2-25-12876/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

12. mai 2026

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-25-12876

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.H vastu

tarbijakrediidilepingust nr L89008383834 tuleneva

põhivõla 9642,52 euro, intressi 365,13 euro, haldustasu 7,60

euro, võla sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 1533,42 euro ning alates 05.08.2025 kuni

põhivõla tasumiseni seadusjärgse viivise väljamõistmiseks,

alternatiivnõudena lepingu täitmise ja lepingujärgse viivise

väljamõistmise nõudes

hagimenetlus

Hagihind

12217,83 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11930038)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Sigrid Rahkema

Kostja

G.H (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivnõudes osaliselt.

2. Mõista G.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg

4548,62 eurot.

3. Mõista G.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg 4227,82 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa

1)

20.05.2026

158,26

2)

20.06.2026

158,47

3)

20.07.2026

161,23

4)

20.08.2026

161,57

5)

20.09.2026

163,13

6)

20.10.2026

165,78

7)

20.11.2026

166,31

8)

20.12.2026

168,89

9)

20.01.2027

169,56

10)

20.02.2027

171,20

11)

20.03.2027

175,28

12)

20.04.2027

174,55

13)

20.05.2027

176,94

14)

20.06.2027

177,95

15)

20.07.2027

180,26

16)

20.08.2027

181,42

17)

20.09.2027

183,18

18)

20.10.2027

185,37

19)

20.11.2027

186,74

20)

20.12.2027

188,85

21)

20.01.2028

190,38

22)

20.02.2028

192,22

23)

20.03.2028

194,33

24)

20.04.2028

195,95

4. Mõista G.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 6,5% aastas sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt 4548,62 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni 6,5%

aastas ning viivis 6,5% aastas igalt tulevikus sissenõutavaks muutuvalt osamakselt alates

tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni täitmiseni.

5. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

6. Jätta menetluskuludest 72% kostja ja 28% hageja kanda.

7. Rahuldada menetluskulude kindaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista G.H-lt Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja hageja kantud ja põhjendatud menetluskulud 720 eurot

ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,

kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide

käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile

vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja

väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 630 eurot

tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr

EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-25-12876.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

Hagiavaldus, seisukohad ja tõendid

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.08.2025 Tartu Maakohtule hagi G.H (kostja) vastu

tarbijakrediidilepingust tulenevate võlgnevuste nõudes (dtl 2-42). Hageja palub mõista kostjalt välja

põhivõlg 9642,52 eurot, intressid 365,13 eurot, laenuhaldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulu 50

eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1533,42 eurot. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude (9642,52 eurot) täitmiseni

lepingujärgses määras 6.5% aastas. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist,

sealhulgas 840 euro suuruse riigilõivu ja 338 euro suuruseid õigusabikulusid ning menetluskuludelt

viivise mõistmist alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni tasumiseni

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.

2. Hagiavaldusese järgi sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja 21.04.2022

tarbijakrediidilepingu nr L89008383834 (dtl 12-25). Lepingu alusel sai kostja laenu 10 000 eurot,

krediidi kulukuse määraga 13,59% aastas, intressimääraga 6,5% aastas ja viivisemääraga 6,5%

aastas. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma ühekordse lepingutasu 290 eurot ja igakuise osamakse

199,76 eurot, sh haldustasu 1,90 eurot. Laenu perioodiks lepiti kokku 72 kuud (20.05.2022-

20.04.2028).

3. Hagiavalduse kohaselt järgis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenu

andmist hindas esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimet, tuginedes tema esitatud laenutaotlusele

(dtl 29). Lisaks teostati päringud Maksu- ja Tolliametile (dtl 30), et teha kindlaks kostja sissetulekud

ja Maksehäireregistrisse, et kontrollida maksehäirete puudumist. Krediidiandja veendus, et kostjal ei

olnud laenutaotluse esitamise seisuga maksehäireid ning leidis, et kostja on krediidivõimeline, kuna

tema sissetulekud olid suuremad kui kohustused.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jättes tasumata 20.11.2022;

20.12.2022; 20.01.2023 ja 20.02.2023 osamaksed. Esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 26). Kuna

kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja 22.02.2023 lepingu üles ja loovutas kostja

vastase nõude 27.02.2023 Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 27-28).

5. Hageja täitis 09.09.2025 kohtunõude ja esitas nõude ümberarvestuse, määrates kostja

tagasimaksed uuesti, kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja esitas ühtlasi ka alternatiivnõude lepingu täitmiseks VÕS § 108 lg 1 kohaselt.

Hageja märgib, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 8776,44 eurot (10000,00-1223,56). Kostja

sai lepingu alusel laenu 10000 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 1223,56 eurot (dtl 59-61).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 22.02.2023

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kostjal on

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15. osamaksest, s.o 20.07.2023 osamaksest kuni 40.

osamakseni, s.o 20.08.2025 summas 3338,96 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 3338,96 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 6,50% aastas.

Hageja palub alternatiivselt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevus ja

lepingujärgne viivis 6,50% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule (dtl

62-63). Samuti palub hageja välja mõista võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja ei nõua

ümberarvestuse korral intresse ega muid krediidikulusid. Hageja selgitas täiendavalt vastutustundliku

laenamisega seonduvaid asjaolusid, mh seda, et antud juhul ei olnud tarbija pangakonto küsimine

krediidivõime hindamiseks krediidiandjale vajalik. Arvestades krediidi olemust, suurust ja tarbijaga

seotud asjaolusid, oli krediidiandjal võimalik veenduda tarbija võimes krediiti teenindada.

6. Kohus võttis asja 10.09.2025 menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja. Hagimaterjalid

on kostjale 31.10.2025 kätte toimetatuks loetud TsMS § 3141 lg 2 alusel e-postile XXX, mis avaldati

kostja poolt kohtule 27.10.2025, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1

kohaselt.

9. Hagile lisatud tõendite alusel on tuvastatav, et hageja ja kostja vahel on 21.04.2022 sõlmitud

laenuleping nr L89008383834, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 10 000 (dtl 12-15

laenuleping; dtl 58 maksekorraldus). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse

rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tegemist on VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga,

kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

10. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping

ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui

lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404

lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu

kätte või hakkab krediiti kasutama.

11. Hageja on esitanud kostja poolt digitaalselt allkirjastatud laenulepingu, mh on hageja tõendina

esitanud ka maksekorralduse laenu väljamaksmise kohta, millega on tõendatud, et hageja kandis

kostja kontole 10 000 eurot (dtl 58).

12. Kohtu hinnangul sisaldas kostjaga sõlmitud laenuleping VÕS § 404 lg-s 2 nõutud andmeid.

Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 13,59%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalse krediidi kulukuse määra piiresse.

13. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja

makstud.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust.

16. Riigikohus on eelviidatud lahendis selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta. VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi peab krediidiandja teabe saamise

kohustuse täitmiseks vajaduse korral küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohus

on märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKm, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sh arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud

teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4

teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks

aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust

(KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

18. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitanud, et krediidiandja

hindas kostja krediidivõimet lähtudes kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning Maksu- ja

Tolliameti ja maksehäireregistrite päringutest. Hageja esitas Maksu- ja Tolliameti süsteemi väljavõtte

(dtl 30), kuid kohtu hinnangul ei saa seda käsitleda asjakohase tõendina. Väljavõttest ei selgu, kelle

kohta ega mis perioodil see tehtud oleks. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud

maksehäireregistritesse tehtud päringute väljavõtteid. Seega on krediidiandja kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud üksnes laenutaotluses esitatud andmetest. Krediidiandja ei

ole küsinud kostja konto väljavõtet ega tõendanud, et muu teave on piisav kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks. Laenutaotluses on kirjas üksnes kostja sissetulek 3500 eurot, kohustused 1200 eurot ja

ülalpeetavate arv 0. Krediidiandja ei ole kogunud teavet muude asjaolude kohta, mis võiksid

mõjutada kostja võimet krediiti tagasi maksta, sh on krediidiandja jätnud välja selgitamata teabe

kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju osas. Samuti ei ole kontrollitud kostja esitatud andmeid. Kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

19. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo

19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16).

20. Kuna hageja on esitanud alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohus seisukohal, et vastav nõue tuleb osaliselt

rahuldada. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja sai laenu 10 000 eurot ja on teinud tagasimakseid kokku

1223,56 eurot, siis arvestades kõik need maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut

22.02.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses.

Sellest lähtuvalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o

13.05.2026, seisuga on ümberarvestuse graafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus

4548,62 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

21. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, muuhulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja on võlgnevuses alates 20.07.2023 ega ole

osalenud aktiivselt ka kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ilmselt tähtaegselt ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 4227,82 eurot järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa

1)

20.05.2026

158,26

2)

20.06.2026

158,47

3)

20.07.2026

161,23

4)

20.08.2026

161,57

5)

20.09.2026

163,13

6)

20.10.2026

165,78

7)

20.11.2026

166,31

8)

20.12.2026

168,89

9)

20.01.2027

169,56

10)

20.02.2027

171,20

11)

20.03.2027

175,28

12)

20.04.2027

174,55

13)

20.05.2027

176,94

14)

20.06.2027

177,95

15)

20.07.2027

180,26

16)

20.08.2027

181,42

17)

20.09.2027

183,18

18)

20.10.2027

185,37

19)

20.11.2027

186,74

20)

20.12.2027

188,85

21)

20.01.2028

190,38

22)

20.02.2028

192,22

23)

20.03.2028

194,33

24)

20.04.2028

195,95

22. Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule, on laenuandjal siiski õigus nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui

vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9;

TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴ lõikega 7 ja

§ 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima

suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud määras (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Seadusjärgne

viivis on kohtuotsuse tegemise ajal, s.o 13.05.2026, 10,15% aastas (Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,15 % + 8%). Kuna

lepingujärgne viivisemäär on madalam seadusjärgsest viivisemäärast, rahuldab kohus hageja nõude ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (4548,62 eurot) lepingujärgses määras 6,5%

aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks mõistab kohus välja viivise

lepingujärgses määras 6,5% igalt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamakselt iga osamakse

maksetähtajale järgnevast päevast kuni täitmiseni.

23. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus oleks

olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda

tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega

seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui

võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud

olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks

meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Hageja ei ole

tõendanud, et kirjade saatmisega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seega jätab kohus

sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata.

Menetluskulud

24. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna

hagi rahuldati ca 72% ulatuses (8776,44 : 12217,83 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud

kostja kanda ja 28% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 840 eurot ja kulutused õigusabile 338 eurot (2hx169

eurot/h). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku

ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 160

eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021

määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust.

Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust

arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu on mõistlik. Seega on

põhjendatud menetluskulude kogusumma koos riigilõivuga 1000 eurot (160 + 840).

25. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 720 eurot (1000 x 72%). Kostja ei

ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik