3-26-1294/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-26-1294

Määruse kuupäev

11. mai 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu seoses tähtajalise

elamisloa taotlemisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 29. aprillil 2026 X-i venekeelne kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) vastu, milles ta palub menetleda tema tähtajalise elamisloa saamise

küsimust.

Kohus korraldas kaebuse tõlkimise eesti keelde.

Kaebuse kohaselt esitas kaebaja PPA-le 23. veebruaril 2026 tähtajalise elamisloa taotluse ning

tasus riigilõivu 225 eurot. Kaebaja viibib vangistuses, ta soovib saada avavanglasse ning selleks

vajab ta tähtajalist elamisluba. Kaebaja sõnul kirjutas ta 11. mail 2023 PPA-le alalisest

elamisloast loobumise avalduse ning hiljem vabanduse emotsiooni ajel kirjutatu pärast.

3-26-1294

Kaebajal elavad Eestis alaealised lapsed ning elukaaslane, kes vajavad tema abi. Kaebaja palub

kohtult abi elamisloa saamisel.

2. Kohus jättis 4. mai 2026. a määrusega X-i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli välja tuua, millist

PPA haldusotsustust ta soovib kohtus vaidlustada ning millise HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud

nõude ta PPA vastu esitab. Samuti tuli kaebuselt tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus

ning teatada menetlusvormi eelistus.

3. Kaebaja esitas 4. mail 2026 vanglas kasutusel oleva e-toimiku kaudu menetlusabi taotluse,

milles palub vabastust riigilõivust ning teatas, et ta edastas PPA otsuse kohtule 3. mail 2026.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 5. mail 2026 posti teel esitatud kaebuse täiendus, milles

kaebaja palub võtta menetlusse tema kaebuse PPA 24. aprilli 2026. a vastusele nr 15.3-10/283-

1. Kaebuse täiendusele on lisatud riigi õigusabi taotlus, milles kaebaja palub võimaldada talle

õigusabi elamisloa andmisest keeldumise asja menetlemisel.

5. Tartu Halduskohtusse saabusid 8. mail 2026 kaebaja posti teel esitatud avaldused, milles

kaebaja rõhutab, et ta soovib saada ajutist elamisluba avavanglasse saamise eesmärgil. Kaebaja

sõnul on tal jäänud karistust kanda veel 11 kuud. Kaebaja palub kohtul aidata tal vormistada ja

saada tähtajaline elamisluba avavanglasse pääsemiseks.

6. Vastuseks kohtunõudele edastas PPA 11. mail 2026 kohtule X-i 23. veebruari 2026. a

elamisloa taotluse ja PPA 24. aprilli 2026. a kirja nr 15.3-10/283-1.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohtule arusaadavalt ei nõustu kaebaja talle tähtajalise elamisloa andmise menetluses

koostatud PPA 24. aprilli 2026. a kirjaga nr 15.3-10/283-1 ning soovib seda vaidlustada.

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

9. PPA andis kaebajale 24. aprilli 2024. a kirjas teada, et tema 23. veebruari 2026. a tähtajalise

elamisloa taotluse osas esinevad läbi vaatamata jätmise alused ning et tal on võimalus esitada

selle kohta hiljemalt 7. mail 2026 PPA-le oma seisukoht. Seega on elamisloa andmise menetlus

veel pooleli. Kuna PPA ei teinud 24. aprilli 2026. a kirjaga nr 15.3-10/283-1 kaebaja tähtajalise

elamisloa taotluse osas lõplikku otsust, on tegemist menetlustoiminguga.

Menetlustoimingute peale võib erandlikel juhtudel esitada tuvastamiskaebuse. Ilma haldusakti

või lõpliku toimingu vaidlustamiseta võib menetlustoimingu peale esitada kaebuse juhul, kui

see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata hiljem antavast haldusaktist või

lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Kaebaja ei tugine

sellele, et PPA 24. aprilli 2026. a kiri rikub tema õigusi sõltumata sellest, millega lõpeb tema

3-26-1294

tähtajalise elamisloa andmise menetlus. Samuti ei ole kohtule asja materjalide põhjal äratuntav,

et elamisloa andmise menetluses oleks tehtud vigu, mis tooksid vältimatult kaasa kaebaja

õigusi rikkuva tulemuse. Seega on kaebaja pöördunud praeguse kaebusega kohtu poole

ennatlikult. Kaebajal tuleks ära oodata tema elamisloa taotluse menetluse lõpptulemus. Alles

siis, kui PPA on teinud kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas lõpliku otsuse, on tal

võimalik esitada oma õiguste kaitseks 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast

arvates vaie PPA-le või kaebus kohtule (välismaalaste seaduse § 222 lg 1).

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

12. Kaebaja esitas 3. mail 2026 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja

soovib saada riigi õigusabi korras esindajat enda esindamiseks seoses tähtajalise elamisloa

taotlemisega nii haldus- kui ka kohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). RÕS § 6 lg 1

kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1

järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi

kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud varem kaebuseid halduskohtule

ning ta on suutnud kaitsta oma õigusi nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi

taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebajal ei ole

vaja halduskohtule esitatud kaebuses ega ka haldusmenetluses viidata õigusnormidele ja

kohtupraktikale, vaid piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja seisukohtade arusaadavast

kirjeldamisest. Praeguses asjas on kaebaja suutnud seda teha. Asja lahendamisel tähtsust

omavad õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika selgitab välja haldusorgan või kohus. Isiku

õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Ka haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip

(haldusmenetluse seaduse § 6). Seega puudub kohtul kahtlus, et kaebaja ei oleks võimeline

iseseisvalt menetluses osalema.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

13. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen