Legislator Case Law & Legislation
3-25-3037/7 AI generated

3-25-3037/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-3037/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtule esitati 14.09.2025 kaebus, milles kaebajaks on märgitud Angelica Kohus ei lubanud 19.03.2026.a määruses Siim Grossbergil tegutseda kohtumenetluses

Legislator headnote

AI generated

3-25-3037/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtule esitati 14.09.2025 kaebus, milles kaebajaks on märgitud Angelica Kohus ei lubanud 19.03.2026.a määruses Siim Grossbergil tegutseda kohtumenetluses

Keywords

AI generated
missing case documents insufficiently substantiated grievance implausible submissions legal malpractice lack of credibility unauthorized representation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3037

Määruse kuupäev

13. mai 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Angelica Antonovi kaebus Tartu Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja: Angelica Antonov

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtule esitati 14.09.2025 kaebus, milles kaebajaks on märgitud Angelica

Antonov ja kaebaja esindajaks Siim Grossberg.

2. Kohus ei lubanud 19.03.2026.a määruses Siim Grossbergil tegutseda kohtumenetluses

kaebaja esindajana. Kohus jättis ühtlasi kaebuse käiguta. Kohus kohustas kaebajat teatama,

mis on kaebuse nõue ehk mida soovib kaebaja kaebuse esitamise tulemusena saavutada; mis

on kaebuse aluseks ehk millised on need kaebaja etteheited vanglale, mille tõttu ta kaebuse

esitas; kui kaebaja taotleb kahju hüvitamist, siis mil viisil kahju tekkis ja millises summas

taotleb kaebaja hüvitist; millised tõendid esitab kaebaja kohtule oma väidete tõendamiseks.

Kohus kohustas kaebajat tasuma riigilõivu ning selgitas, kuidas määratakse riigilõivu suurus.

Kohus selgitas, et kui kaebaja majanduslik olukord ei võimalda riigilõivu tasuda, siis on

kaebajal õigus taotleda riigilõivust vabastamist ning andis kaebajale teada, kus on

kättesaadav taotluse vorm. Kaebajal tuli koos taotlusega esitada oma majanduslikku olukorda

tõendavad dokumendid, näiteks pangakonto väljavõte taotluse esitamisele eelneva nelja kuu

kohta, dokumendid kaebaja tulude ja kulude kohta.

3. 19.03.2026.a määrus õnnestus kaebajale kätte toimetada pärast kohtu märkimisväärseid

pingutusi. Kaebaja ei võtnud kaebust vastu e-toimikus. Kaebaja väidetava esindaja avaldatud

postiaadressile saadetud kiri tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Samuti ei saanud

kaebajaga algselt ühendust kaebaja väidetava esindaja avaldatud telefoninumbril. Kaebaja

kinnitas 24.04.2026 talle e-posti teel saadetud määruse kättesaamist pärast seda, kui kohus sai

kaebajaga korduval katsel telefoni teel ühendust ja selgitas vajadust kohtu saadetud

dokumendid vastu võtta.

4. Kaebaja esitas 06.05.2026 kohtule e-kirja teel allkirjastamata avalduse. Selles on öeldud, et

kaebaja nõustub Siim Grossbergi esitatud hagiga ja jääb Siim Grossbergi esitatud riigilõivust

vabastamise taotluse juurde. Kaebaja õiguseid ja eneseväärikust on riivatud, kui on tehtud pea

iga kord täielik läbiotsimine mõjuva põhjuseta. Kaebaja ei ole kriminaalse taustaga.

Kohtu seisukoht

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel,

kuna kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Kaebuses esinevad järgmised asja menetlemist takistavad puudused, mille kõrvaldamiseks

kohus andis kaebajale võimaluse.

6.1. Kohus andis kaebajale korralduse tuua kaebaja esitatud avalduses välja kaebuse nõue ja

alus, hüvitise taotlemise korral ka hüvitise summa (HKMS § 38 lg 1 p 5 ja 7 ning lg 2).

Kaebaja ei ole oma avalduses kaebuse nõuet (ja hüvitamisnõude korral hüvitise summat) välja

toonud.

6.2. Kaebaja e-posti teel esitatud avaldusest võib järeldada, et kaebuse aluseks on Tartu

Vanglas toimunud kaebaja läbiotsimised. Kuid kaebaja väidetava esindaja algselt esitatud

kaebusel ei ole midagi tegemist läbiotsimistega. See näitab, et Siim Grossberg ei esitanud

algset kaebust kaebaja nimel, vaid tegutses omavoliliselt. Kaebaja avaldust ei saa käsitleda

algse kaebuse heakskiitmisena, kuna avalduste sisu ei ühildu ja kaebaja ei suuda algse

kaebuse sisu kirjeldada. Kohtuasja andmete põhjal kaebaja tegelik tahe kaebuse esitamiseks

puudub.

6.3. Kaebaja ei tasunud riigilõivu ja ei esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks (HKMS § 39 lg 1 p 4). Kohus andis kaebajale konkreetsed juhised

selleks, kuidas esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja ei esitanud taotlust

kohtu nõutud viisil (viidatud vormil). See ühtlasi tähendab, et puuduvad igasugused andmed

kaebaja vara, kohustuste, tulude ja kulude kohta. Kaebaja ei esitanud kohtu nõutud dokumente

tema majandusliku olukorra tõendamiseks. Kaebaja menetlusabi taotlust ei ole võimalik

lahendada ja kohus jätab selle läbi vaatamata.

6.4. Kaebuse menetlemine ei ole võimalik, kui kaebuse nõue ei ole teada, andmed kaebuse

aluse kohta on vastuolulised ning kohtuasja andmete põhjal ei olnud kaebuse esitamine

kaebaja tegelik tahe. Samuti ei ole kaebust võimalik menetleda, kui kaebaja ei ole tasunud

riigilõivu ja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust, kuigi kohus andis talle selleks

võimaluse.

7. Lisaks on kaebuse menetlemist takistavaks puuduseks, et kaebusel puudub kaebaja allkiri

(HKMS § 38 lg 8, § 54 p 7). Kohus ei toonud 19.03.2026.a määruses välja, et määruses

nõutud kaebaja avaldus ja menetlusabi taotluse esitamise korral ka menetlusabi taotlus peavad

olema allkirjastatud. Kohus eeldas, et keskmisele mõistlikule isikule on dokumentide

allkirjastamise vajadus arusaadav. Eeltoodu ei oma kaebuse tagastamisel määravat tähendust,

kuna esinevad ka muud kaebuse puudused.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kui kaebaja soovib esitada kohtule kahju hüvitamise nõude alusel, et kaebaja hinnangul on

vangla tema läbiotsimise või läbiotsimistega kaebaja õigusi rikkunud, siis on kaebajal

võimalus esitada uus kaebus. Kaebajal tuleb seejuures arvestada talle käesolevas kohtuasjas

teatavaks saanud nõuetega, s.h välja tuua kaebuse nõue ja selle summa, konkreetselt välja

tuua kaebuse alus (s.h läbiotsimiste kuupäevad ja kirjeldused), tasuda riigilõiv või esitada

nõuetekohane taotlus riigilõivust vabastamiseks, esitada dokumendid allkirjastatult. Kaebajal

tuleb kaebuses esitada oma kontaktandmed, mille kaudu ta on kohtule reaalselt kättesaadav.

Kui kaebaja ei ole kohtule kättesaadav, siis võib see endaga kaasa tuua kaebuse tagastamise

või läbi vaatamata jätmise (HKMS § 121 lg 2 p 3, § 151 lg 2 p 2).

10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks