2-22-10799/149 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10799

Kohtuasi

E.U hagi N.P vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks,

kinnistusraamatu kande muutmiseks ja valduse

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

25.11.2025

menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja E.U (isikukood XXX) lepinguline esindaja Ave-

Pirjo Paluvere

Kostja N.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tiia

Born

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel H.G

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Piret Tõnnus-Saks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.11.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-22-10799

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 21.06.2024 otsusega E.U (hageja) hagi N.P (kostja) vastu

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 16.12.2024 jättis

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Otsused jõustusid, kui Riigikohus keeldus 03.03.2025 määrusega kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

2. Kostja 03.06.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud

maakohtus kokku 6229,74 eurot, mille moodustavad riigilõiv 70 eurot, sõidukulu 759,74

eurot ja õigusabikulu 5400 eurot (44,75 tundi tööd tunnihinnaga 120/125 eurot). Kostja

29.11.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud

ringkonnakohtus kokku 1800 eurot, mille moodustavad õigusabikulud osutatud õigusabi eest

(15 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot). Kostja palus märkida, et tema kasuks mõistetakse

välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. H.G (kolmas isik) 03.06.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kolmanda

isiku menetluskulud maakohtus kokku 826,40 eurot (käibemaksuga), mille moodustavad

riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulu 756,40 eurot (6,2 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot).

Kolmanda isiku 29.11.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kolmanda isiku

menetluskulud ringkonnakohtus kokku 268,40 eurot (käibemaksuga), mille moodustavad

õigusabikulud osutatud õigusabi eest (2,2 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot). Kolmas isik

palus märkida, et tema kasuks mõistetakse välja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Hageja hinnangul esitas kostja maakohtule menetluskulude nimekirja ja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse olulise hilinemisega (s.o kaks nädalat hiljem määratud tähtajast),

mistõttu tuleb see jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel

tähelepanuta.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 25.11.2025 määrusega kostja avalduse osaliselt ja kolmanda isiku

avalduse täielikult ning määras kindlaks ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud

7992,18 eurot ja kolmanda isiku kasuks menetluskulud 1094,80 eurot.

5.1. Maakohtu hinnangul sai siinses asjas pidada kostja lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatuks ja vajalikuks 120 euro (käibemaksuta) ulatuses ning kolmanda isiku lepingulise

esindaja tunnitasu 100 euro (käibemaksuta) ulatuses.

5.2. Maakohus selgitas, et puudus alus kostja maakohtus kantud menetluskulude nimekirja

arvestamata jätmiseks, kuivõrd nii maa- kui ringkonnakohus märkisid otsustes, et

menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Seetõttu menetluskulude nimekirja esitamine maakohtus

pärast kohtu määratud tähtaega ei takistanud asja menetlemist ega põhjustanud selle viibimist

(TsMS § 331 lg 1).

5.3. Maakohus pidas menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning istungite kestust arvesse võttes

põhjendatuks ja vajalikuks kõiki kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja nendele

2-22-10799

kulunud aega, s.o kokku 59,75 tundi. Seega olid põhjendatud kostja õigusabikulud 7170 eurot,

millele lisandus põhjendatud menetluskuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

5.4. Lisaks pidas maakohus põhjendatuks ka kostja sõidukulu kokku 752,18 eurot seoses

kolmel kohtuistungil osalemisega, mille tõendamiseks esitas kostja lennupiletid.

5.5. Maakohus jättis kostja avalduse rahuldamata 37,56 euro ulatuses.

5.6. Maakohus pidas menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning istungite kestust arvesse võttes

põhjendatuks ja vajalikuks kõiki kolmanda isiku lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja

nendele kulunud aega, s.o kokku 8,4 tundi. Seega olid põhjendatud kolmanda isiku

õigusabikulud 1024,80 eurot (käibemaksuga), millele lisandus põhjendatud menetluskuluna

määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

Määruskaebus

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus mõistis välja kostja menetluskulud ja viivise (maakohtu määruse resolutsiooni

punktid 2 ja 3) ning teha selles osas uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude

suuruseks 1000 eurot ja mõista see summa hagejalt kostja kasuks välja igakuiste 50-euroste

maksetena. Hageja palub kostja menetluskuludelt viivist mitte välja mõista. Lisaks palub

hageja muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 selliselt, et kolmanda isiku kasuks

väljamõistetud menetluskulud 1094,80 eurot tasub hageja igakuiste 50-euroste maksetena.

Hageja palub kolmanda isiku menetluskuludelt viivist mitte välja mõista.

6.1. Maakohus oleks pidanud jätma TsMS § 331 lg 1 ja § 66 alusel kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse menetlemata, kuna see oli esitatud hilinenult, kostja ei taotlenud

tähtaja pikendamist ega ennistamist, samuti ei toonud kostja esile mõjuvat põhjust hilinenult

esitamiseks.

Maakohus määras 17.04.2024 kohtuistungil kostjale seisukoha ja menetluskulude nimekirja

esitamise tähtajaks 20.05.2024 ning hagejale kostja seisukohale ja menetluskuludele

vastamise tähtajaks 03.06.2024. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 03.06.2024.

Olukorras, kus maakohus TsMS § 64 lg 1 alusel omal algatusel tähtaega ei ennistanud,

järeldas hageja, et maakohus kostja 03.06.2024 menetluskulude kindlaksmääramise avaldust

ei menetle. Maakohus ei andnud hagejale täiendavat tähtaega ja seetõttu ei olnud hagejal

võimalik kostja menetluskuludele vastuväidet tähtaegselt esitada. Maakohus ei võinud

ignoreerida hageja 10.06.2024 esitatud vastuväiteid.

Maakohus ei selgitanud 21.06.2024 otsuses, kas ja mille alusel kohus arvestab kostja poolt

hilinemisega esitatud menetluskulude taotlust. Nii maakohtu 21.06.2024 otsuses kui ka

vaidlustatud määruses puuduvad kohtu tuvastatud asjaoludest tehtud järeldused ja seadused,

mida kohus kohaldas.

Maakohus ei kohelnud pooli võrdselt, kuna hagejal ei olnud apellatsioonkaebust koostades

võimalik ette näha, et sisuliselt kohus võttis hagejalt võimaluse esitada vastuväiteid kostja

menetluskuludele.

6.2. Määruses ei ole põhjendatud, millisele sättele tuginedes pidas maakohus põhjendatuks

kostja sõidukulusid Iirimaalt Eestisse kohtuistungile tulemiseks, kui kostjal oli lepinguline

esindaja ja kostjat ei kohustatud isiklikult istungil osalema. Kohtuistungil oleks olnud

võimalik viibida ka virtuaalselt.

2-22-10799

6.3. Eeltoodud põhjendustel vaidleb hageja vastu kostja lepingulise esindaja tehtud kuludele

maakohtus 44,75 tunni ulatuses (5370 eurot).

6.4. Hageja palub arvestada, et ta on 85-aastane ning kostja on hageja tütar, kes on jätnud oma

isa ebainimlikku olukorda, võõrandades isa kingitud kinnisasja ja jättes isa kasutama oma

eluaegset kasutusõigust võhivõõraste inimestega, s.o perekonnaga, kelle koduseks keeleks on

inglise keel. Lisaks on hageja saanud siinses asjas menetlusabi, mistõttu palub hageja

arvestada tema majandusliku olukorraga. Hageja palub võimaldada tasuda menetluskulud

maksegraafiku alusel selliselt, et ühes kuus kogu menetluskulude hüvitis ei ületa 100 eurot

kuus, seejuures ilma viiviseta. Selliselt oleks välistatud ka täiendav kohtumenetlus füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse § 2 lg 1 alusel. Hageja hinnangul ei ületa kostja põhjendatud

menetluskulud 1000 eurot, arvestades, milliseid kannatusi kostja tegevus hagejale on

tekitanud ja jätkuvalt tekitab.

Menetluse edasine käik

7. Kostja ja kolmas isik palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega

tühistamiseks alust. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

9.1. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille

peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Hageja vaidlustab maakohtu määrust

osas, millega määrati kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks ja mõisteti hagejalt välja

1000 eurot ületavas osas. Lisaks palub hageja võimaldada tal nii kostja kui kolmanda isiku

kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda osamaksetena ning jätta viivis menetluskuludelt

välja mõistmata.

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus põhjendatult kostja menetluskulude

kindlaksmääramise taotlusega.

9.2.1. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 on kohtul õigus määrata menetluskulude rahaline

suurus kindlaks mh määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tulenevalt eeltoodust oli

kohtul õigus määrata menetluskulud kindlaks hoolimata asjaolust, et kostja ei esitanud

menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks.

9.2.2. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja 03.06.2024, s.o 10 kuud enne

tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, võib kohus

menetleda menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet mh TsMS § 331

lg-s 1 sätestatud juhul (TsMS § 66 esimene lause). TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui

2-22-10799

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Siinsel juhul on

selge, et hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjaga arvestamine ei saanud põhjustada

menetluse lahendamise viibimist. Seetõttu oli maakohtul õigus kostja hilinenult esitatud

menetluskulude nimekirjaga arvestada ja määrata kostja maakohtus kantud menetluskulud

kindlaks hoolimata asjaolust, et kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud

tähtajaks.

9.2.3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et kostja oleks ilmtingimata

pidanud taotlema menetlustähtaja pikendamist. TsMS § 331 lg 1 tingimustel avalduse

menetlemine ei eelda menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamist TsMS § 64 lg 1 järgi.

9.2.4. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et maakohus kohtles kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust arvesse võttes pooli ebavõrdselt, kuna hageja jäeti

ilma võimalusest esitada kostja menetluskuludele vastuväiteid. Hagejat esindasid maakohtus

vandeadvokaadid Allar Jõks, Gerli Helene Gritsenko ja Carri Ginter. Hageja lepingulised

esindajad esitasid 10.06.2024 vastuväite kostja 03.06.2024 menetluskulude nimekirjale,

paludes see jätta hilinenult esitamise tõttu tähelepanuta. Seega oli hagejal võimalus esitada

kostja kuludele ka sisulisi vastuväited, kuid neid ei esitatud. Vandeadvokaatidest lepingulised

esindajad ei saanud eeldada, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus jääb läbi vaatamata.

9.2.5. Seega ringkonnakohus ei näe siinsetel asjaoludel põhjust, miks kostja kulude

nimekirjaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada ei saa ning miks peaks kostja

jääma ilma võimalusest saada oma menetluskulud hüvitatud.

9.3. Seoses kostja sõidukuludega selgitab ringkonnakohus järgmist.

9.3.1. Menetlusosaline võib esitada menetluskulude nimekirjas taotluse, et tema

menetlustoimingutega seotud transpordikulud hüvitatakse. Eelkõige on kuluks

transpordikulud kohtuistungil osalemiseks. Tegemist on TsMS § 144 p 2 nimetatud

kohtuväliste kuludega. Puudub vaidlus, et hageja teadis hagiavaldust esitades, et kostja elab

Iirimaal. Olukorras, kus hageja juba menetluse alguses hagi tagamise taotluses märkis kostja

aadressiks Iirimaa, oli tal võimalik mõistlikult ette näha, et kostjal võivad tekkida

kohtumenetlusega seoses sõidukulud. Õiguskirjanduses on leitud, et kui menetlusosaline on

menetlusdokumendis märkinud oma elukoha ja saanud kõik menetlusdokumendid sellelt

aadressilt kätte, siis saab eeldada, et poole sõidukulud on seotud tema elukohast kohtusse

sõitmisega (TsMS II komm (2017), § 144, p 3.3.2 a).

9.3.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et sõidukulud ei kuulu

hüvitamisele seetõttu, et kostja oleks saanud kohtuistungitel osaleda ka virtuaalselt. Kostjal oli

õigus olla asja arutamise juures, sh osaleda isiklikult kohtuistungitel. Seadusest ei tulene

kostjale kohustust taotleda istungil osalemist virtuaalselt üksnes menetluskulude kokkuhoiu

eesmärgil.

9.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ka kostja õigusabikulude

suuruse kindlaksmääramisel ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-22-10799

9.4.1. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks eeltoodule

tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19; 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS

§ 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

9.4.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus

üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber

ei hinda.

9.4.3. Hageja on määruskaebuses üldsõnaliselt leidnud, et kostja õigusabikulud on

põhjendatud 1000 euro ulatuses, kuid ei ole esile toonud ega põhjendanud, millised kostja

menetlustoimingud on põhjendamatud ja millised kulud ülepaisutatud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses kostja õigusabikulude hindamisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.

Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja kostja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei saa kostja lepingulise esindaja õigustoimingute

osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt

põhjendamatuks. Asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga kostja menetluskulude

vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja

hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub

vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

9.5. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust võimaldada tal tasuda kostjale ja

kolmandale isikule väljamõistetud menetluskulude hüvitisi osamaksetena. Pelgalt hageja

võimalikud raskused enda kohustuste täitmisel aluseks kostja ja kolmanda isiku nõuete

täitmise edasilükkamiseks. TsMS § 445 lg 1 ei anna selleks alust (RKTKo 10.10.2024, 2-21-

20188, p 17).

9.6. Samuti ei pea ringkonnakohus siinses ajas põhjendatuks rahuldada hageja taotlust viivise

välja mõistmata jätmiseks, s.o viivise vähendamist nullini. Kolleegium märgib vastuseks

määruskaebusele, et esiteks ei ole menetlusosalise halb majanduslik olukord automaatseks

aluseks viivise vähendamiseks. Siinses asjas ei ole hagejale menetlusabi antud, hagejat on

esindanud advokaadid ja määruskaebusmenetluses jurist. Asjaolu, et hagejale anti teises

tsiviilasjas (nr 2-25-2425) riigi õigusabi, kuna tal väidetavalt puudub sissetulek juristi

2-22-10799

palkamiseks (dtl 1082–1083), ei ole aluseks vastaspoolele menetluskulude hüvitamata

jätmiseks. Lisaks ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust

hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle

kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on

menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude

tasumiseks (TsMS § 190 lg-d 1–2).

9.7. Vastuseks kostja ja kolmanda isiku seisukohtadele märgib ringkonnakohus, et hageja

esindaja on 13.12.2025 maakohtule esitanud volikirja ja enda haridust tõendava dokumendi

(dtl 1113–1116).

9.8. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

9.9. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)