2-25-19367/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2026, Paide

Tsiviilasja nr

Tsiviilasi

2-25-19367

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 395,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja otsuse

tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 512,48 eurot ja

sissenõutavaks muutunud seadusjärgne intress 89,96 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla ja intressimaksed alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa

Intress

Igakuine osamakse

16.05.2026

83,87

12,29

96,16

16.06.2026

81,28

12,14

93,42

16.07.2026

86,88

86,88

16.08.2026

84,45

84,45

16.09.2026

86,04

86,04

16.10.2026

91,58

91,58

16.11.2026

89,39

89,39

16.12.2026

94,88

94,88

16.01.2027

92,87

92,87

16.02.2027

94,62

94,62

16.03.2027

107,30

107,30

16.04.2027

98,43

98,43

16.05.2027

103,79

103,79

16.06.2027

102,24

102,24

16.07.2027

107,55

107,55

16.08.2027

106,20

106,20

16.09.2027

108,20

108,20

16.10.2027

113,43

113,43

16.11.2027

112,38

112,38

16.12.2027

117,55

117,55

16.01.2028

116,72

116,72

16.02.2028

118,92

118,92

16.03.2028

126,83

126,83

16.04.2028

123,55

123,55

16.05.2028

128,56

128,56

16.06.2028

128,31

128,31

16.07.2028

133,25

133,25

16.08.2028

133,24

133,24

16.09.2028

135,75

135,75

16.10.2028

140,59

140,59

16.11.2028

140,96

140,96

16.12.2028

145,73

145,73

16.01.2029

146,37

146,37

16.02.2029

149,13

149,13

16.03.2029

157,47

157,47

16.04.2029

154,91

154,91

16.05.2029

159,48

159,48

16.06.2029

160,84

160,84

16.07.2029

165,33

165,33

16.08.2029

166,99

166,99

16.09.2029

170,14

170,14

16.10.2029

174,50

174,50

16.11.2029

176,64

176,64

16.12.2029

180,91

180,91

16.01.2030

183,38

183,38

16.02.2030

186,84

186,84

16.03.2030

192,17

192,17

16.04.2030

193,99

193,99

16.05.2030

198,01

198,01

16.06.2030

201,38

201,38

16.07.2030

204,27

204,27

4. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tagaseljaotsuse tegemise

päeva seisuga (12.05.2026) põhivõla osamaksetelt (kokku 512,48 eurot)

sissenõutavaks muutunud viivis 10,52 eurot. Mõista XX-ilt Aktiva Finance

Group OÜ kasuks välja viivis otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt 512,48 eurot alates tagaseljaotsuse tegemise päevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Samuti mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhivõla

osamakse tasumiseni.

5. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

6. Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda ja rahaliselt kindlaksmääramata.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale

tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

TsMS § 317 lõikele 1.

9. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse

(täiendatud 09.02.2026) XX-i (kostja) vastu, milles palub kostjalt enda kasuks välja

mõista põhivõlgnevus 7988,93 eurot, intressi 637,77 eurot, haldustasu 15,60 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 953,88 eurot ning

edasiulatuva viivise 14.11.2025 kuni põhinõude summas 7988,93 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas.

2. Hagi aluseks on AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 20.07.2024 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr L89017026658 (leping), mille alusel sai kostja laenu 8136 eurot.

Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 26,61% aastas.

Laen on kostjale välja makstud. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Kostja jättis tasumata 16.01.2025; 16.02.2025; 16.03.2025

osamaksed, mistõttu saatis krediidiandja 07.04.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud

võlgnevust, 28.04.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta. Ülesütlemise teatised olid edastatud kostja lepingujärgsele aadressile Aasa 10,

Koigi Küla, XXX, Järvamaa (dtl 30). Laenulepingust tulenev nõue loovutati 29.04.2025

hagejale (dtl 29).

3. Lepingu krediidikulukuse määr on 26,61% aastas (dtl 13). Viimase kuue kuu keskmine

tarbimislaenude krediidikulukuse määr laenu väljastamise hetkel oli 16,65%, mistõttu

jääb laenu krediidikulukuse määr selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega ei

ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenulepingud ei ole

liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes

tühised.

4. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Krediidiandja

lähtus laenutaotluse ja maksehäireregistri andmetest ning esitatud kostja konto

väljavõttest perioodil 03.12.2023 - 27.06.2024. Otsuse tegemisel kasutati sissetulekuid

(678 eurot) ja kohustusi (0 eurot). Pangakonto väljavõttelt nähtuvad kostja sissetulekuna

erinevad sotsiaaltoetused, lisaks nähtuvad ka igakuised kohustused, sh kommunaalidele

keskmiselt 100 eurot kuus, Enefit AS-ile keskmiselt 230 eurot kuus.

5. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 04.02.2026

võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus palus hagejal täpsustada, kas tehti kindlaks

kostja igakuised tegelikud püsikulud, majapidamiskulude suurus, sh kas kostjal jäi

piisavalt raha ka muude vältimatute püsikulude katmiseks (sh toidule) arvestades, et

siinses asjas on nõude aluseks oleva lepingu igakuine laenumakse 212,93 eurot.

6. Hageja leidis 09.02.2026 vastuses kohtunõudele, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole rikutud, kuna pärast laenu väljastamist jäi kostjale hageja hinnangul

kätte ligikaudu 465 eurot kuus ning finantskohustused moodustasid umbes 31%

sissetulekust. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad kommunaal- ja toidukulud on tuvastatud

esialgse võlausaldaja koostatud kulude tabeli alusel ning elatusmiinimumiga võrreldes oli

kostja toimetulek tagatud, mistõttu pidas krediidiandja lepingu puhul vastutustundliku

laenamise põhimõtteid järgituiks.

Hageja esitas ümberarvestuse, juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne

võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei

nõustu. Hageja esitas VÕS § 94 lg 1 intressimäärast lähtuva ümberarvestuse, märkides, et

kostja on lepingu nr L89017026658 alusel tasunud kokku 1059,50 eurot, millest põhiosa

katteks 147,07 eurot ning ülejäänu intresside ja tasudena. Hageja hinnangul on

ümberarvestuse kohaselt osamaksed tasutud kuni 16.09.2025 ning osaliselt 16.10.2025

makse, mistõttu ei olnud lepingu ülesütlemise ajal kostja maksetega viivituses ja

ülesütlemine on tühine.

Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada § VÕS

108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 16.10.2025 kuni

16.01.2026 summas 322,00 eurot, millest põhiosa on 269,78 eurot ja intressid 52,22

eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivist tasumata põhiosalt lepingus kokku lepitud

määras 21,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast

päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis

lepingus sätestatud määras 21,9% aastas, alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ümberarvestusjärgse maksegraafiku alusel

(dtl 77-78). Käesoleval juhul on kostja teinud viimase tagasimakse detsembris 2024,

seega pole kostja lepingut täitnud üle ühe aasta. Samuti on mõistlik

menetlusökonoomikast tulenevalt lahendada ühest lepingust tulenevad nõuded ühe

tsiviilasja raames, mis hoiab kokku ka menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud tuleviku osamaksete väljamõistmine.

7. Maakohus võttis 13.02.2026 määrusega hagi menetlusse.

8. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15.04.2026. Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse

tegemise eest. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud (s.o hiljemalt 29.04.2026) ega ka

praeguse otsuse koostamise ajaks, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud

faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse

tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal

algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja on taotlenud

tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta (TsMS § 407

lg 2).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja

kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus

tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel

juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud osaliselt.

12. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance sõlmitud tarbijakrediidilepingust

VÕS § 402 mõttes. Kohus kontrollis omal algatusel tarbijakrediidilepingu tühisuse

aluseid (sealhulgas seadusest tulenevaid vormi- ja sisunõudeid) ja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist (võlaõigusseaduse § 402 jj). Tühisuse aluseid kohus ei

tuvastanud. Küll aga tuvastas kohus krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise.

Võlaõigusseadus § 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise

ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija

esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvelduskonto väljavõttest

nähtub, et lepingu sõlmimisele eelnenud perioodil oli kostja keskmine sissetulek

ligikaudu 678 eurot kuus ning tema püsivad ja vältimatud elamiskulud (sh eluase,

kommunaalkulud ja igapäevased toidukulud) kaeti sisuliselt kogu sissetuleku arvelt,

kusjuures konto saldo langes korduvalt nulli või selle lähedale (dtl 58–66). Seejuures

koosnes kostja igakuine sissetulek sotsiaaltoetustest, toimetulekutoetusest ning Eesti

Töötukassa poolt makstavast toetusest. Sellises olukorras puudus kostjal tegelik

finantsvõimekus täiendava kohustuse kandmiseks. Lepingu alusel lisandunud igakuine

laenumakse 212,93 eurot moodustas märkimisväärse osa sissetulekust ning arvestades

tegelikke rahavoogusid ei saanud krediidiandja põhjendatult veenduda, et kostja suudab

krediiti (ca 8000 eurot) kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Pelk sissetuleku

olemasolu ja muude finantskohustuste puudumine ei ole piisav, kui arvelduskonto

väljavõttest ilmneb, et tarbija igapäevane toimetulek on juba enne laenu piiripealne.

Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS

§ 403⁴ lg 6 tähenduses, millest tulenevad VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud õiguslikud

tagajärjed.

13. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast,

ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

14. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud

intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise

ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

15. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist.

Hageja esitas ümberarvestuse – uuesti määratud tagasimaksed ning selleks puhuks ka

alternatiivse nõude, mille korral arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed

põhikohustuse ja seadusjärgse intressi katteks, ning nõuab tasumata põhiosalt viivist

lepingus kokku lepitud määras 21,9% aastas.

16. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu

nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja

kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.

Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai lepingu nr L89017026658 alusel laenu 8136 eurot

ning tagasimakseid on kokku teinud 1059,50 eurot. Kostja rikkus laenulepingust

tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles AS Inbank Finance laenulepingu 28.04.2025 üles.

Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud 16.08.2024 kuni 16.09.2025

osamaksed ja osaliselt 16.10.2025 osamakse. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas

alates nimetatud 16.10.2025 osamaksest, seega on 28.04.2025 lepingu ülesütlemine

tühine.

Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed 16.10.2025 (osamakse osaliselt) kuni

16.04.2026 summas 512,48 (48,40+464,08) eurot ja sissenõutavaks muutunud

seadusjärgne intress summas 89,96 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad

lepingu põhiosa- ja intressmaksed vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (dtl 73-74).

17. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis lepingujärgses määras 21,9

% aastas, alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (juhul kui kohus

asub seisukohale, et lepingujärgne viivis on tühine, millega hageja ei nõustu) iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

alljärgnevalt.

18. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Kostja kohtueelne ja menetluslik

käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita.

Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused.

19. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Tagaseljaotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhivõla osamaksetelt arvestatud viivise summa 10,52 eurot. Lisaks tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tagaseljaotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 512,48 eurot alates tagaseljaotsuse tegemise

päevale järgnevast päevast kuni selle tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhiosa maksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni vastava põhivõla osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Ülejäänud osas jääb hagi ülaltoodud põhjendustel rahuldamata. Hageja võla

sissenõudmiskulude nõue (50 eurot) VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel jääb rahuldamata muu

hulgas põhjusel, et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud.

Menetluskulud

20. TsMS § 163 lg 1 kohaselt on kohtul õigus jaotada menetluskulud hagi osalise

rahuldamise korral kaalutlusõiguse alusel. Tallinna Ringkonnakohtu praktika kohaselt

(vt tsiviilasi nr 2-23-126294) ei ole olukorras, kus hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning hageja nõuded ei olnud hagi esitamise ajal suures osas

sissenõutavad, õiglane jaotada menetluskulusid hagi rahuldamise proportsiooni alusel.

Käesolevas asjas olid vaidluse tekkimine ja menetluskulude kandmise risk tingitud

krediidiandja tegevusest krediidi andmisel. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS §

163 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik