3-26-951/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-951

Haldusasi

Y kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi kohustamiseks

lõpetada Y ligipääsu sulgemine X-tee teenusele

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Y, esindaja vandeadvokaat Allar Jõks

Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium, esindaja Mari

Kirs

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määruse peale menetlusse.

2. Jätta Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus

muutmata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus teatas 11.04.2025 Y-le , et Justiits- ja

Digiministeeriumi ettepanekul suletakse kaebaja ligipääs maksekäsu kiirmenetluse X-tee

teenusele massAsjadeLoomine, kuna kaebaja olevat kasutanud teenust kohtule valeandmete

esitamiseks. Kaebajal ei olnud pärast seda enam võimalik esitada sõnumipõhiseid maksekäsu

kiirmenetluse avaldusi X-tee kaudu, kuid avalduste esitamise võimalus avaliku e-toimiku

kaudu säilis.

3-26-951

2. Y esitas 01.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi

kohustamiseks lõpetada ligipääsu sulgemine ning taastada juurdepääs X-tee teenusele. Koos

kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus (EÕK), milles paluti tagada viivitamatult

ligipääs teenusele.

Kaebaja seisukohalt teenuse sulgemine toimus õigusliku aluseta ja kaebajat eelnevalt ära

kuulamata. Teenuse sulgemine põhjustas olulist varalist kahju ja konkurentsipositsiooni

halvenemist. Varem kulus X-tee teenuse kaudu 10-15 minutit umbes 25 nõude esitamiseks,

kuid e-toimiku kaudu kulub kuni 15 minutit ühe nõude esitamiseks. Selle tõttu suurenes

tööajakulu ligikaudu 25 korda ning ajavahemikul aprillist kuni oktoobrini 2025 jäi kohtusse

esitamata hinnanguliselt 3500 nõuet summas ligikaudu kolm miljonit eurot. Kaebaja hindas

laekumiste edasilükkamisest tekkinud kahju vähemalt 100 000 eurole, lisaks tõi välja

täiendava tööjõukulu umbes 9400 eurot ja IT-süsteemide kohandamise kulu umbes 15 500

eurot. Kaebaja leidis, et konkurentsipositsiooni taastamine pärast kohtuvaidluse lõppu võib

osutuda praktiliselt võimatuks ning seetõttu esineb pöördumatu või raskesti kõrvaldatava

kahju oht.

Kaebaja märkis samuti, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks avalikku huvi ega

kolmandaid isikuid. Tarbijakrediidi nõuete kaitse ei ole enam asjakohane põhjendus, kuna

selliseid nõudeid menetletakse nüüd tavamenetluses, mitte maksekäsu kiirmenetluses.

Võlgnike õigused on menetlussüsteemis piisavalt kaitstud ning valeandmete esitamise eest

näeb seadus juba ette kriminaalvastutuse.

3. Justiits- ja Digiministeerium 08.04.2026 vastuses vaidles EÕK taotlusele vastu, leides,

et kaebaja õigust kohtusse pöörduda ei ole piiratud, kuna avaldusi saab jätkuvalt esitada e-

toimiku kaudu. Vastustaja hinnangul on X-tee teenus üksnes tehniline mugavuslahendus,

mille kasutamiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus. Avaliku huvi on vältida ebaõigete

nõuete massilist esitamist ning kaitsta kohtusüsteemi usaldusväärsust. Kaebaja väited kahju ja

konkurentsipositsiooni halvenemise kohta on tõendamata ning viitas avalikele

käibeandmetele, mille järgi ei olnud kaebaja käive langenud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata,

leides, et kaebajal puudub ülekaalukas EÕK vajadus.

Kuigi X-tee teenuse sulgemine muudab maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamise

aeglasemaks ja kulukamaks, ei ole kaebaja võimalus kohtusse pöörduda ega avaldusi esitada

ära langenud, avalduste esitamine e-toimiku kaudu on jätkuvalt võimalik. Avalduste esitamise

suurem aja- ja rahakulu ning sellest tulenev ebamugavus ei kujuta endast sellist pöördumatut

või raskesti kõrvaldatavat tagajärge, mis õigustaks EÕK kohaldamist. Isegi juhul, kui

õiguskaitsevajadus oleks olemas, kaalub avalik huvi tarbijate ja kohtusüsteemi

usaldusväärsuse kaitseks üles kaebaja huvi kasutada maksekäsu kiirmenetluse X-tee teenust

väiksema aja- ja rahakuluga. Ligipääs teenusele suleti põhjusel, et kaebaja oli teenuse kaudu

esitanud kohtule korduvalt vale- või puudulikke andmeid. Tehnilise funktsionaalsuse

2(4)

3-26-951

kasutamine sellisel viisil kahjustab õigusemõistmise eesmärki ning maksekäsu kiirmenetluse

infosüsteemi usaldusväärsust.

5. Y taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK kohaldamist.

Halduskohus ei hinnanud piisavalt EÕK kohaldamise eeldusi ja selle kohaldamata jätmise

tagajärgi. Kohus ei arvestanud kaebaja subjektiivse õigusega kasutada avalikku teenust.

Teenus on kaebaja konkurentidele piiramatult kättesaadav. X-tee teenusele ligipääsu

sulgemine põhjustab olulist varalist kahju ning kahjustab konkurentsipositsiooni. EÕK

kohaldamata jätmisega kaasneb raskesti kõrvaldatav tagajärg, mis väljendub jätkuvas

varalises kahjus ning kaebaja majandustegevuse ja konkurentsipositsiooni olulises

halvenemises. Senise turupositsiooni taastamine pärast kohtuvaidluse lõppemist võib osutuda

oluliselt raskendatuks või praktiliselt võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

7. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

8. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on vaidluse all küsimus, kas kaebaja peab

saama kasutada X-tee teenust massAsjadeLoomine, esitamaks kohtule kiirmenetluses

avaldusi. Tegemist on e-toimiku kõrval alternatiivse tehnilise lahendusega, mis võimaldab

kohtule esitada suurel hulgal ja samaaegselt palju avaldusi. Seevastu e-toimikus tuleb

avalduse andmed kanda süsteemi ja esitada need ükshaaval. Vastustaja viitab vähemalt kahes

tsiviilasjas (nr 2-24-116399 ja 2-23-139885) tehtud lahendile, milles kaebaja on kohtule

esitanud eksitavat teavet ja valeandmeid (dtl 17). Seetõttu võttis vastustaja 11.04.2025

kaebajalt juurdepääsu tehnilisele vahendile kuni 11.04.2028.

9. Kuna riik on sellise tehnilise võimaluse kohtusse avalduste esitamiseks loonud (vt

justiitsministri 05.08.2015 määrus nr 26 „ Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja

infosüsteemi pidamise põhimäärus“), siis tuleb selles osas jaatada ka kaebaja õigust seda

tehnilist lahendust avalduste esitamiseks kasutada. Sisuliselt on kaebaja huvi kaitsta eeskätt

enda õigust esitada kohtule avaldusi ühetaolistel alustel võrreldes teiste avalduste

esitajatega/konkurentidega (PS § 12 ja § 15). Kaebaja saab küll kohtusse avaldusi esitada

tavapärasel viisil (nt e-toimiku kaudu), aga ta ei saa seda teha enam nii mugavalt ja kiiresti kui

varem ja kui teevad seda tema konkurendid.

10. Asjaolust, et vastustaja on sekkunud kaebaja õigustesse, ei järeldu, et kohus oleks pidanud

kohaldama esialgset õiguskaitset ja lubama kaebajal kohtuvaidluse ajal vaidlusalust tehnilist

lahendust avalduste esitamiseks kasutada.

3(4)

3-26-951

11. Küsimus on ka selles, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebaja

õigustele kaasa pöördumatuid või raskeski kõrvaldatavaid negatiivseid tagajärgi. Nagu varem

märgitud, siis kaebajalt ei ole ära võetud õigust pöörduda kohtusse. See õigus on tal ka siis

olemas, kui ta ei saa kasutada vaidlusalust tehnilist lahendust. Tavapärasel viisil avalduste

esitamine ei ole kaebajale nii mugav ja ta ei saa seda teha võimalikult väikese tööjõukuluga

võimalikult suurel hulgal. Negatiivne tagajärg, mida kaebaja esialgse õiguskaitse

kohaldamisega soovib vältida, on majanduslik. Kaebaja toob välja, et tema tööjõukulu on

suurenenud 25 korda. Kaebaja sai väidetavalt varem esitada 10-15 minuti jooksul 25 nõuet,

kuid nüüd kulub ühe nõude esitamiseks 15 minutit. Kaebaja toob välja, et kahju on tekkinud

ca kolme miljoni euro ulatuses nii nõuete esitamata jätmise, täiendava tööjõukulu ja IT-

süsteemide kohandamise tõttu. Lisaks väidab kaebaja konkurentsipositsiooni kaotust.

Vastustaja vaidleb kaebaja nendele väidetele vastu, tuginedes avalikkusele kättesaadavad

käibeandmetele (alates 2025. a II kvartalist ei ole käive langenud. Kaebaja 2025. a IV kvartali

käive avalike andmete kohaselt ettevõtte läbi aegade kõrgeim IV kvartali tulemus, ületades

2,1 miljonit eurot). Antud kontekstis pole kaebaja väidetud negatiivsed tagajärjed piisavalt

põhistatud, jaatamaks pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi (HKMS § 250 lg 2).

Kohtule pole ka äratuntav, et kaebaja peaks selle tõttu, et ta ei saa vaidlusalust tehnilist

lahendust kasutada, loobuma nt oma majandustegevusest või et ta kaotaks olulise

turupositsiooni osa vms negatiivne tagajärg. Üksnes asjaolu, et kaebajale võivad kaasneda

mõningased suuremad kulud ja väidetavalt väiksem kasum, ei saa käsitada pöördumatu

õiguste kahjustamisena või raskesti kõrvaldatava tagajärjena.

12. Menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus. Avalikes huvides on vältida

põhjendamatute, pahatahtlike jms avalduste menetlemist, kuna see võib kaasa tuua

kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul (vt

RKÜK 3-2-1-62-10, p 45). Kui kohus peab menetlema avaldusi, milles kajastatud teave ei

vasta tegelikkusele, siis koormab see põhjendamatult mh kohtuid.

13. Kuna praeguse teabe pinnalt on kaebaja esitanud kohtule avaldusi, milles ei kajastatud

tegelikkusele vastavaid andmeid, siis sellises olukorras nõuab usalduse taastamine suuremat

panust ja pingutust. Näiteks kaebaja näitab veenvalt ära, et muudetud töökorralduse ja/või

tehnilise lahenduse tõttu on edaspidi avalduste, mis ei sisalda tegelikkusele mitte vastavaid

andmeid, esitamine kas nullilähedane või välistatud. Viimati nimetatud asjaolu on võimalik

arvestada selle hindamisel, kas kaebaja puhul oli põhjendatud kohaldada just kolmeaastast

õiguslikku tagajärge. Kas kaebaja on seda teinud, siis seda saab kohus vajadusel hinnata asja

sisulise arutamise käigus.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

09.04.2026 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)