2-26-7332/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-26-7332

Tsiviilasi

AS PÕLLUVARA hagi SP AGRO OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

32 125,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS PÕLLUVARA (registrikood 10768251; aadress

Pihlaka, Aindu küla, Saarepeedi vald, 71063, Viljandi

maakond)

Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso (B2 Impact OÜ;

e-post ferenc.koso@b2-impact.com)

Kostja SP AGRO OÜ (registrikood 12805447; aadress Pärna

tn 2-5, Viru-Jaagupi alevik, Vinni vald, 46604, Lääne-

Virumaa; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt SP AGRO OÜ-lt hageja AS PÕLLUVARA kasuks põhivõlg 24

355,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 3325,18 eurot, kokku 27 680,31

eurot.

3. Välja mõista kostjalt SP AGRO OÜ-lt hageja AS PÕLLUVARA kasuks viivised alates

1.04.2026 põhinõudelt 24 355,13 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras

0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui

põhinõude ulatuses (s.o 24 355,13 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Rahuldada hageja AS PÕLLUVARA menetluskulude taotlus osaliselt.

6. Mõista kostjalt SP AGRO OÜ-lt hageja AS PÕLLUVARA kasuks hageja kantud

menetluskulud summas 1500 eurot.

7. Välja mõista kostjalt SP AGRO OÜ-lt hageja AS PÕLLUVARA kasuks viivis

menetluskuludelt (1500 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja AS PÕLLUVARA esitas 31.03.2026 SP AGRO OÜ vastu hagi võlgnevuse nõudes.

Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 31.08.2022 ja 5.03.2024 sõlmitud põllumaa rendilepingutest nr

F22000 ja L24002 tulenevat põhivõlgnevust 24 355,13 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viiviseid perioodi 16.12.2024 – 31.03.2026 eest summas 3325,18 eurot.

2. Hageja on kohtule esitanud tõenditena:

-

põllumajanduslik rendileping nr. F22000 (digitaalselt allkirjastatud)(dtl 6-11);

-

põllumajanduslik rendileping nr. L24002 (digitaalselt allkirjastatud)(dtl 12-17);

-

arved (koopiad)(dtl 18-25).

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4.04.2026 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 51 alusel e-posti teel 21.04.2026.

2(3)

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates.

Kohus juhtis 4.04.2026 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on

õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt

kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 1400 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas

sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Seejuures viitab kohus, et

varasemas kohtupraktikas on tüüphagide puhul peetud põhjendatuks õigusabikuluks ka 50 eurot.

(Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-123611).

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 1500

eurot (1400+100).

7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)