2-25-4784/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-4784

Kohtuasi

V.Q avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

(täiteasi nr 023/2015/663)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): V.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 01.04.2025 määrus tühistada ja saata asi tagasi samale

maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. V.Q määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.Q (avaldaja) esitas 27.03.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr

023/2015/663 lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu ning taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Avalduse kohaselt on täitedokumendiks kohtutäitur Priit Petteri 23.03.2015 täituritasude ja

täitekulude väljamõistmise otsus. Avaldaja palus täitemenetluse lõpetada aegumise tõttu

TsÜS § 157 alusel.

2-25-4784

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 01.04.2025 määrusega avaldust menetlusse võtmast, jättis

avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning

määras, et kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, mille kohaselt võib kohus

jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Vastav norm on kohaldatav TsMS § 477 lg 1 alusel ka käesoleval juhul.

4. Avaldusele lisatud kohtutäitur Priit Petteri 29.11.2024 teate kohaselt on kohtutäitur Priit

Petteri menetluses avaldaja suhtes täiteasi nr 023/2015/663, mille põhinõude osas on

kohaldatud aegumist ning tasumisele kuuluvad täitemenetlusega seotud kulud, mille

sissenõudjaks kohtutäitur ise on. Kohtutäitur on avaldajale selgitanud, et seoses nõuete

aegumisega kohtutäitur põhinõuete sissenõudmist ei teosta ning saab lõpetada täitemenetlused

peale täitekulude laekumist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole.

5. TMS § 48¹ lg 4 kohaselt ei vabasta täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise

tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. Tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 41² on

kohtutäituril õigus nõuda täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu võlgnikult

menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. KTS § 32 lõike 3 kohaselt lisandub

kohtutäituri tasule käibemaks.

6. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu peab kohtutäitur tegema uue

põhitasu otsuse ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue

tasuotsuse alusel. Kohtutäitur ei pea koostama eraldi varasema tasuotsuse tühistamist, vaid

otsene keeld varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks tuleneb seadusest (KTS § 41²). Kui

kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu

sissenõudmiseks (vt ka RKTKm, 16.12.2015, 3-2- 1-108-15). Kuna uus põhitasu otsus on

TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas täitemenetluses

olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on

aegunud. Uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt (TlnRnKm, 07.03.2025, 2-

24-6592, p 12).

7. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd kohtutäitur on täiteasjas nr 023/2015/663 juba aegumist

kohaldanud ning täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude

kandmisest, ei ole avaldajal võimalik kohtule esitatud avaldusega saavutada oma taotletavat

eesmärki – s.o täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täitekulude osas. Seetõttu tuleb

keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel.

8. Olukorras, kus avaldaja leiab, et kohtutäitur ei oleks tohtinud üldse uut tasuotsust teha, on

õigeks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri otsusele TMS § 217 alusel. Kaebus

kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatakse esmalt kohtutäiturile endale kümne päeva

jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu

tegemisest (TMS § 217 lg 1). Tähtaja ennistamist saab taotleda TMS § 217 lg 2 alusel.

9. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu leidis kohus, et puudub alus rahuldada

avaldaja taotlust menetlusabi saamiseks. Kohus jättis asja menetluskulud TsMS § 172 lg 2

kohaselt avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

2-25-4784

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule ning jätta kõik kulud kohtutäituri kanda.

11. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta määrus seadusele ega kohtupraktikale.

Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja rikkunud menetlusõiguse norme.

12. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev

täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1.

Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamisel on võlgnikul valik, kas pöörduda

avaldusega otse kohtusse (TMS § 223¹ alusel) või esitada avaldus kohtutäiturile (TMS § 48¹

alusel). Seega ei ole avaldajal kohustust pöörduda esmalt avaldusega kohtutäituri poole.

13. Riigikohtu praktika kohaselt on kohus kohustatud nõude aegumist omal algatusel alati

kontrollima, sõltumata kohtumenetluse liigist. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni järgi on

kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Käesolev

nõue täituritasu osas on aegunud.

14. Väärteo asjas ei saa nõuda 50% täituritasust. Nõue on õigusvastane.

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning avaldus

saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise

avalduse menetlusse võtmist otsustada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

18. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine

on õiguslikult võimatu (RKTKm, 02.05.2012, 3-2-1-31-12, p 13 ja RKTKm, 09.10.2013, 3-2-

1-95-13, p 12). Seega tuli maakohtul hinnata, kas avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral

on õigusnormide alusel võimalik avaldust rahuldada (RKTKm, 12.12.2025, 3-2-1-149-15,

p10). Sealjuures oli maakohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm,

11.02.2015, 3-2-1-151-14, p 13).

2-25-4784

19. Maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on kohtutäituri tasude ja täitekulude otsus, mille

osas jätkuva täitemenetluse aegumisega lõpetamist avaldaja taotleb, tehtud 23.03.2015 (dtl 2).

Ühelegi muule kohtutäituri tasu ja täitekulude otsusele ei ole avaldaja tuginenud.

20. TMS § 1 lg 1 p 16 kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta

täitedokumendiks. Avalduses märgitud kohtutäituri tasude ja täitekulude otsuse tegemise ajal

(23.03.2015) kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud

nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg 10 aastat ning lg 2 kohaselt algas lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg

kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist.

21. Seega, kui eeldada avalduses esitatud asjaolude tõesust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

välistatud, et avaldajal võib olla õiguskaitse vajadus siiski olemas. Kohtutäituri tasude ja

täitekulude 23.03.2015 otsuse tegemisest oli kohtusse pöördumise ajaks (27.03.2025) 10

aastat möödunud. Seda arvestades on avalduse menetlusse võtmisest keeldumine selle

õigusliku perspektiivituse tõttu olnud ennatlik.

22. Sealjuures on maakohus lubamatult hinnanud avaldusele lisatud kohtutäituri vastust.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud tõendeid hinnata ning kui hagiavalduses

esitatud asjaoludel ei saa tõendeid hindamata otsustada hagi menetlusse võtmise üle, tuleb

asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm, 13.02.2018, 2-17-8939, p

9; RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-149-15, p 10; RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p 12).

Eeltoodud põhimõtted kehtivad ringkonnakohtu hinnangul ka hagita menetluses.

23. Maakohtu kirjeldatud eksimuste tõttu tuleb määruskaebus rahuldada osas, milles avaldaja

taotleb asja saatmist tagasi esimese astme kohtule ja määruse tühistamist. Kolleegium saadab

avalduse tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna ringkonnakohtul

puudub avalduse menetlusse võtmise pädevus. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles

avaldaja taotleb asja saatmist menetluse jätkamiseks, põhjusel, et menetlust saab jätkata vaid

avalduse osas, mis on menetlusse võetud. Siinses asjas ei ole maakohus sellist otsustust (veel)

teinud.

24. Seoses määruskaebuse väidetega, et väärteo asjas ei saa nõuda 50% täituritasust, mistõttu

on nõue õigusvastane, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et sobivaks õiguskaitsevahendiks

sellisel juhul on kaebus kohtutäituri otsusele TMS § 217 alusel, mis tuleb viidatud paragrahvi

esimese lõike kohaselt esmalt esitada kohtutäiturile 10 päeva jooksul arvates päevast, kui

kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Sealjuures saab

tähtaja ennistamist nõuda TMS § 217 lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

25. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

26. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada

ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise

kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/