2-25-16710/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 12. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-16710

Tsiviilasi

AS Olerex hagi Rajameister OÜ ja G.E vastu

12452 euro ja 96 sendi suuruse põhivõla ja

kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

20 619 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Olerex

(registrikood 10136870,

asukoht XXX, 50112, XXX-i), lepinguline esindaja

Riina

Rebane-Maipuu

(e-post

Riina.Rebane@olerex.ee)

Kostja Rajameister OÜ (registrikood 11230329,

registrijärgne asukoht Silla 1, XXX-i, e-post XXX)

Kostja G.E (isikukood XXX, registrijärgne ja

avaldusel olev elukoht XXX-i, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Olerex hagi Rajameister OÜ ja G.E vastu 12 452 eurot 96 sendi

suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks.

2. Mõista Rajameister OÜ-lt ja G.E-lt solidaarselt AS Olerex kasuks välja 12 452 euro

96 sendi suurune põhivõlg, 3354 eurot 1 sent, mis on tasumata osa perioodil

07.10.2025–20.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivisest ning edasiulatuv viivis

0,15% päevas põhivõlalt (12 452 eurot 96 senti) alates 21.04.2026 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid G.E-lt kokku mitte rohkem kui 15 000 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt Rajameister OÜ ja G.E kanda. Mõista Rajameister

OÜ-lt ja G.E-lt solidaarselt AS Olerex kasuks välja menetluskulud 1260 eurot.

4. Toimetada otsus pooletele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja

järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks

on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Olerex (hageja) esitas 07.10.2025 Rajameister OÜ (kostja I) ja G.E (kostja II) vastu

hagi, milles palus kostjatelt hageja kasuks välja mõista 12 452 euro 96 sendi suurune

põhivõlg, hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 871 eurot 31

senti, edasiulatuv viivis iga viivitatud päeva eest alates 07.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni

viivisemääraga 0,15% päevas tasumata põhisummalt.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 14.03.2018 kliendikaardi lepingu nr

0058448 (kliendikaardi leping), milles lepiti kokku, et hageja müüb kostjale I kütust, muud

kaupa ja teenuseid, mis väljastatakse kostjale I tanklast Olerexi kaartide alusel. Hageja ja

kostja II sõlmisid 11.06.2018 käenduslepingu kostja I kliendikaardi lepingust tulenevate

nõuete täitmise tagamiseks. Kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma oli 15 000 eurot

(dtl 18).

Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale I krediiti 12 452 eurot 96 senti, mille kostja I

kohustus hagejale tagastama arvetel näidatud ulatuses ja maksetähtajaks pangaülekandega

arvelduskontole või sularahas Olerexi tankla kassasse, viidates maksekorralduses oma

kliendinumbrile ja/või arve numbrile (dtl 15, p 3.6). Kostja I rikkus kliendikaardi lepingut,

kui ta jättis seitse hageja poolt esitatud põhiarvet tasumata. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt

kohustub kostja II (käendaja) võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja kostja I vahel

sõlmitud kliendikaardi lepingu nõuetekohase täitmise eest. Hageja on saatnud kostjatele

meeldetuletus- ja hoiatuskirju, kuid nendele ei ole kostjad kohustuste nõuetekohase

täitmisega reageerinud. Kostjad on jätnud arved tasumata.

1.2. Hageja täpsustas 20.04.2026 viimastes seisukohtades enda nõuet ning palus

lõpptulemusena kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista:



põhivõlg 12 452 eurot 96 senti



perioodil 07.10.2025–20.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 3354 eurot 1 sent

(1326,24 + 2334 eurot 93 senti – 307,16) 0,15% päevas põhivõlalt



edasiulatuv viivis 0,15% päevas põhivõlalt (12 452 eurot 96 senti) alates 21.04.2026

kuni põhivõla tasumiseni

Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1260 eurot

(dtl 74). Hagejal menetluses lepingulist esindajat ei olnud.

Hageja selgitas lõplikes seisukohtades, et pärast hagi esitamist on kostja teinud järgmised

osalised maksed:



20.10.2025 kaks makset kokku 192 eurot 58 senti, mis on arvestatud hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks.



16.12.2025 kaks makset kokku 985 eurot 89 senti, millest 678 eurot 73 senti on

arvestatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks, mille

tulemusena sai hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis täies ulatuses

tasutud ning 307 eurot 16 senti, mille arvel on osaliselt kaetud viivis 1326 eurot 24 senti

alates 07.10.2025–16.12.2025.

Hageja selgitas, et eeltoodust lähtuvalt on kujunenud hageja viivisenõue. Kostjate

vahepealsete osaliste tagasimaksete tõttu on lõplik nõudesumma seetõttu selline nagu eespool

toodud.

2. Tartu Maakohus võttis 13.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjatele 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohtute Infosüsteemi andmetel toimetati

kostjatele I ja II hagi menetlusse võtmise määrus kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu

kätte 14.11.2025 ning hagimaterjalid 03.12.2025 kl 11.43.

3. Kostjad vastasid hagile 17.12.2025 e-kirja teel, milles selgitasid, et ei e-toimikuga

hakkama. ei saanud. E-kirjas on märgitud, et kostja I tunnistab võlga hageja ees, hagejaga on

ka suheldud ja võlgnevust tasunud (dtl 54).

3.1. Tartu Maakohus selgitas 13.01.2026 e-kirjaga kostjale I, et kui kostjad tunnistavad võlga

ja soovivad hagi õigeks võtta, tuleb kohtule esitada vastavasisuline seisukoht allkirjastatud

kujul. Kostja e-kirjale ei vastanud ega korrektset hagivastust ei esitanud (dtl 55). Tartu

Maakohus helistas kostjale II 20.01.2026 ja 23.01.2026, et selgitada lisaks saadetud e-kirjale

nõuet esitada allkirjastatud hagivastus. Kostja kõnedele ei vastanud (dtl 58).

3.2. Tartu Maakohus helistas kostjale II 02.02.2026 ja selgitas korrektse hagivastuse

esitamist. Kostja II selgitas, et ilmselt on e-kirja kätte saanud, kuid ei ole kindel, ei jõua

süveneda, ei tea, millest juttu on. Selgitatud menetlust ja seda, et kostja II on esitanud kohtule

vastuse, kuid vastus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kostja II avaldas, et ta ei soovi

oma vastust parandada, kohus võib teha nii, nagu kohus õigeks peab, tal ei ole aega tegeleda

(dtl 60).

3.3. Kostja kirjutas 09.02.2026 e-kirjas, et vabandab, et ta on ülekoormatud seoses

analoogsete asjadega. Talle helistati ka kuskilt kohtumajast. Kostja uuris, kas see on sama

juhtum või saab ta midagi teha, mis leevendab ta olukorda (dtl 61).

3.4. Tartu Maakohus selgitas 11.02.2026 e-kirjas kostjatele uuesti nõuete kohase hagivastuse

esitamist ning andis täiendava tähtaja kuni 25.02.2026, et esitada kohtule allkirjastatud vastus

(dtl 63). Kostja kirjutas 20.02.2026 e-kirjas, et endiselt tunnistab oma võlga, vastuväiteid ei

ole ning ta on avatud kompromissile. Kohus vastas 20.02.2026 e-kirjale ning selgitas

veelkord, et kostja peab oma seisukohad nõuetekohaselt esitama. Kohus meenutas kostjale, et

talle on antud täiendav tähtaeg kuni 25.02.2026. Kostja nõuetekohast hagivastust ei esitanud

(dtl 66).

4. Tartu Maakohus määras 15.04.2026 määrusega, et asi vaadatakse läbi kirjalikus

menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 22.04.2026 (k.a), et esitada kohtule lõplikud

seisukohad ja soovi korral menetluskulude nimekiri. Kohus andis pooltele tähtaja kuni

23.04.2026 (k.a), et esitada soovi korral seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirjale.

Kohus märkis, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks hiljemalt 12.05.2026.

Hageja esitas 20.04.2026 kohtule seisukoha, milles täpsustas kostjate vahepeal tasutud

summasid arvestades enda viivisenõude suurust (dtl 76–77) ning jäi muus osas hagis esitatud

seisukohtade juurde. Hageja rõhutas, et kostjad ei ole pärast võlgnevuse tekkimist ega hagi

esitamist näidanud üles piisavat initsiatiivi võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe

saavutamiseks. Hageja pöördus nii enne hagi esitamist kui ka kohtumenetluse kestel

korduvalt kostjate poole ning selgitas võlgnevuse tasumise võimalusi (dtl 78–79).

Kostjad hageja ettepanekutele ei reageerinud. Hageja on seisukohal, et hagi on esitatud ainult

kostjate käitumisest tingitud põhjusel: kostjad jätsid lepingust tuleneva maksekohustuse

täitmata ning arved tähtaegselt tasumata. Hageja pöördus kostjatelt võlgnevuse

väljamõistmiseks kohtusse 06.10.2025 ehk rohkem kui kuus kuud tagasi. Hageja on

kohtumenetluse kestel korduvalt kostjaga ühendust võtnud eesmärgiga jõuda kostjate poolse

vabatahtliku võlgnevuse tasumiseni. Kostjad hageja ettepanekule reageerinud ei ole ning

võlgnevus on jätkuvalt tasumata. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja seisukohaga, et

kostjad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi esitamine on otseselt

tingitud kostjate käitumisest. Seega leiab hageja, et kõik hageja menetluskulud ehk hageja

tasutud riigilõiv, tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt. Hageja on kostjate vahepealsel

ajal tasutud summasid arvestades lõplikult täpsustatud põhinõudena palunud kostjalt välja

mõista:



põhivõlg 12 452 eurot 96 senti



perioodil 07.10.2025–20.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 3354 eurot 1 sent

(1326,24 + 2334 eurot 93 senti – 307,16) 0,15% päevas põhivõlalt



edasiulatuv viivis 0,15% päevas põhivõlalt (12 452 eurot 96 senti) alates 21.04.2026

kuni põhivõla tasumiseni.



menetluskuludena riigilõiv 1260 eurot, lepingulise esindaja kulusid ei olnud.

5. Kohus märgib, et hagejal võib olla õigus nõuda kostjatelt 12 452 euro 96 sendi suuruse

põhivõla tasumist ja viiviseid eeldusel, et hageja oli sõlminud kostjaga I kehtiva lepingu,

millest tulenevaid kohustusi on kostja I rikkunud, kostja I vastutab rikkumise eest ning

hagejal on õigus nõuda kostjalt I lepingu täitmist VÕS § 108 lg 1 järgi. Kuivõrd nõudes

kostja II vastu on hageja tuginenud sellele, et kostja II on kostja I kohustuste täitmist

käendanud, saab hagejal olla õigus nõuda kostjalt II põhivõla ja viiviste tasumist eeldusel, et

hageja ja kostja II vahel on kehtiv käendusleping, milles on kokku lepitud kostja II vastutus

kostja I kui põhivõlgniku kohustuste eest, toimunud on käendusjuhtum, kostja II vastutust

välistavad asjaolud puuduvad.

6. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja I sõlmisid 14.03.2018 kliendikaardi lepingu nr 0058448

ja selle muutmise lepingu 30.03.2021, mille järgi sai kostja I kütuse ja muude hageja

pakutavate toodete ostmiseks krediiti 17 000 eurot, mille ta kohustust tagastama vastavalt

kasutatud krediidisummale kord kuus esitatavate arvete alusel (dtl 9–17). Kohus leiab, et

kliendikaardi leping tuleb kvalifitseerida krediidilepinguks VÕS § 401 lg 1 mõttes. Kostjad ei

ole lepingu kehtivusele vastu vaielnud ning on kohtumenetluse ajal lepingust lähtudes ka

makseid tasunud, samuti esialgses e-maili teel saadetud seisukohas märkinud, et tunnustavad

nõuet.

Kohus tuvastab, et hageja ja kostja II sõlmisid 11.06.2018 käenduslepingu, mille järgi

kohustus kostja II tagama põhivõlgnikust kostja I nende kohustuste täitmist, mis tulenevad

kliendikaardi lepingust nr 0058448. Kohus leiab, et leping tuleb kvalifitseerida

tarbijakäenduslepinguks, sest kostja II on füüsiline isik VÕS § 143 lg 1 mõttes. Kohus leiab,

et käendusleping on kehtiv. Tarbijakäendusleping on VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine, kui

kokku ei ole lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, leping on sõlmitud

kirjalikus vormis VÕS § 144 lg 2 vastavalt. Kohtule tõendina esitatud käendusleping, mis on

kirjalikus vormis ning mille p-st 1.2. nähtub, et kostja II vastutuse rahaline maksimumpiir on

15 000 eurot (dtl 18).

7. Kohus leiab, et kostja I rikkus kliendikaardilepingut, kui jättis krediidi hageja väljastatud

arvete kohaselt tähtaegselt tasumata. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sh

täitmisega viivitamine. Kohus tuvastab, et kostja I on saanud hagejalt krediiti kokku 12 452

eurot 96 senti, mille ta on jätnud tähtaegselt tagastamata. Hageja on selgitanud hagiavalduses,

et tasumata on jäänud arved perioodil 31.07.2025–31.09.2025 ja esitanud arved kohtule (dtl

4, 20–36). Kostja I rikkus lepingut, kui jättis tasumata järgmised arved:

Kuupäev

Tähtaeg

Arve nr

Summa(€)

Saldo(€)

Hagi Lisa nr

31.07.2025

11.08.2025

505-11744843

8420.74

8197.89

31.07.2025

11.08.2025

505-11744845

454.23

454.23

31.07.2025

11.08.2025

505-11744844

64.29

64.29

31.08.2025

11.09.2025

505-11757172

95.89

95.89

31.08.2025

11.09.2025

505-11757171

96.69

96.69

31.08.2025

11.09.2025

505-11757170

3517.33

3517.33

30.09.2025

11.10.2025

505-11769257

26.64

26.64

KOKKU

12 452,96

Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid sellele, kus nad oleksid välja toonud, et kostja I ei oleks

kohustusi rikkunud ega ka tõendeid, millest nähtuks vastupidine. Kostjad on hoopis võlga

tunnustanud ning kohtumenetluse ajal osaliselt hagejale ka võlgnevuse tasunud. Kostja I

vastutab kohustuste rikkumise eest, vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kostjate

kohtumenetluse ajal tasutud summad on laekunud viivise, mitte põhivõla katteks.

8. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi kostja I vastu rahuldada. Kostjalt I tuleb

hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 kohaselt välja põhivõlg 12 452 eurot 96 senti.

Rahuldada tuleb ka hageja viivisenõue. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda kostjalt I

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 järgi lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kohus tuvastab, et lepingu p 3.7 järgi leppisid pooled kokku, et viivis on 0,15%

päevas. Hageja on viimatises nõude täpsustuses palunud kostjalt I hageja kasuks välja mõista

kostjate vahepeal tasutud summasid arvestades viivise 3354 eurot 1 sent, mis on perioodil

07.10.2025–20.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus leiab, et ka selles osas tuleb

hagi VÕS § 113 lg 1 järgi rahuldada, samuti rahuldada edasiulatuv viivisenõue 0,15% päevas.

9. Kohus käsitleb järgnevalt hageja nõuet kostja II kui käendaja vastu. Käendaja kohustub

käenduslepinguga VÕS § 142 lg 1 järgi kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohtu eespool tuvastatud asjaoludel on

hageja ja kostja II vahel kehtiv käendusleping, millega kostja II on kohustunud vastutama

hageja kui kostja I võlausaldaja ees kliendikaardilepingust tulenevate kohustuste täitmise

eest. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja I on kliendikaardilepingut rikkunud, on toimunud

käendusjuhtum ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ka kostjalt II.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt II hageja kasuks VÕS § 142 lg 1 kohaselt

välja mõista 12 452 eurot 96 senti, 3354 eurot 1 sent, mis on perioodil 07.10.2025–

20.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis ning edasiulatuv viivis 0,15% päevas.

10. Kohustuse rikkumise korral vastutavad VÕS § 145 lg 1 järgi põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja II

on käenduslepingu p-s 1.2 kokku leppinud, et käendaja vastutus põhivõlgnikuga on

solidaarne. Arvestada tuleb, et käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja II kui käendaja

vastutuse ülempiir 15 000 eurot, seega ei saa kostjalt II nõuda täitmist 15 000 eurot ületavas

osas.

Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja põhivõlg 12 452 eurot 96 senti, sissenõutavaks muutunud viivis perioodil

07.10.2025–20.04.2026, mis on 3354 eurot 1 sent ning edasiulatuv viivis 0,15% päevas

põhivõlalt alates 21.04.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kostjalt II kokku mitte

rohkem kui 15 000 eurot.

11. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1260 eurot (dtl 74). Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes, see

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin