1-26-3314/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-3314

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mail 2026, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-3314

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Eevi Pant

Kriminaalasi

Viktor Sukatskas süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jakob Juksaar

Süüdistatav

Viktor Sukatskas – isikukood 37311040259, xxx, elukoht

xxx, xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, emakeel xxx keel,

töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras

karistatud

Kaitsja

Toomas Laanemaa

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Viktor Sukatskas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 6 aastat ja 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 05.02.2026 karistusaja

hulka.

Karistusaja alguseks lugeda 05.02.2026.

Viktor Sukatskas suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Välja mõista Viktor Sukatskasilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 5366 eurot ning määratud kaitsjale

makstud tasu 617,52 eurot riigituludesse.

Kohustada Viktor Sukatskasi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 695,71 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 8348,52 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99926700016557. Selgitusse võib märkida: „Viktor Sukatskas,

kriminaalasi 1-26-3314, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 11.02.2026

määrusega nr 1-26-800 arestitud:

1. Viktor Sukatskasele kuuluv sularaha summas 2055 eurot (Rahandusministeeriumi

tagatiskontol nr xxx)

2. Nutitelefon Samsung Galaxy S24 Ultra (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

Rahumäe tee 6, Tallinn.)

Asitõendid:

-

narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja jätta

ekspertiisiasutusele teadus- ja arendustegevuseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks;

-

ekspertiisist järelejäänud pakendid (vaakumkilepakendid, soonkinnisega

kilekotid, fooliumpaberi- ning salvrätitükk) (PPA asitõendite hoidlas) –

konfiskeerida ja hävitada;

-

Viktor Sukatskase nutitelefonide Samsung Galaxy A34 5G ja Samsung S24 Ultra

vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja

jäädvustatud fotod (Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas) - hävitada kustutamise teel

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Viktor Sukatskast süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem, 01.09.2011.a toime

pannud KarS § 184 lg 1 ning 28.05.2014.a toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, taas käitles ebaseaduslikult suures koguses (so narkootilise aine

kogus, milline tekitab narkootilise joobe vähemalt 10 inimesele) narkootilist ainet kanepit ja

amfetamiini, fentanüüli, N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün), N,N-

dimetüülaminoetonitaseen, tsüklorfiini sisaldavaid pulbrilisi aineid.

Nimelt omandas Viktor Sukatskas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kohas ning isikult

suures koguses narkootilisi aineid, mida hoidis kuni 05.02.2026 kellani 11.48 enda kasutuses

olevas elukohas xxx ning korteri juurde kuuluvas keldriboksis, mil politsei poolt teostatud

läbiotsimisega anti Viktor Sukatskase poolt vabatahtlikult välja ning osa leiti ja võeti politsei

poolt ära:

-

magamistoast laua pealt rohelised taimeosad kogumassiga 10,85 grammi, mis on

kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%;

-

magamistoast laua pealt soonkinnisega kilekott beežikat värvi pulbriga massiga 0,097

grammi, mis sisaldab 6,1% ehk 0,0059 grammi fentanüüli;

-

koridori kummuti sahtlist soonkinnisega kilekott valkjas pulbriga massiga 0,31

grammi, mis sisaldab amfetamiini;

-

magamistoast lauasahtlist ja laua pealt üheksast soonkinnisega kilekotist pruunikas

pulber kogumassiga 25,55 grammi, mis sisaldab vahemikus 1,2-1,3% N-

pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün) ja 0,99-1,1% tsüklorfiini,

seega sisaldub pulbris 0,329 grammi N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni

(etüleenisotonitasepüün) ja 0,257 grammi tsüklorfiini.

-

keldriboksist punast värvi seljakotist paberisse mässitud ja mitmekordsetesse

soonkinnisega kilekottidesse pakendatud:



pruunikas pulber kogumassiga 52,2 grammi, mis sisaldab 1,3% N-

pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün) ja vahemikus 0,97-

1,1% tsüklorfiini, seega sisaldub pulbris 0,68 grammi N-

pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün) ja 0,54 grammi

tsüklorfiini;



kollakaspruun pulber massiga 10,65 grammi, mis sisaldab 9,5% N,N-

dimetüülaminoetonitaseeni, seega sisaldub pulbris 1,01 grammi N,N-

dimetüülaminoetonitaseeni. Lisaks sisaldab pulber tõenäoliselt N-

isopropüülbutülooni või N-propüülbutülooni;



pruunikas pulber massiga 41,79 grammi, mis sisaldab 2,9% ehk 1,21 grammi

N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüün).

-

keldriboksist punast värvi seljakotist suitsupaki seest vaakumpakend, milles olev valge

pulber massiga 4,74 grammi (kuivatatult) sisaldab 24% ehk 1,14 grammi amfetamiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine,

tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine,

laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta

tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Amfetamiin ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4

lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, fentanüül kuulub II nimekirja, N-

pürrolidinoetüleenisotonitaseen (etüleenisotonitasepüün) ja N,N-dimetüülaminoetonitaseen kuuluvad VI

nimekirja nitaseenide rühma, N-isopropüülbutüloon ja N-propüülbutüloon kuuluvad VI nimekirja katinoonide

rühma.

Tsüklorfiin kuulub eelpoolnimetatud määruse muutmise määruse alusel lisa 1 ainerühmade I nimekirja alates

23.02.2026.

Vastavalt NPALS § 31 lõikele 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe

tekitamiseks kümnele inimesele.

Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist.

Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist kanepist.

Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,0013 grammist fentanüülist

N-pürrolidinoetüleenisotonitaseeni (etüleenisotonitasepüüni) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks

0,000025-0,0002 grammist N-pürrolidinoetüleenisotonitaseenist (etüleenisotonitasepüünist).

N,N-dimetüülaminoetonitaseeni puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,05-0,1 grammist N,N-

dimetüülaminoetonitaseenist.

Tsüklorfiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,00013-0,0005 grammist tsüklorfiinist.

Seega pani Viktor Sukatskas oma tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise

isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud

kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Viktor Sukatskasi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.05.2026 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Viktor Sukatskasi süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p-i

2 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 aastat ja 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Viktor Sukatskase kahtlustatavana

kinnipidamise päev, s.o 05.02.2026.

KarS § 184 lg 5 p-st 2 ja § 832 lg-st 1 juhindudes konfiskeerida Harju Maakohtu 11.02.2026

määrusega nr 1-26-800 arestitud Viktor Sukatskasele kuuluv sularaha summas 2055 eurot ja

nutitelefon Samsung Galaxy S24 Ultra. Nimetatud raha on kantud Rahandusministeeriumi

tagatiskontole nr xxx ja telefon asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe

tee 6, Tallinn.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-dest 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-st 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja jätta

ekspertiisiasutusele teadus- ja arendustegevuseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks;

-

ekspertiisist järelejäänud pakendid (vaakumkilepakendid, soonkinnisega kilekotid,

fooliumpaberi- ning salvrätitükk) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja

hävitada;

-

Viktor Sukatskase nutitelefonide Samsung Galaxy A34 5G ja Samsung S24 Ultra

vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud

fotod (Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) - hävitada

kustutamise teel

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 5366 eurot ja

kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 617,52 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Samuti olid

põhjendatud DNA ekspertiis, mis kinnitas narkootiliste ainetega kokkupuutunud isikuid ja

nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik