3-26-933/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-933

Haldusasi

T.W kaebus mõista Tallinna linnalt välja hüvitis 2000

eurot mittevaralise kahju ning 240 eurot varalise kahju

eest seoses lastekaitsespetsialisti õigusvastase

tegevusega tsiviilasja menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja T.W

Vastustaja Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta T.W määruskaebus menetlusse.

2. Rahuldada T.W määruskaebus osaliselt.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse resolutsiooni punkt 2. Teha

selles osas uus määrus, millega tagastada kaebajale tasutud riigilõiv 81,20 eurot

pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist. Kaebajal tuleb kohtule teatada,

millisele kontole see summa kanda.

5. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.W esitas 31.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna

linna ja lastekaitsespetsialisti tegevuse õigusvastasus, mõista Tallinna linnalt välja hüvitis

mittevaralise kahju eest 2000 eurot ja varalise kahju eest 240 eurot.

3-26-933

Kaebuse kohaselt on Tallinna linna lastekaitsespetsialist edastanud hooldus- ja suhtlusõiguse

tsiviilasja menetluses kohtule tema kohta valet, kontrollimata ja moonutatud teavet ning

teinud nende põhjal järeldusi, mis ei vasta tegelikkusele.

2. Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2026 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli anda

ülevaade, millistel kuupäevadel tehtud ja milliseid toiminguid kaebaja lastekaitsespetsialistile

ette heidab, esitada täiendavad põhjendused, miks ei olnud kaebajal võimalik väidetavalt

ebaõiget infot tsiviilasjas ümber lükata ning kas väidetavast tsiviilasja kulgemise

mõjutamisest on tekkinud kaebajale negatiivsed tagajärjed.

3. Kaebaja täitis nõude 13.04.2026, esitades täpsustused. Täpsustuse kohaselt seonduvad

kõik kaebaja etteheited lastekaitsespetsialistile tsiviilasjas nr X-XX-XXXX esitatuga.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 21.04.2026 määrusega kaebuse.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 5 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr X-XX-XXXX lõpplahendi, millega rahuldas J.P avalduse

J.P ja kaebaja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse suhtes viibimiskoha

määramise, haridus- ja terviseküsimustes ja J.P-le lõpetatud osas lapse ainuhooldusõiguse

üleandmiseks. Ainuhooldusõigus anti üle J.P-le. Lahend ei ole jõustunud, sest nii kaebaja kui

J.P esitasid määrusele määruskaebused ning asi on ringkonnakohtu menetluses.

Kaebaja huviks haldusasjas kaebuse esitamisel saab lugeda enda jaoks soodsa kohtulahendi

saavutamist lapse hooldusõigust puudutavas kohtuasjas. Kuna lahend tsiviilasjas nr X-XX-

XXXX ei ole veel jõustunud, siis on kaebajal võimalik taastada oma õigused tsiviilasja

menetluses, juhtides kohtu tähelepanu lastekaitsespetsialisti ning Tallinna linna poolt esitatu

ebaõigsusele. Kaebajal on võimalik oma õigused taastada ning saavutada enda jaoks soodne

kohtulahend. Samuti on kaebajal võimalik nõuda tsiviilasjas nr X-XX-XXXX kantud

menetluskulude hüvitamist. Seega ei ole kahju hüvitamise koosseis veel realiseerunud ning

lastekaitsespetsialisti ja Tallinna linna tegevus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX ei riku kaebaja

õigusi ega ole põhjustanud kaebajale kahju. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu.

Kaebus tuleks tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise

tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt hindab tsiviilasjas esitatud

tõendeid maakohus ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on

tõendatud või mitte, ning lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu. Menetlusosalistel (sh kaebajal) on tsiviilasjas õigus esitada teise poole esitatud

tõenditele vastuväiteid ning tõendeid. Selle õiguse tagab asja läbi vaatav maakohtu kohtunik.

Halduskohus ei saa sekkuda maakohtu pädevusse ning hakata hindama menetlusosalise

esitatud tõendeid ning mõjutama seeläbi maakohtus toimuva kohtumenetluse käiku. Samuti ei

ole halduskohtu pädevuses hakata ümber hindama maakohtu poolt esitatud tõendite kohta

tehtud järeldusi. Selleks on pädev üksnes ringkonnakohus ja Riigikohus. Järelikult ei ole

tsiviilasja menetluses lastekaitsespetsialisti tegevuse õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu

pädevuses. Seepärast ei saa halduskohus anda hinnangut ka küsimuses, kas

lastekaitsespetsialisti tegevusega on tekitatud kaebajale moraalset kahju. Menetluskulude

suuruse üle otsustab samuti maakohus ning ringkonnakohus.

5. T.W esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse peale.

Kaebaja ei ole kurtnud tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud lahendi üle ega palunud seda

muuta. Lastekaitseametnik on tsiviilasjas esitatud alusetute ja ebaseaduslike hinnangutega

2(4)

3-26-933

rikkunud kaebaja ja tema lapse õigusi. Tsiviilkohtu lahend seda ei kõrvalda. Ainult

halduskohus saab hinnata haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Kui ametnik saab käituda nii,

nagu ta on teinud kaebajaga seotud tsiviilasjas, ilma et keegi seda sisuliselt hindaks ja

tagajärjed saabuksid, siis juhtub sama teiste peredega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, milles kohus leidis, et kaebus ei ole HKMS

§ 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt lubatav ning selle menetlemisest tuleb keelduda, sest vaidluse

lahendamiseks on seadusega nähtud ette teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1).

8. Kaebaja kahjunõue tugineb asjaolule, et Tallinna linna esindaja esitas pooleliolevas

tsiviilasjas nr X-XX-XXXX maakohtule valeväiteid ning andis kaebaja kohta hinnanguid,

mida kaebaja pidas ekslikeks ja oli sunnitud tsiviilasja menetluses ümber lükkama. See

põhjustas kaebajale koormust ja hingelisi kannatusi, samuti varalist kahju esindajakulu näol.

9. Halduskohus leidis õigesti, et pooleliolevas tsiviilasjas menetlusosalise esitatud väidete ja

hinnangute õiguspärasuse hindamine ja ümberlükkamine pole halduskohtu pädevuses.

Kaebaja õiguste tõhusa kaitse tsiviilkohtumenetluses tagab tsiviilasja lahendav kohus.

Tallinna linn on kaasatud tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlusse lapse huvide kaitseks ja

õigusemõistmise huvides. TsMS § 552 reguleerib hagita perekonnaasjas koostööd valla- ja

linnavalitsusega. TsMS § 552 lg 2 sätestab, et kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta

alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste

ärakirjad. Kaebajal kui tsiviilasja menetlusosalisel on õigus esitada tsiviilasja raames kõik

omapoolsed vastuväited linna esitatule. Linnavalitsuse maakohtule esitatud faktiväiteid ja

antud hinnanguid kontrollib maakohus (vrd analoogia alusel Riigikohtu 02.11.2016 määrus

asjas nr 3-3-1-33-16, p 14).

10. Sellises menetluses osalemist ja linna väidete ja hinnangute ümberlükkamise vajadust ei

saa pidada kaebaja õiguste selliseks rikkumiseks, mis annab talle õiguse esitada linna vastu

kahjunõue. Riigikohus märkis 31.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-53-13 (p 41), et RVastS § 9

lg-s 1 nimetatud rikkumisi eristab paljude muude põhiõiguste muudest rikkumistest see, et

selles sättes nimetatud põhiõigustesse sekkumise intensiivsus on erakordselt suur juba

eelduslikult ja isik on riigipoolse õigusvastase tegevusetuse tõttu jäetud välise sekkumise eest

riigi kaitseta ning RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste rikkumisel on pöördumatud tagajärjed.

Olukorras, kus tsiviilasjas lastekaitseametniku tsiviilasja lahendamise huvides esitatud väidete

ja hinnangute kontrollimiseks on tagatud tõhus tsiviilkohtulik kaitse, ei saa linna toimingud

kaasa tuua tsiviilasja menetlusse kaasatud kaebajale pöördumatuid tagajärgi.

11. Tsiviilasja raames kantud esindajakulu hüvitamist reguleerib ammendavalt TsMS. TsMS

§ 174 lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või TsMS kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

12. Kaebaja saab halduskohtus kaitsta ainult enda õigusi (HKMS § 44 lg 1). Teiste isikute ja

perede õiguste kaitseks ja nende õiguste rikkumise ennetamiseks tal kaebeõigust pole (HKMS

§ 44 lg 2).

13. Ringkonnakohus loeb eespool toodud põhjustel kaebuse tagastamise aluseks HKMS §

121 lg 1 p 1. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 jääb jõusse.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

67,20 eurot ja 07.05.2026 tasutud riigilõiv 14 eurot (kokku 81,20 eurot). Halduskohtu

3(4)

3-26-933

määruse resolutsiooni p 2 menetluskulu jaotuse kohta tuleb tühistada ja teha selles osas uus

määrus.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)