2-26-985/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. mai 2026

Tsiviilasi nr

2-26-985

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi H.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448;

asukoht XXX, 13517, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Cärolin Markus (e-post )

Kostja: H.F (isikukood XXX; elukoht XXX, xxxx XXX-i;

e-post )

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Primero Finance OÜ hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus

Primero Finance OÜ hagis H.F vastu lepingutest nr ILC10042023/0238 ja nr

ILC10042023/0238-G1 tuleneva põhinõude 5283 euro 72 sendi, intressi 1005 euro, 14.

jaanuari 2026. a hagiavalduses seisuga 7. august 2025. a arvutatud viivise 1261 euro

37 sendi osas ning lõpetada selles osas menetlus.

2. Keelduda Primero Finance OÜ hagi H.F vastu põhivõlgnevuse 4449 euro 91 sendi ja

intressi 79 euro 38 sendi väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.

3. Jätta menetluskulud Primero Finance OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

4. Rahuldada osaliselt Primero Finance OÜ taotlus hagist osalise loobumise tõttu

riigilõivu tagastamiseks.

5. Tagastada Primero Finance OÜ-le hagist osalise loobumise tõttu riigilõiv summas

140 eurot Primero Finance OÜ arveldusarvele LHV Pank AS-s nr

EE697700771001432485.

6. Määrus toimetada kätte Primero Finance OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. Primero Finance OÜ (hageja) esitas 14. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.F

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10. aprillil 2023 sihtotstarbelise laenulepingu

nr ILC10042023/0238 sõiduki ostmiseks. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab

laenusaajale laenu 7455 eurot. Laenusaaja kohustub tegema laenuandjale igakuiseid

tagasimakseid 238 eurot 89 senti (välja arvatud esimene makse, mille suurus oli 273 eurot 6

senti) 72 kuud (kuni 15. aprillini 2029) intressimääraga 33% aastas. Kostja tegi viis makset ja

pooled sõlmisid 22. augustil 2023 lepingu lisa nr ILC10042023/0238-G1. Pooled leppisid

kokku, et laenu summat suurendatakse 3550 euro võrra. Kui laenu summat suurendatakse, siis

on laenu summa lisatud senisele laenu tagastamata osale ja lisa jõustumisel võlgnetav kogu

laenu põhisumma on 10 863 eurot 79 senti, laenu periood pikenes kuni 15. augustini 2029 ja

igakuise makse suuruseks sai 348 eurot 12 senti. Kostja oli viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega (15. mai 2025. a, 15. juuni 2025. a, 15. juuli 2025. a),

mistõttu saatis hageja kostjale 15. juulil 2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja

võlgnevust ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles hageja

lepingu 7. augustil 2025 üles.

2. Tartu Maakohus jättis 13. märtsi 2026. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. Hageja esitas 2. aprillil 2026 hagiavalduse täienduse ning nõude ümberarvestuse. Hageja

loobus suuremast põhiosa nõudest, intressinõudest, hagis märgitud peale lepingu ülesütlemist

sissenõutavaks muutunud viivise nõudest ja hagis märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise nõudest. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõudeks 4529 eurot 29 senti (põhiosamaksed

4449 eurot 91 senti ja intressimaksed 79 eurot 38 senti).

Hageja leidis 2. aprilli 2026. a seisukohas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 järgse intressi katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud laenusaaja osamaksetega võlas. Sellisel

juhul oleks kostja tasunud osaliselt 15. mai 2028 osamakse. Hageja palub kostjalt välja mõista

tulevikus alates 15. mai 2028. a kuni 15. september 2029. a sissenõutavaks muutuvad maksed

vastavalt maksegraafikule, s.o kokku 4529 eurot 29 senti, millest põhiosa on 4449 eurot 91

senti ja VÕS § 94 järgne intress 79 eurot 38 senti.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hageja hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada selles osas

menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel ning

ülejäänud hageja nõude osas tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 ning §

369 alusel keelduda.

5. Hageja on esitanud avalduse osaliselt nõudest loobumiseks.

TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal on õigus menetluse kestel oma nõuet vähendada või

sellest osaliselt loobuda. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui hageja on

hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab

kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

6. Praegusel juhul on hageja menetluse käigus loobunud osaliselt põhivõlgnevuse nõudest

5283 euro 72 sendi, intressi 1005 euro, 14. jaanuari 2026. a hagiavalduses seisuga 7. august

2025. a arvutatud viivise 1261 euro 37 sendi ja hagiavalduses märgitud tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise osas.

Kohus märgib, et kuigi algses hagiavalduses on hageja viidanud TsMS § 367 järgse tulevikku

suunatud viivisele, ei ole hageja 14. jaanuari 2026. a hagis vastavat nõuet resolutsioonis

esitanud ega ka hagihinna arvutamisel arvestanud. Seega loeb kohus, et hageja ei ole vastavat

nõuet esitanud ning seetõttu ei saa ta esitamata nõudest loobuda.

Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis välistaksid loobumise

vastuvõtmise, seega võtab kohus hageja osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse

vastavas osas.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks õiguslikult perspektiivikas,

peavad olema täidetud järgmised seadusest tulenevad nõuded, mida kohus kontrollib omal

algatusel:



kas poolte vahel oli kehtiv krediidileping;



kas krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal ei ületanud maksimaalset määra;



kas krediidiandja on tõendanud, et järgis vastutustundliku laenamise kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

VÕS § 4034 lg 13). VÕS ja krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) sätestavad

vastutustundliku laenamise kohustuse ja selle täitmise miinimumnõuded.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Tuleb arvestada tarbija

regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega;

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt lepingu tasu,

haldustasu, kaarditasu, raha väljavõttetasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne

(muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid).

8. Kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja esitas laenutaotluse sõiduki soetamiseks summas 7100 eurot. Kostja märkis

laenutaotluses olemasolevateks kohustusteks 248 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks

150 eurot. Laenutaotluses märkis kostja, et tal on 0 ülalpeetavat.

Hageja on esitanud päringu kostja sissetulekuandmete saamiseks Maksu- ja Tolliametile ning

pensioniregistrile ja arvestas lepingu sõlmimisele eelnevalt kostja kolme kuu keskmiseks

sissetulekuks 1195 eurot 71 senti. Majapidamiskuludeks arvestas hageja kostja esitatud 150

eurot ja kohustusteks 248 eurot. Laenulepingust tulenev igakuine laenumakse oli 238 eurot 89

senti. Seega jäi kostjale igakuiselt vabu vahendeid summas 558 eurot 82 senti. Hageja leidis,

et arvestades laenulepingu summas 7455 eurot, mille tagasimaksed on jaotatud 72 kuu peale

ning iga kuu tasutakse 238 eurot 89 senti, oli kostja krediidivõimeline. Otsuse tegemisel on

lähtutud eeldusest, et tööealine, keskmiselt 1195 eurot 71 senti kuus teeniv, tööd tegev ja

mõistlik isik tuleb toime eeltoodud igakuise tagasimakse tasumisega summas 238 eurot 89

senti. Krediidiandja on kostja poolt esitatud taotluse analüüsimise tulemusena jõudnud

otsuseni, et laenusaaja on krediidivõimeline, sh on krediidiandja järginud seadusest tulenevaid

vastutustundliku laenamise nõudeid.

Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt omandanud teavet kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et laenuandja oleks kontrollinud muid

registreid, nt kinnistusraamat, äriregister, või et oleks nõudnud kostjalt pangakonto esitamist.

Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed

oma kohutuste kohta on usaldusväärsed. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tuvastanud

kostja tegelikud eluaseme- ja majapidamiskulud. Kuivõrd laenuandja ei ole kostjalt

pangakonto väljavõtteid nõudnud või kogunud muid andmeid kostja kohustuste kohta ega

hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei

ole ta vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

9. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ning loobunud ülejäänud nõudest kostja vastu.

Hageja on arvestanud kõik kostja poolt teostatud maksed laenu põhiosamaksete katteks,

loobunud suuremast põhinõudest, intressinõudest, viivisenõudest ning tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise nõudest. Hageja märkis, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt

ülesöelduks, kuna ülesütlemise hetkel ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Sellisel

juhul oleks kostja tasunud osaliselt 15. mai 2028 osamakse. Hageja leidis, et kostja väldib

võlgnevuse tasumist ega vasta hagejale ning on alust eeldada, et kostja ei tasu võlgnevust ka

tulevikus.

Hageja palus mõista kostjalt välja tulevikus alates 15. maist 2028 kuni 15. september 2029

sissenõutavaks muutuvad osamaksed.

10. Hagi menetlusse võtmise aluseid (TsMS § 371 lg 2) tuleb kohtul kontrollida juba hagi

menetlusse võtmisel ning juhul, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ja hageja ei ole esile

toonud TsMS §-s 369 sätestatud aluseid, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Seega

tuleb nõude sissenõutavus või TsMS §-s 369 sätestatud asjaolud hagis esile tuua ning kohtul

tuleb kontrollida nende esinemist juba hagi menetlusse võtmisel. Kui hageja õiguste

rikkumine tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib hagi juba

rikkumise osas ette esitada.

VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Sama sätte teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud aja

möödumisel, kui lepingust ei tulene teisiti.

TsMS § 369 järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Hageja on põhistanud ilmset rikkumist tulevikus asjaoluga, et hageja on kostjale korduvalt

helistanud erinevatel päevadel ja kellaaegadel, kuid kostja ei ole telefonile vastanud. Hageja

on kostjale helistanud telefoninumbrile, millelt hageja on varem kostja kätte saanud, kuid

enam kostja telefonile ei vasta. Samuti ei vastanud kostja hageja 31. juuli 2025. a e-kirjale.

Hageja toob esile, et on proovinud kostjaga korduvalt ühendust võtta, kuid kostja väldib

võlgnevust ega vasta hagejale ning seetõttu leiab hageja, et on alust eeldada, et kostja ei tasu

võlgnevust ka tulevikus.

Õiguskirjanduses on leitud, et olukorraga, kus võib eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei

täida, võib olla tegemist nt siis, kui võlgnik on hagejale eelnevalt teatanud, et ta nõuet täita ei

kavatse, mh kui võlgnik on hagejale kinnitanud, et ta nõuet ei tunnista. Hageja võib kohustuse

õigel ajal täitmata jätmise eeldust usutavaks muuta ka seeläbi, kui tõendab, et esinevad

asjaolud, mis viitavad sellele, et võlgnik kohustust täita ei kavatse.

Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud TsMS § 369 eelduste esinemist ning

seda, et on oht, et kostja tulevikus võlgnevust ei tasu. Kostja on teinud viimase makse 2025. a

aprillis ning tal on ettemakse kuni 2028. a maikuuni, s.o ettemakse kahe aasta maksete osas.

Hageja ei ole välja toonud, et kostja võlgnevust ei tunnista või on keeldunud võlgnevuse

tasumisest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

11. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud

elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja § 177 lg 1 p-le 1 märgib kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse menetlust lõpetavas

määruses.

Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-te 1 ja 4 alusel jätta hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud ei ole.

13. Seoses hageja poolt hagist osalise loobumisega esitas hageja taotluse enamtasutud

riigilõivu 280 eurot tagastamiseks.

Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud üksnes osaliselt.

Hageja on menetluse käigus loobunud nõudest osas, mis hõlmab 5283 euro 72 sendi suurust

põhinõuet, intressi 1005 euro, 14. jaanuari 2026. a hagiavalduses 7. august 2025. a seisuga

arvutatud viivise 1261 euro 37 sendi ja hagiavalduses märgitud tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise osas. Tegemist on hagist osalise loobumisega, mille puhul kohaldub

riigilõivu tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2. Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse hagist

loobumise korral pool tasutud riigilõivust. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole tegemist

enam tasutud riigilõivuga TsMS § 150 lg 1 p 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1

tähenduses, kuna riigilõiv tasuti hagi esitamisel õigesti vastavalt hagihinnale. Seega puudub

alus riigilõivu tagastamiseks „enam tasutud“ lõivuna.

14. Pärast hageja poolt nõude osalist loobumist ja nõude täpsustamist palub hageja mõista

kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 4449 eurot 91 senti ja intress 79 eurot 38 senti.

TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133

järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt TsMS § 134 lg 1

kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Seega on praegusel juhul hageja täpsustatud nõude kohaselt hagihinnaks 4529 eurot 27 senti.

RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 4500 eurot kuni 5000 eurot

riigilõivu 560 eurot. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu 840 eurot. Seega on vahe

tasutud ja nõutava riigilõivu vahel (840 – 560) 280 eurot.

Kuna hageja on loobunud osaliselt nõudest, on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv

tagasi saada. Seega rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning

määrab tagastamisele kuuluva riigilõivu summaks 140 eurot. Vastavalt hageja taotlusele

tagastab kohus riigilõivu hageja arveldusarvele nr EE697700771001432485 LHV Pank AS-s.

15. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist nõude osalt, mille

menetlemisest on kohus keeldunud (TsMS 150 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik