ei eeldanud

esindajalt mahukat tööd. 14.04.2026 toimingu puhul on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu

1 tund. Seega on põhjendatud õigusabikulud kokku 1445 eurot (8,5 × 170).

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista

kokku 2355 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

20. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

21. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte avalikult,

kuivõrd menetluse käigus ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja

registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kohus proovis kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX ning e-posti

aadressidele XXX, XXX ja XXX. Kostjal ei ole Eestis lapsi ega abikaasat, samuti puudub

teave töökoha olemasolu kohta. Täiendavalt on kohus teinud 28.05.2024 päringu Politsei- ja

Piirivalveametile (PPA), kuid PPA-l puuduvad täiendavad andmed kostja aadresside ja

kontaktandmete kohta. Tsiviilasja nr XXX materjalidest nähtub, et 27.05.2025 on edastatud

kostjale kohtudokumendid aadressile XXX (lisa-aadress rahvastikuregistris), kuid puudub

teave kohtudokumentide kättetoimetamise kohta. Seega ei ole teavet selle kohta, et kostja elab

nimetatud aadressil ja saab seal kohtudokumente kätte. Ka rahvastikuregistris puuduvad

kostjal muud elukoha andmed.

22. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud. Kostja

menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal,

et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

23. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark kohtunik