2-25-119237/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-119237

Hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1903 eurot 23 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, asukoht XXX), lepinguline esindaja:

Sigrid Rahkema

Kostja: H.Y (isikukood XXX, viibimiskoht XXX-i)

Asja läbivaatamine

23.04.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja 27.04.2026 taotlus protokolli parandamiseks.

2. Lugeda 23.04.2026 kohtuistungi protokolli leheküljel 5 (dtl 285) kohtu küsimus

hageja esindajale õigeks kujul: „Kas saatsite e-postile XXX?“

3. Lugeda 23.04.2026 kohtuistungi protokolli leheküljel 5 (dtl 285) hageja esindaja

väide õigeks kujul: „Emailid on saadetud XXX“.

4. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi H.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

5. Mõista H.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1019,64 eurot.

6. Mõista H.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 1019,64 eurolt

alates 08.10.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

7. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi H.Y vastu osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista H.Y-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõla suuremas summas kui 1019,64 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivise 583,17 eurot.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Menetluskulud jätta 41% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 59% ulatuses

H.Y kanda.

10. Mõista H.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 864,35 eurot.

11. Mõista H.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse H.Y vastu 1629,63 euro võlgnevuse nõudes. Kohus tegi

05.08.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.08.2025

aadressil XXX-i. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.09.2025

määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu

Maakohtule.

2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.10.2025 Tartu Maakohtule

hagiavalduse H.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas

hagiavalduse täpsustuse 30.10.2025. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 1026,52 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 583,17 eurot ja alates 09.10.2025 edasiulatuva

viivise 1026,52 eurolt lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (Elisa) ja kostja järgmised lepingud:

1) 20.12.2021 liitumislepingu nr 12019970, millega Elisa kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust teenuspaketi XXX teenuste kasutamiseks ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest; 2) 04.05.2022 Mobiil-ID lepingu nr 12882861,

millega Elisa kohustus pakkuma kostjale Mobiil-ID teenust ning kostja kohustus

tasuma saadud teenuse eest; 3) 09.12.2022 liitumislepingu nr 14212691, millega

Elisa kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust teenuspaketi Suhtleja

teenuste kasutamiseks ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest; 4)

20.12.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr 12020176 (liitumislepingu nr

12019970 lisa 12020176), mille alusel soetas kostja seadme Samsung Galaxy A12

3+32GB (Exynos) maksumusega 139 eurot ning kohustus tasuma seadme eest 24

kuu jooksul osamaksetena; 5) 23.12.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr

12031185, mille alusel soetas kostja seadme Huawei Watch GT2 46mm Sport

Edition maksumusega 149 eurot ning kohustus tasuma seadme eest 24 kuu jooksul

osamaksetena; 6) 05.01.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 12135778, mille

alusel soetas kostja seadme Samsung 43" Crystal UHD teleri UE43TU7092UXXH

maksumusega 349 eurot ning kohustus tasuma seadme eest 36 kuu jooksul

osamaksetena; 7) 08.05.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 12895201, mille

alusel soetas kostja seadme Huawei MateBook D15 (BohrB-WAI9AQ)

maksumusega 549 eurot ning kohustus tasuma seadme eest 36 kuu jooksul

osamaksetena; 8) 09.12.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 14212694, mille

alusel soetas kostja seadme Samsung Galaxy Tab A8 32GB LTE ning kohustus

tasuma seadma eest 36 kuu jooksul osamaksetena; 9) 15.12.2022 nutikindlustuse

lepingu nr 14226422, millega Elisa kohustus pakkuma kostjale seadmekindlustuse

teenust soetatud seadmele ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest.

Elisa on kostjale esitanud järgnevad tasumata arved:

-

01.02.2023 nr 2037384906 summas 51,13 eurot (liitumislepingust nr 12019970

tulenev võlgnevus 8,99 eurot, liitumislepingust nr 14212691 tulenev võlgnevus

10,99 eurot, järelmaksulepingust nr 12031185 tulenev võlgnevus 6,208 eurot,

järelmaksulepingust nr 12135778 tulenev võlgnevus 9,694 eurot,

järelmaksulepingust nr 12895201 tulenev võlgnevus 15,250 eurot). Kostja tasus

arvest 15,38 eurot, seetõttu on arve põhiosa summas 35,75 eurot;

-

01.03.2023 nr 2037714077 summas 55,32 eurot (liitumislepingust nr 12019970

tulenev võlgnevus 8,99 eurot, liitumislepingust nr 14212691 tulenev võlgnevus

10,99 eurot, seadmekindlustuslepingust nr 14226422 tulenev võlgnevus 4,19

eurot, järelmaksulepingust nr 12031185 tulenev võlgnevus 6,208 eurot,

järelmaksulepingust nr 12135778 tulenev võlgnevus 9,694 eurot,

järelmaksulepingust nr 12895201 tulenev võlgnevus 15,250 eurot);

-

01.04.2023 nr 2038004960 summas 246,13 eurot (liitumislepingust nr 12019970

tulenev võlgnevus 7 eurot, liitumislepingust nr 12882861 tulenev võlgnevus 0,23

eurot, järelmaksulepingust nr 14212694 tulenev võlgnevus 203,556 eurot,

seadmekindlustuslepingust nr 14226422 tulenev võlgnevus 4,19 eurot,

järelmaksulepingust nr 12031185 tulenev võlgnevus 6,208 eurot,

järelmaksulepingust nr 12135778 tulenev võlgnevus 9,694 eurot,

järelmaksulepingust nr 12895201 tulenev võlgnevus 15,250 eurot);

-

01.05.2023 nr 2038341474 summas 689,32 eurot (järelmaksulepingust nr

12020176 tulenev võlgnevus 51,306 eurot, seadmekindlustuslepingust nr

14226422 tulenev võlgnevus 3,771 eurot, järelmaksulepingust nr 12031185

tulenev võlgnevus 49,672 eurot, järelmaksulepingust nr 12135778 tulenev

võlgnevus 203,59 eurot, järelmaksulepingust nr 12895201 tulenev võlgnevus

381,25 eurot).

Elisa ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 27.04.2023. Elisa loovutas kostja vastu

nõude hagejale 16.01.2025.

Vastavalt lepingu tingimustele nõuab hageja viivist 0,065% päevas. Hageja arvestab

viivist põhivõlalt 1026,52 eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast

kalendripäevast 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.10.2025

583,17 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 09.10.2025

lepingujärgses määras 0,065% päevas põhinõudelt 1026,52 eurolt.

Hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale meeldetuletuskirja 07.02.2025,

21.04.2025, 26.07.2025 ning kandnud muid makseviivitusest tingituid kulusid, mille

eest nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

3. Kostja märgib vastustes hagiavaldusele (25.11.2025 ja 02.04.2026), et tal olid kõik

arved tasutud kuni tema kinnipidamiseni, mis toimus 25.01.2023. Kostja helistas

Elisale 06.03.2023 ning informeeris sidefirmat, et ta viibib vanglas, ei oma e-mailile

ega numbrile ligipääsu, soovib arveid vanglasse ning palus kõik lepingud

peatada/lõpetada. Kostja andis Elisale enda vangla aadressi, kuid kostjale ühtegi

arvet ei saadetud. Elisa oli teadlik, et kostjal puudub ligipääs arvetele.

4. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega. Hageja selgitab, et kostja helistas Elisa

infoliinile 06.03.2023, mille tulemusel 20.12.2021 liitumisleping nr 12019970

numbrile 53525958 teenusepaketiga „XXX 15,99“ peatati (mida kinnitab 1.04.2023

arvel nr 2038004960 märgitu „Numbri peatamine“ hinnaga 3,50 eurot) ja 9.12.2022

liitumisleping nr 14212691 numbrile 55910241 teenusepaketiga „Suhtleja“ suleti ehk

lõpetati. Kostjal oli veel teisi lepinguid, ka järelmaksulepinguid, ning need lepingud

lõppesid maksmata arvete tõttu. Kostja vanglas viibimine ei vabasta teda lepinguliste

kohustuste täitmisest. Arved edastati lepingus kokkulepitud viisil ning kostjal oli

võimalik korraldada maksete tasumine kolmanda isiku kaudu. Kostja väited arvete

mittekättesaamise ja mittetäitmise kohta ei ole põhjendatud ega vabasta teda

tasumiskohustusest. Arve mittekättesaamine ei lõpeta maksekohustust, sest kohustus

tuleb lepingust. Samuti ei vabasta isikut kohustuse täitmisest tema viibimine

kinnipidamisasutuses, kuna tegemist on võlgniku isikliku olukorraga, mis ei mõjuta

nõuet.

5.

19.03.2026 toimus kohtuistung, kus pooled mh arutasid kompromissi sõlmimist.

Kohus selgitas pooltele, et nõude suurusest tulenevalt lahendatakse asi

lihtmenetluses.

6.

23.04.2026 toimus kohtuistung. Hageja märgib, et hageja sai kostja vanglas

viibimisest teada maksekäsu kiirmenetluse vastuväitest. Meeldetuletus- ja

nõudekirjade saatmise ajal hageja ei teadnud, et kostja viibib vangistuses. Nõuded

saadeti kostja e-posti aadressile XXX ja posti teel 04.03.2025 aadressile XXX ,

Hageja ei pea viivisemäära ebamõistlikult suureks. Lepingus kokkulepitud

viivisemäär ei ületa seadusjärgset määra, s.o 24% aastas.

Kostja jäi esitatud seisukohtade juurde. Kostja tunnistab 1036,78 euro suurust

võlgnevust koos viiviste ja muude kuludega. Kostja taotleb viivise vähendamist.

Kostja leiab, et viivis oleks olemata olnud, kui Elisa oleks saatnud arved vanglasse.

Kostja märgib oma majandusliku seisundi kohta, et talle ei kuulu mingit vara ning

pangakontol ei ole midagi. Praegu on kohtutäituri juures viimase kohtuotsusega

seotud kulud, s.o 3000 euro kandis. Tööd kostjal ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

7. Esmalt lahendab kohus kostja taotluse protokolli parandamiseks.

Kostja esitas 27.04.2026 taotluse 23.04.2026 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Protokoll allkirjastati ning tehti pooltele kättesaadavaks 23.04.2026, seega on taotlus

TsMS § 53 lg 2 järgi tähtaegne. Menetlusökonoomiast tingituna ei pidanud kohus

vajalikuks küsida protokolli parandamise taotlusele hageja arvamust. Kohus nõustub

kostjaga, et protokollis on kostja e-postiaadress märgitud vigaselt. Kohus rahuldab

taotluse ning teeb protokolli otsuse resolutsioonis märgitud parandused.

8. Kohus lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel

lihtmenetluse sätete kohaselt. Kohus peab vajalikuks teha asjas otsuse erinevalt

TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444

lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p-i 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja

tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna asjas luba otsuse

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Elisa ja kostja sõlmisid 20.12.2021

liitumislepingu nr 12019970 (dtl 41-43), 04.05.2022 Mobiil-ID lepingu nr 12882861

(dtl 44-45), 09.12.2022 liitumislepingu nr 14212691 (dtl 47), 20.12.2021

osamaksetega vara müügilepingu nr 12020176 (liitumislepingu nr 12019970 lisa

12020176) (dtl 49-50), 23.12.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr 12031185

(dtl 51-53), 05.01.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 12135778 (dtl 55),

08.05.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 12895201 (dtl 57), 09.12.2022

osamaksetega vara müügilepingu nr 14212694 (liitumislepingu nr 14212691 lisa

14212694) (dtl 48) ja 15.12.2022 nutikindlustuse lepingu nr 14226422 (dtl 59-60).

11. Hageja nõue tuleneb Elisa ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest, osamaksetega

vara müügilepingutest ja nutikindlustuse lepingust.

Kohus leiab, et teenusepakkuja Elisa ja kostja vahel sõlmitud kahe liitumislepingu ja

ühe Mobiil-ID kasutamise lepingu puhul on tegemist sideteenuse lepinguga

elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 mõttes. Sideteenuse lepingule

kohaldatakse ESS § 91 lg 3 kohaselt võlaõigusseaduses sätestatut ulatuses, milles

eriregulatsioon puudub. Teenusepakkuja Elisa ja kostja vahel sõlmitud

nutikindlustusleping on VÕS § 422 lg 1 mõttes kindlustusleping ning osamaksetega

müügilepingud on müügilepingud VÕS § 208 lg 1 mõttes.

12. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

13. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud Elisa ja kostja vahel sõlmitud

liitumislepingu nr 12019970 (dtl 41-43), 04.05.2022 Mobiil-ID lepingu nr 12882861

(dtl 44-45), 09.12.2022 liitumislepingu nr 14212691 (dtl 47), 20.12.2021

osamaksetega vara müügilepingu nr 12020176 (liitumislepingu nr 12019970 lisa

12020176) (dtl 49-50), 23.12.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr 12031185

(dtl 51-53), 05.01.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 12135778 (dtl 55),

08.05.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 12895201 (dtl 57), 09.12.22

osamaksetega vara müügilepingu nr 14212694 (liitumislepingu nr 14212691 lisa

14212694) (dtl 48) ja 15.12.2022 nutikindlustuse lepingu nr 14226422 (dtl 59-60),

Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused (dtl 61-71), arved (dtl 72-84),

teatise lepingu lõpetamisest (dtl 85), teatise nõude loovutamise kohta (dtl 86),

meeletuletuskirjad (dtl 87-95), tööprogrammi väljavõtte (dtl 96-180) ja vastused

päringutele seoses kostja kõnega (dtl 254-255). Seega on hageja tõendanud, et Elisa

on kostjaga nimetatud lepingud sõlminud ning kostja ei ole lepingutest tulenevaid

kohustusi täitnud.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1026,52 eurot. Hageja esitatud

tõenditest nähtuvalt oli kostjal 01.02.2023 arve nr 2037384906 järgi võlgnevus 51,13

eurot, 01.03.2023 arve nr 2037714077 järgi 55,32 eurot, 01.04.2023 arve nr

2038004960 järgi 246,13 eurot ning 01.05.2023 arve nr 2038341474 järgi 689,32

eurot (dtl 72-84). Nimetatud arvetel sisaldusid kõigist kostjaga sõlmitud lepingutest

tulenevad kohustused kompleksselt. Arve nr 2037384906 katteks on kostja tasunud

15,38 eurot.

15. Kostja selgituste kohaselt peeti ta alates 25.02.2023 ja ta viibis sellest ajast alates

kinnipidamisasutuses, kus kostja suhtes oli kohaldatud suhtluskeeld. Kostja helistas

hoolimata vanglas kehtestatud suhtluskeelust 06.03.2023 Elisale ning informeeris

sidefirmat, et viibib vanglas ja tal ei ole e-mailile ega numbrile ligipääsu ning

seetõttu soovib saada arveid vanglasse ning palus kõik lepingud lõpetada.

Hageja seisukoha kohaselt peatati kostja 06.03.2023 kõne tagajärjel 20.12.2021

liitumisleping nr 12019970 numbrile 53525958 teenusepaketiga „Eri Ulme 15,99“ ja

lõpetati 9.12.2022 liitumisleping nr 14212691 numbrile 55910241 teenusepaketiga

„Suhtleja“. Teised lepingud lõpetas Elisa maksmata arvete tõttu.

VÕS § 3 p-de 1-6 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest

tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust

lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Kohus nõustub hagejaga ning

märgib, et arve esitamine ei ole nõude tekkimise alus, vaid nõue tekkis

pooltevahelistest lepingutest. Arve ei tekita õigusi ega kohustusi, need tekivad

lepingust.

16. Kohus loeb kostja seletusega tõendatuks, et kostja viibis alates 25.01.2023

kinnipidamisasutuses ja edastas Elisale 06.03.2026 telefoni teel teabe selle kohta, et

soovib Elisalt arveid saada vanglasse ja soovib ka lepingute lõpetamist. Kostja

seletusest nähtub kohtule, et kostja eesmärk ei olnud lõpetada kogu lepinguline suhe

tervikuna, vaid lõpetada teenuste osutamine. Seda kinnitab asjaolu, et kostja ei

soovinud tagastada ostetud tooteid. Kuivõrd kostja viitas kõikide lepingute

lõpetamise soovile, järeldab kohus, et see hõlmas ka poolte vahel sõlmitud

nutikindlustuslepingut nr 14226422.

Kohus leiab, et kostja seletusega on tõendatud kostja tahe lepingud lõpetada ning

sellest tulenevalt on Elisa ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingud nr 12019970,

14212691 ja 12882861 ning nutikindlustusleping nr 14226422 lõppenud 06.03.2023.

17. Kostjaga sõlmitud liitumislepingute nr 12019970, 14212691 ja 12882861 ning

nutikindlustuslepingu nr 14226422 järgi jagunes võlgnevus järgmiselt:

liitumislepingust nr 12019970 tulenev võlgnevus 24,98 eurot (01.01.2023 kuni

06.03.2023), liitumislepingust nr 12882861 tulenev võlgnevus 0,23 eurot

(01.01.2023 kuni 07.03.2023), liitumislepingust nr 14212691 tulenev võlgnevus

21,98 eurot (01.01.2023 kuni 06.03.2023) ja seadmekindlustuslepingust nr 14226422

tulenev võlgnevus 12,151 eurot (01.01.2023 kuni 27.04.2023).

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud seadmekindlustuslepingust nr 14226422 tulenev

nõue perioodi 01.01.2023 kuni 27.04.2023 eest summas 12,151 eurot (s.o jaanuar

2023 eest 0 eurot, veebruar 2023 eest 4,190 eurot, märts 2023 eest 4,190 eurot ja

01.01.2024 kuni 27.04.2023 eest 3,771 eurot). Kohus luges tõendatuks, et

nutikindlustusleping lõppes 06.03.2023 (vt põhjendava osa p-i 18), seega on

nimetatud lepingu alusel tekkinud võlgnevus 5 eurot (jaanuar 2023 eest 0 eurot,

veebruar 2023 eest 4,190 eurot ning 01.01.2023-06.03.2023 eest 0,81 eurot).

Kohtu hinnangul on nimetatud lepingute alusel kostja vastu esitatud nõue

põhjendatud summas 52,19 eurot (24,98+0,23+21,98+5).

18. Kostja oli võlgnevuses 01.02.2023, 01.03.2023, 01.04.2023 ja 01.05.2023 arvetel

kajastuvate nõuete tasumisega. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt saatis Elisa

kostjale 19.04.2023 lepingu lõpetamise teatise (dtl 85), milles tõi välja, et kostja

võlgnevus on 343,66 eurot, ning andis kostjale täiendava tähtaja, et tasuda võlgnevus

hiljemalt 26.04.2023, hoiatades kostjat, et kui kostja tähtajaks võlgnevust ei tasu,

loeb ta liitumislepingu ülesöelduks. Teatise päises on märgitud kostja aadress XXX.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata

tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on

tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kuivõrd kostja teatas 06.03.2023 Elisale, et ta viibib kinnipidamisasutuses, tal

puudub juurdepääs e-mailile ja soovib dokumentide edastamist vangla aadressile,

kuid teatis lepingu ülesütlemisest saadeti teisele aadressile, ei ole kohtu hinnangul

tõendatud, et ülesütlemisavaldus oleks kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud.

Seega ei saa ülesütlemisavaldust kui tahteavaldust lepingu ülesütlemise kohta lugeda

kostjale kättetoimetatuks. Seega, osamaksetega vara müügilepingud nr 14212694,

12020176, 12031185, 12135778 ja 12895201 ei ole kehtivalt üles öeldud.

Kohtule nähtub, et kohtumenetluse ajal on muutunud sissenõutavaks kõigi

osamaksetega vara müügilepingute kõik osamaksed ja lepingud on lõppenud tähtaja

möödumisega. Seega on hageja nõue võimalik rahuldada olenemata sellest, kas

lepingud on kehtivalt üles öeldud või mitte.

Kostjaga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutest tulenev võlgnevus on

järgmine: järelmaksulepingust nr 12020176 tulenev võlgnevus 51,306 eurot,

järelmaksulepingust nr 12031185 tulenev võlgnevus 68,296 eurot,

järelmaksulepingust nr 12135778 tulenev võlgnevus 232,672 eurot,

järelmaksulepingust nr 12895201 tulenev võlgnevus 427 eurot ja

järelmaksulepingust nr 14212694 tulenev võlgnevus 203,556 eurot, kokku 982,83

eurot.

Kostja on tasunud arve nr 2037384906 katteks 15,38 eurot. Kohus leiab, et hageja

põhinõue on põhjendatud 1019,64 euro ulatuses (52,19+ 982,83 – 15,38). Seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1019,64 eurot.

19. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Hageja on palunud kostjalt välja mõista

perioodil 19.05.2023 kuni 08.10.2025 sissenõutavaks muutunud viivise

lepingujärgses määras 0,065% päevas kogusummas 583,17 eurot ning edasiulatuva

viivise 0,065% päevas alates 09.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel.

Kostja märgib oma majandusliku seisundi kohta, et talle ei kuulu mingit vara ning

pangakontol ei ole midagi. Praegu on kohtutäituri juures täitmisel viimase

kohtuotsusega seotud kulud, s.o 3000 euro kandis. Tööd kostjal ei ole.

Hageja on viivisemäära kohta märkinud, et Elisa üldtingimuste p 6.10 järgi maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast päevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummalt iga

viivitatud päeva eest. Hageja kohtule esitatud tõenditest selline viivisemäär aga ei

nähtu (üldtingimuste p 6.10, dtl 68). Hageja viidatud viivisemäär ei nähtu ka kohtule

esitatud lepingutest (dtl 41-60).

Kohus selgitab, et kohus võib ebamõistlikult suurt viivist vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1). Kohus

leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud.

Arvestades menetluses tuvastatud asjaolusid tervikuna (eelkõige kostja viibimine

kinnipidamisasutuses ning Elisa teadlikkus sellest, Elisa poolt arvete esitamine valel

aadressil, hageja poolt kostjaga kontakteerumine valel aadressil ning sellest tulenev

viivitatud päevade arv, kostja majanduslik seis), on kohtu hinnangul põhjendatud

lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast VÕS § 113 lg 1 alusel ning arvestada viivist

alates hagiavalduse esitamisest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlalt 1019,64 eurolt alates hagiavalduse esitamisest (08.10.2025) kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

20. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu ülesütlemist kostjale saadetud kolme

meeldetuletuskirja ja muude kulude eest (VÕS § 1132 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud,

sest nõudega seotud teavitused edastati e-posti aadressile, mis ei olnud kostjale

kättesaadav, mistõttu puudus tal võimalus nõudest teadlikuks saada. Kohus jätab

hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

21. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1019,64 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt

1019,64 eurolt alates 08.10.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jätab kohus hagiavalduse

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

23. Hagi hinda arvestades mõistis kohus käesoleva otsusega kostjalt välja 1123,13 eurot

(põhivõlg 1019,64 eurot + edasiulatuv aastane viivis 103,49 eurot). Hagi rahuldati

seega ligi 59% ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 41%

ulatuses hageja kanda ning 59% ulatuses kostja kanda.

24. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud

1591,38 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta)

kokku 9 tundi ja 25 minutit. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi

õigusabitoiminguid:

1) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule – 3 tundi;

2) 29.10.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 1 tund ja 45 minutit;

3) 31.12.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 40 minutit;

4) 19.03.2026 kohtuistungiks ettevalmistumine – 30 minutit;

5) 19.03.2026 kohtuistungil osalemine – 35 minutit;

6) 01.04.2026 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 1 tund ja 30 minutit;

7) 23.04.2026 kohtuistungil osalemine – 1 tund ja 5 minutit;

8) 24.04.2026 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 20 minutit,

Hageja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja

menetlusega.

25. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja on

04.05.2026 esitatud seisukohas leidnud, et hageja nõutud summad on ülekohtused.

26. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

27. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata

esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind)

(RKTKo 3-2-1-39-16).

28. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi

osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus

põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades

dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja hagiavalduse

koostamisele ja esitamisele, täiendavate seisukohtade esitamisele, kohtuistungiks

ettevalmistamiseks ning istungitel osalemiseks kulunud aeg 9 tundi ja 25 minutit ehk

1130 eurot.

29. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1465 eurot, millest kostja kanda

jääb 59% ehk 864,35 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 600,65 eurot

jäävad kostjalt välja mõistmata.

30. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

31. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Marian Miilaste