2-26-2321/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-2321

Tsiviilasi

M Li võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): M L (isikukood xxxx)

Usaldusisik: P A

Võlausaldajad:

1) Xxxx OÜ (registrikood xxxx)

2) Xxxx (välismaa registrikood XXXX)

3) AS Xxxx (registrikood xxxx)

4) Xxxx(registrikood xxxx)

5) Xxxx AS (registrikood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M Li maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Jätta Xxxxi vastuväide võlgade ümberkujundamiskavale rahuldamata.

3. Kinnitada M Li esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

(registrikood)

Põhinõue

(eurot)

Kõrval-

nõue

(eurot)

Kohus-

tuse kogu-

summa

(eurot)

Kohus

-tuse

täitmis

e

perioo

d

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv / suurus

(eurot)

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

(eurot)

Kohustuse

täitmise ulatus

/ põhi-

kohustuse

täitmise ulatus

%

Xxxx OÜ

647,31

101,37

748,68

kuud

Iga kuu 10.

kp

35 x 18

1 x 17,31

647,31

86,47/100

Xxxx

1881

1881

kuud

Iga kuu 10.

kp

35 x 52,3

1 x 50,50

1881

Xxxx AS

247,64

247,64

kuud

Iga kuu 10.

kp

35 x 6,90

1 x 6,14

247,64

Xxxx

2900,28

2900,28

kuud

Iga kuu 10.

kp

35 x 80,60

1 x 79,28

2900,28

Xxxx AS

2307,72

2307,72

kuud

Iga kuu 10.

kp

35 x 64,20

1 x 60,72

2307,72

Xxxx AS

141,47

141,47

kuud

Iga kuu 10.

kp

35 x 4

1 x 1,47

141,47

Xxxx AS

2396,93

2396,93

kuud

Iga kuu 10.

kp

35 x 66,60

1 x 65,93

2396,93

KOKKU

10 522,35

101,37

10 623,72

35 x 292,6

1 x 281,35

10 522,35

4. Kohustada M Li tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10.

juunil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P A.

6. Kohustada M Li esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning edaspidi iga aasta

10. juuliks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande M Li võlgade ümberkujundamise

kohta menetluse lõpuks.

8. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud M Li kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

9. Määrata M Li usaldusisiku P Ae tasuks 1062,50 eurot.

9.1. Usaldusisiku tasu 1000 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Xxxx

(registrikood 17101426, arveldusarve nr XXXX AS Coop Pank), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

9.2. Usaldusisiku tasu 62,50 eurot jätta M Li kanda ja mõista see võlgnikult M Lilt

usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so

Xxxx OÜ-le (arveldusarve nr XXXX).

10. Tühistada Viru Maakohtu 11.02.2026 määrusega tsiviilasjas 2-25-2321

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja M Li vara suhtes

läbiviidava sundtäitmise peatamine.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

12. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. M L (avaldaja, võlgnik) esitas 29.01.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avaldaja soovib asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus U Liga alates 16.03.1996, varasuhteks on ühisvara.

Võlgniku ülalpidamisel on kaks last, kellest üks on alaealine, mõlemad on õpilased.

Võlgnikule kuulub ühisvarana kinnistu xxxx, hinnangulise väärtusega 80 000 eurot. Võlgniku

igakuiseks sissetulekuks on 834 eurot (neto). Võlgnikul on kohustusi kokku 29 657 eurot.

Avalduses esitatud selgituses on avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjus väike sissetulek.

Mingi osa oli võetud vanade võlgade kustutamiseks, maja remontimiseks. Kuid nüüd on raske

tagasi maksta, kuna laenukoormus on kõrge. Võlgnik soovib tasuda ühe ja sama summana, et

toime tulla oma kohustustega.

2. Viru Maakohus võttis 11.02.2026 määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks

P Ae, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Usaldusisik esitas 10.03.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja.

4. 11.03.2026 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse

juurde. Usaldusisik pooldas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

5. Maakohus algatas 13.03.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 30.04.2026. 13.03.2026 määrusega määras

maakohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 1000 eurot. Võlgnik on

tasunud nõutud deposiidi.

6. Usaldusisik esitas 09.05.2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.

7. Usaldusisik esitas 10.03.2026 ja 09.05.2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda

tasuks kokku 1062,50 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Xxxx,

mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele

12,5 tundi (tunnitasuga 85 eurot, käibemaksu ei lisandu).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

9. Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast

nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning

mis on kava täitmise tähtaeg.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade

ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust.

Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

11. Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja

edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid

meetmeid kasutada.

12. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti

võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

13. Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne

sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku

töötasu ei ületa oluliselt miinimumpalka. Võlgnik lootis käesoleval aastal palgatõusu, kuid see

osutus marginaalseks. Sellest tulenevalt on võlgnik oma majanduslikku olukorda arvestades

võimeline tasuma igakuiselt 300 eurot, ilma et see põhjustaks talle makseraskusi. Võlgniku

aitab vajadusel ka abikaasa. Võlgnik peab oluliseks säilitada oma eluaseme ja sõiduki, mis on

vajalikud igapäevaste toimingute tagamiseks, ning on tugevalt motiveeritud, et võlgade

ümberkujundamise menetlus õnnestuks. Arvestades, et võlgnikul on regulaarne sissetulek, ta

on võimeline tasuma igakuiselt 300 eurot ning vajadusel aitab teda abikaasa, on põhjendatud

järeldada, et ümberkujundamismeetmete rakendamisel suudab võlgnik oma kohustusi täita

ning tema maksejõuetuse süvenemist on tõenäoliselt võimalik vältida.

14. FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule

esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning

muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle

nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik

võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha

esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala

ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku

andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega

võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku

taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.

15. Võlausaldajad Xxxx AS, Xxxx AS, Xxxx, Xxxx OÜ on avaldanud enda nõusolekut

kavaga. Xxxxesitas vastuväite.

16. FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva

seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib

asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta.

Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega

nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos

ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses

märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka

võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.

FIMS § 25 lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi-

ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab

kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

17. Xxxx teatas enda vastuväites, et kõrvalnõuded peaksid olema samuti kavaga hõlmatud.

24.04.2026 selgitas usaldusisik võlausaldajale, et võlgnik on võimeline kava täitma selliselt,

et tasub igakuiselt maksimaalselt 300 eurot. Kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad täidetud

100% ning kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. Kõiki võlausaldajaid on selliselt koheldud

võrdselt. Enne kava koostamist palus usaldusisik võlausaldajal esitada korrektne võla

ümberarvestus koos seadusjärgse intressiga. Kuna võlausaldaja tähtaegselt ei vastanud, siis ei

ole kõrvalnõuded kavas ka kajastatud. Sellegi poolest ei oleks ka juhul, kui kõrvalnõuded

oleksid märgitud, neid kavaga hõlmatud.

Xxxx on ühtlasi toonud välja, et kavaga on võlausaldaja halvemas positsioonis kui oleks

pankrotimenetlusega, kuna võlgnikule kuulub vara, mida saaks nõuete katteks realiseerida.

Tartu Ringkonnakohus on 17.04.2023 määruses nr 2-22-14247 punktis 15 selgitanud muu

hulgas, et kui võlgnikul on igakuine kindel sissetulek, mille arvel võlgasid vähendada, siis ei

ole sellises olukorras võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandaks võlgade katteks vara,

mis on ühtlasi tema perekonna eluase. Arvestada tuleb, et kavaga saavad täidetud kõik

põhinõuded terves ulatuses.

Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja Xxxxi vastuväide ei ole põhjendatud. Xxxx ei

vaidle vastu põhinõude suurusele. Vastuväite sisuks on kõrvalnõuete puudumine kavast.

Kohus leiab, et kuivõrd võlausaldaja ei esitanud tähtaegselt korrektset võla ümberarvestust

koos seadusjärgse intressiga, siis ei kandnud usaldusisik põhjendatult võlausaldaja

kõrvalnõudeid kavasse. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et selle tulemil ei kohelda

vastuväite esitanud võlausaldajat teiste võlausaldajatega võrreldes halvemini, kuivõrd kava

kohaselt täidetakse ka teiste võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses ning kõrvalnõuded

jäävad täitmata. Seega kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi

võlausaldajat ei ole eelistatud teisele.

Samuti leiab kohus, et kuivõrd FIMS § 21 lg 1 tulenevalt võimaldatakse võlgnikule rahaliste

kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või

kohustuse vähendamise teel, ei pea kõigi võlausaldajate kõik nõuded saama rahuldatud täies

mahus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud, arvestades võlgniku maksevõimet ja ümberkujundamiskava

realistlikkust, ning kohtu hinnangul on põhinõuete rahuldamine 100% ulatuses mõistlik.

Võlausaldajate kõiki nõudeid ei pea täitma täies ulatuses, seega on võimalik jätta kavast välja

kõrvalnõuded. Kohus nõustub selles osas usaldusisikuga, et võlgade ümberkujundamise

menetluses ei saa eeldada nõuete täielikku rahuldamist. Nõuete vähendamise ulatus ei ole

menetluses piiratud.

Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida

pankrotimenetlust. Pankrotimenetluses kuuluks võlgniku kinnisvara ja sõiduk

võõrandamisele, kuid pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on suuremad kui

võlgade ümberkujundamise menetluses (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara

väärtusest). Lisaks pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade

ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Samuti tuleb arvestada, et

võlgnikul on kindel sissetulek ning ta on motiveeritud võlgnevusi tasuma, et säilitada

perekonna eluase ja sõiduk, mis on vajalik igapäeva toimingute tegemiseks. Sellises olukorras

ei ole mõistlik eeldada, et vara võõrandatakse võlgnevuste katteks. Mõistlik ja põhjendatud on

anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused

teenitava sissetuleku arvel ning vajadusel pereliikmete abiga ilma vara võõrandamata (vt

Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2023 määrus nr 2-22-14247 p 15). Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus Xxxxi vastuväite kavale rahuldamata.

18. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka

ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade

ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2)

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

19. FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel

hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud

võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele

võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel

arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt

võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu

märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

20. Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt tuleb arvestada, et võlgniku soov on

säilitada perekonna eluase ja igapäevane sõiduvahend. Pankrotimenetluse korral võib tekkida

olukord, kus ühisvara tuleb kohtumenetluses jagada ning võlgniku osa ühisvarast

realiseeritakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samas tuleb arvestada, et

pankrotimenetlusega kaasnevad kohtumenetluse ja vara realiseerimise kulud, mis kaetakse

pankrotivarast. Seetõttu jääb võlausaldajatele väljamakstav summa oluliselt väiksemaks kui

vara müügist saadav kogusumma. Ka sellisel juhul ei pruugi võlausaldajate nõuded täielikult

rahuldatud saada. Arvestades, et võlgnikul on alaealine laps ning tema sissetulek on ligikaudu

miinimumpalga suurune, ei ole kohustustest vabastamise menetluses tõenäoliselt võimalik

võlausaldajatele märkimisväärseid makseid teha. Võlgnik on valmis koos abikaasa abiga

tasuma võlausaldajatele igakuiselt kuni 500 eurot. Sellisel juhul oleks võimalik kolme aasta

jooksul tasuda kokku ligikaudu 18 000 eurot. Hinnanguliselt võib see olla võrreldav

summaga, mis võiks laekuda pankrotimenetluse tulemusel, kuid võlgade ümberkujundamise

korral säiliks võlgnikul perekonna eluase ja sõiduvahend.

21. Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade

ümberkujundamine võlausaldajate jaoks hinnanguliselt samaväärne kui pankrotimenetlus.

Pankrotimenetluses ei oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid

arvestatavas ulatuses, kuivõrd võlgniku sissetulek on ligikaudu miinimumpalga suuruses ning

tal on kaks ülalpeetavat last, kellest üks on alaealine, kuid esitatud ümberkujundamise kava

kohaselt hakkab võlgnik tegema väljamakseid 292,60 eurot kuus, v.a viimane kuu 281,35

eurot. Lisaks kui pankrotimenetluses realiseeritaks võlgniku vara, tuleb arvestada

pankrotimenetlusega kaasnevate kuludega, mis hüvitatakse pankrotivarast, sh vara müügist

saadud rahast. Seetõttu ei pruugi sõiduki ja kinnisvara realiseerimisest laekuv summa olulises

ulatuses võlausaldajatele jaotuda ning sellisel juhul ei pruugi võlausaldajate nõuded täielikult

rahuldatud saada.

22. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel

tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine sarnases ulatuses kui

pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus

kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse

võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas

ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu

on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta

võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud arvestada sellega, et

võlgnikul säiliks perekonna eluase ning sõiduauto, kuivõrd võlgnikul on ka kaks ülalpeetavat,

kellest üks on alaealine.

23. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud.

Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks.

Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS)

sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga

konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023

määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma

sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi

saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem,

s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve

ülemääraselt.

24. FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on

ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega

võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara

tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg

1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.

25. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on

võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette

nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud

tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

26. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu

11.02.2026 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

27. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

28. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning

edaspidi iga aasta 10. juuliks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.

29. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

30. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma

panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt

täitmata ulatuses.

31. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1062,50 eurot (12,5 tunni eest tunnitasuga 85

eurot, millele käibemaksu ei lisandu).

31.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

31.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 85 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5

ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud

ajakulu oma ülesannete täitmiseks 12,5 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud

võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate

nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku

võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega

määrab kohus usaldusisiku tasuks 1062,50 eurot, s.o (12,5 h × 85 eurot).

31.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1000 eurot.

Usaldusisiku tasust 1000 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud

summa arvel OÜ-le Xxxx, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

Ülejäänud osas, so 62,50 eurot, tuleb usaldusisiku tasu välja mõista võlgnikult.

32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik