3-26-1319/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1319

Haldusasi

Y.W ja J.Z-i kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamiseks ja

Tallinna linnalt mittevaralise kahju hüvitise 3000 euro

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – Y.W

Kaebaja II – J.Z

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Tuuliki Lorvi

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, taotluste lahendamine, riigilõivu

tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Y.W ja J.Z-i kaebus.

2. Jätta Y.W riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Jätta taotlus P.R kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata.

5. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 180 eurot tasujale.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega, välja

arvatud vastustaja volitatud esindaja nimi.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2, 3 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tegi 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1, millega

kohustas lapsevanemaid J.Z ja Y.W : 1) tegema koostööd Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti lapse heaolu spetsialistiga laste abivajaduse hindamisel ja laste heaolu

tagamisel, sh osalema lapse heaolu spetsialisti poolt korraldatud kohtumistel; 2) võimaldama

teostada kodukülastusi lapse abivajaduse hindamiseks; 3) osalema Tallinna Perekeskuse

toetaval pereteenusel; 4) tegema koostööd Tallinna Perekeskuse pereteenistuse osakonnaga,

alates teenusele saamise ajast; 5) mitte tarvitama alkohoolseid jooke; 6) osalema pereteraapias

Haabersti Perepesas; 7) osalema regulaarselt psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel vastavalt

spetsialistide hinnangule toetudes. Samuti järgima spetsialistide juhiseid, soovitusi ja vajadusel

raviplaani.

2. Y.W ja J.Z (kaebajad) esitasid 01.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamiseks,

tuvastamiseks, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti laste heaolu spetsialist X.X tegevus

antud menetluses on olnud õigusvastane seoses valeandmete esitamise, menetlusnormide

rikkumise ja erapoolikusega ning vastustajalt kaebajate kasuks mittevaralise kahju hüvitise

summas 3000 eurot väljamõistmiseks seoses haldusorgani poolse jämeda omavoli, teadliku

valeandmete esitamise, ebamõistlike tähtaegadega survestamise ning kaebajate au ja väärikuse

pikaajalise alandamisega.

Kaebajad paluvad rakendada esialgset õiguskaitset ja peatada vaidlustatud ettekirjutuse

täitmine kõikide resolutsioonis märgitud kohustuste osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lisaks

paluvad kaebajad kaasata menetlusse asjast huvitatud isikuna oma lapse, keda esindab isa

Y.W .

3. Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse 04.05.2026 määrusega käiguta. Kohus

andis kaebajatele tähtaja 08.05.2026, et kõrvaldada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

puudused. Kohus andis vastustajale tähtaja 11.05.2026, et vastata esialgse õiguskaitse

taotlusele.

4. Kaebajad täiendasid 07.05.2026 esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi. Kokkuvõtlikult

on kaebajad seisukohal, et ettekirjutuse kohene täitmine riivab oluliselt perekonna eraelu

puutumatust.

5. Kaebaja Y.W esitas 08.05.2026 riigi õigusabi taotluse. Kaebaja soovib taotleda

vandeadvokaati end esindama.

6. Tallinna linn esitas 11.05.2026 oma seisukoha, kus toob välja, et kaebajad on valesti

tõlgendanud vastustaja poolt tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks antud ettekirjutuse

dokumenti ning esitanud Tallinna Halduskohtule avalduse selle tühistamiseks. Tegemist oli

ärakuulamise ja vastuväidete esitamise võimalusega HMS § 40 lg 1 mõttes, mitte ettekirjutuse

tegemisega. Ka kaebajate esitatud helisalvestisest on üheselt arusaadav, et lapse heaolu

spetsialist on andnud dokumendi ärakuulamisõiguse tagamiseks. Ettekirjutust, vaidlustatava

haldusakti näol, vastustaja kaebajatele teinud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest puudub vaidluse ese. Vastustaja leiab, et

esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Nagu kohus 04.05.2026 määruses märkis, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebajad

nõuavad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1

tühistamist ja Tallinna linnalt mittevaralise kahju hüvitise 3000 euro väljamõistmist.

8. Tallinna linna 11.05.2026 vastusest on selgunud, et vastustaja ei ole tegelikkuses

kaebajatele veel ettekirjutust teinud ja vaidlustatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

21.04.2026 ettekirjutus nr 4.-13/2801-1 on üksnes ärakuulamisõiguse tagamiseks koostatud

dokument. Ka kaebuse lisast 4.4 nähtub, et ettekirjutuse dokumendil puudub ametniku allkiri.

Kohus järeldab sellest, et praeguse seisuga ei eelda vastustaja kaebajatelt ühegi kohustuse

täitmist, mis on 21.04.2026 dokumendis nr 4.-13/2801-1 loetletud.

Kaebuse tagastamine

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebeõigus on isikul olemas siis, kui tema õigused vajavad kaitset (HKMS § 44 lg 1). Tallinna

linn on oma 11.05.2026 seisukohas sisuliselt kinnitanud, et Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutusena nr 4.-13/2801-1 vormistatud dokument ei ole

lõplik ettekirjutus, mille täitmist kaebajatelt eeldatakse. Kuna hetkel ei ole olemas kehtivat

2(4)

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ettekirjutust, millega kaebajaid millekski kohustatakse,

siis ei ole tekkinud olukorda, kus kaebajate õigused võiksid kaitset vajada. Lisaks on

tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks kehtiva haldusakti olemasolu. Kui vastustaja ei ole

enda väitel veel ettekirjutust teinud, ei ole kohtul haldusakti, mida saaks kohtuotsuse

resolutsiooniga tühistada. Kohus möönab, et kui vastustaja peaks edaspidi ettekirjutuse tegema,

on see suure tõenäosusega sama sisuga nagu 21.04.2026 kaebajatele antud dokument, kuid

sellele vaatamata ei saa kohus menetleda kaebust ennetavalt mingi võimaliku tulevase

ettekirjutuse osas.

10. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti 21.04.2026 ettekirjutuse nr 4.-13/2801-1 tühistamiseks.

11. HKMS § 121 lg 2 p 2¹ kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajate mittevaralise kahju hüvitamise nõue tugineb suures osas

lapse heaolu spetsialisti tegevusele seonduvalt ettekirjutuse tegemisega. Kaebuse põhjendused

survestamise, ebamõistlike tähtaegade ja kaebajate põhjendamatu sildistamise kohta, tuginevad

ekslikule eeldusele, et neile on tehtud kehtiv ettekirjutus, mida nad täitma peavad. Vastustaja

on kehtiva ettekirjutuse olemasolu oma 11.05.2026 menetlusdokumendis välistanud. Kuna

kaebajad seostavad väidetavat mittevaralist kahju asjaoluga, mida praeguse seisuga tegelikult

ei esine, on kaebajate õiguste võimalik riive väheintensiivne ja mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmine vastustajalt on ebatõenäoline. Kaebuses ei ole välja toodud ettekirjutuse

tegemise raamest väljuvaid lapse heaolu spetsialisti tegevusi, mille puhul võiks eeldada, et

need riivasid intensiivselt kaebajate õigusi ja võisid tekitada rahaliselt hüvitatavat mittevaralist

kahju.

12. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel kaebuse Tallinna linnalt mittevaralise

kahju hüvitise 3000 euro väljamõistmiseks.

13. Kui Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet peaks kaebajatele saatma ametniku poolt

allkirjastatud ettekirjutuse, mida tõepoolest peab kindla tähtaja jooksul täitma, saavad kaebajad

pöörduda uue kaebusega kohtusse ja nõuda selle tühistamist.

14. Kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud (HKMS § 43 lg 2).

Kaebajate taotlused

15. Kaebaja Y.W on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja on taotluse ankeedis

märkinud taotletavaks riigi õigusabi liigiks isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses

ja kohtus ning isiku esindamise haldusmenetluses. Kuna kaebaja on pöördunud kaebusega

halduskohtusse, tõlgendab kohus taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kohus tagastab

kaebuse, on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja saab kaebuse

tagastamist küll määruskaebusega vaidlustada, kuid määruskaebusmenetluse läbimine ei ole

kohtu hinnangul midagi sellist, milleks oleks tingimata vaja advokaadist esindaja abi. RÕS § 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuna

kaebaja esitas kohtule ise kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kõrvaldas tähtaegselt

04.05.2026 määruses välja toodud puudused, saab kaebaja soovi korral esitada ka

määruskaebuse käesoleva määruse peale. Seega jätab kohus Y.W riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

3(4)

16. HKMS § 249 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse

alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole menetlust, mille kestel

kaebajad võiksid esialgset õiguskaitset vajada. Lisaks ei ole võimalik ettekirjutuse täitmist

peatada, kui ettekirjutust ei ole tehtud. Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

17. Kaebajad on palunud kaasata menetlusse asjast huvitatud isikuna oma lapse. Sisuliselt on

tegemist taotlusega kaasata P.R kolmanda isikuna menetlusse. Halduskohus kaasab isiku, kes

ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste

või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole menetlust, kuhu

saaks kellegi kaasamist otsustada. Seega jätab kohus taotluse P.R kolmanda isikuna

menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata.

18. Y.W on tasunud kaebuselt 180 eurot riigilõivu ja esialgse õiguskaitse taotluselt 40 eurot

riigilõivu. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja

arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 2).

Kuigi kaebus on tagastatud HKMS § 121 lg 2 alusel, võtab kohus arvesse, et kaebajad lähtusid

ekslikult arusaamast, et neile on tehtud kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mille

vaidlustamiseks ei ole mingeid takistusi. Seega peab kohus praegustel asjaoludel põhjendatuks

tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 180 eurot tasujale. Kuna kohus on teinud esialgse

õiguskaitse taotluse osas sisulise lahendi (s.o jätnud selle rahuldamata), ei saa kohus tagastada

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.

19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega, välja

arvatud vastustaja volitatud esindaja nime (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

4(4)