2-25-126440/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-126440

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-25-126440

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2026 Tallinn

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Palmiste

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu 400 euro

ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

503,79 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline

esindaja N M

Kostja: Air Baltic Corporation AS (välismaa registrikood

40003245752, asukoht Tehnikas 3, Marupes LV-1053, Läti

Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Villemson

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu.

2. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlg 400 eurot,

sissenõudekulud 40 eurot, seisuga 17.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 23,19 eurot

ja alates 18.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte suuremas summas kui 376,81 eurot.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

4. Jätta Lennuabi OÜ menetluskulud Air Baltic Corporation AS kanda.

5. Määrata Lennuabi OÜ menetluskulude suuruseks 981,43 eurot.

6. Välja mõista Air Baltic Corporation AS-lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

981,43 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb

esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust (RLS § 59 lg.15).

1 / 7

2-25-126440

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b

alusel hüvitist 400 eurot, seisuga 17.12.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 23,19 eurot,

VÕS § 113¹ lg 1 alusel sissenõudekulud 40 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 18.12.2025 kuni

kohtuotsuse täitmiseni viivis põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2. Hüvitisnõude aluseks on asjaolud, et A Z reisis 28.03.2025 kostja opereeritaval lennul BT880

suunaga Malaga-Tallinn. Lend BT880 suunaga Malaga-Tallinn pidi saabuma 28.03.2025 kell

17:50 kuid lend hilines ja saabus www.flightera.net andmetel 29.03.2025 kell 14:31. Lend

hilines 20 tundi ja 41 minutit. Lennu vahemaa Malaga-Tallinn vahel on 3285 km.

Kostja seisukohad

3. Kostja vaidleb hagile vastu.

4. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et reisijal A Z oli kinnitatud broneeringu kostja

28.03.2025 lennule BT880 suunal Malaga-Tallinn ning kostja lend hilines, jõudes

lõppsihtkohta 29.03.2025 kell 14.31. Kostja vastuväite alus on asjaolu, et reisija lennule ei

ilmunud ning ei teavitanud sellest lennuettevõtjat. Kostja ei ole kohustatud maksma reisijale

hüvitist, kuivõrd reisija ei ilmunud lennule.

Menetluse käik

5. Hageja esitas menetluses täiendava seisukoha, mille kohaselt reisija A Z ilmus lennule

õigeaegselt, läbis kõik turvakontrollid ja asus lennuki pardale. Lennuki pardal olles selgus, et

õhusõiduki uks ei sulgu. Reisijaid hoiti lennukis ca 1,5 tundi, kuni lennuettevõtja tehniline abi

püüdis parandada tehnilist viga (lennuki uks ei sulgunud). Kõik reisijad, sh A Z, suunati

tehnilise vea tõttu lennukist tagasi terminali. Eeltoodu kinnitab, et reisija täitis tingimuse – ta

ilmus õigeaegselt registreerimisele ja oli valmis lennuks. Kostja viidatud Euroopa Kohtu

lahend C-474/22 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna selles kaasuses otsustas reisija

lennujaama üldse mitte minna. Antud asjas oli reisija aga juba füüsiliselt lennuki pardal, kust

ta kostja süül (tehniline rike) eemaldati.

6. Lend BT880 lükkus edasi järgmisele päevale (29.03.2025), kuid reisijal oli vältimatu vajadus

jõuda sihtkohta 29.03.2025 hommikuks. Kuna kostja ei pakkunud reisijale asenduselende, mis

taganuks reisija sihtkohta jõudmise esimesel võimalusel, kasutas reisija oma õigust

asendusteekonnale. Reisija soetas omal käel piletid 28.03.2025 kell 14:31 kostja enda

opereeritud asenduslendudele BT678 (Malaga-Riia, väljumine 28.03.2025 kell 17:05) ja

BT361 (Riia-Tallinn, saabumine 29.03.2025 kell 00:15). Reisija jõudis lõppsihtkohta

Tallinnasse 29.03.2025 kell 00:15.

7. Algse lennu BT880 planeeritud saabumisaeg oli 28.03.2025 kell 17:50. Seega saabus reisija

sihtkohta 6 tundi ja 25 minutit hiljem. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt

(C402/07 Sturgeon v Condor Flugdienst GmbH) on reisijatel õigus hüvitisele, kui nad jõuavad

sihtkohta 3 tundi või enam pärast algselt planeeritud aega.

8. Kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu, vastupidi kostja

möönis, et lend BT880 hilines, jõudes lõppsihtkohta järgmisel päeval 29.03.2025 kell 14.31.

Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika (vt asjad C-549/07: Wallentin-Hermann v Alitalia ja

C257/14: Corina van der Lans v KLM ) kohaselt ei loeta lennuki tehnilist riket, mis on omane

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, erakorraliseks asjaoluks.

2 / 7

2-25-126440

9. Asjaolu, et kostja lennu logi märgib reisija staatuseks "Not Boarded" lennu BT880 lõplikul

väljumisel 29.03.2025, on menetluslikult ebaoluline. Reisija ei saanudki sellel lennul viibida,

kuna ta kasutas kostja poolt põhjustatud pikaajalise viivituse tõttu asendustransporti, jõudes

sihtkohta ikkagi enam kui 3-tunnise hilinemisega võrreldes algse lepinguga ja oli lennu

BT880 väljumise ajaks (29.03.2025 kell 9.00) juba Tallinnas (saabus 29.03.2025 kell 00:15).

Reisija kannatas enam kui 6 tunnist ajakaotust kostja lennuki tehnilise rikke tõttu.

10. Kostja menetluses täiendavat seisukohta ei esitanud.

11. Tulenevalt TsMS § 231 lg.2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Seega tuleb lugeda hageja täiendavas seisukohas esitatud faktiväited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

13. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et A Z oli kinnitatud broneeringu kostja 28.03.2025 kell

12.15 lennule BT880 suunal Malaga-Tallinn. A Z ilmus lennule õigeaegselt, läbis kõik

turvakontrollid ja asus lennuki pardale. Lennuki pardal olles selgus, et õhusõiduki uks ei

sulgu. Tegemist oli tehnilise rikkega. Reisijatel paluti lennukist lahkuda. A Z oma õigust

asendusteekonnale. Reisija soetas omal käel piletid 28.03.2025 kell 14:31 kostja opereeritud

asenduslendudele BT678 (Malaga-Riia, väljumine 28.03.2025 kell 17:05) ja BT361 (Riia-

Tallinn, saabumine 29.03.2025 kell 00:15). Reisija jõudis lõppsihtkohta Tallinnasse

29.03.2025 kell 00:15. Algse lennu BT880 planeeritud saabumisaeg oli 28.03.2025 kell 17:50.

Seega saabus reisija sihtkohta 6 tundi ja 25 minutit hiljem. Lennu vahemaa Malaga-Tallinn

vahel on 3285 km. Algne lend BT880 väljus uuesti 29.03.2025 kell 9.00 ja saabus sihtkohta

29.03.2025 kell 00:15. Sellele reisile A Z ei ilmunud. Reisija loovutas oma hüvitise nõude

Lennuabi OÜ-le.

14. Sisuliselt on poolte vahel vaidlus üksnes küsimuses kas A Z oleks pidanud asenduslennu

kasutamise asemel ilmuma 20 tundi ja 45 minutit hiljem teistkordselt tehnilise rikke tõttu

edasi lükatud lennule BT880 ning kas teistkordsele õhkutõusmiskatsele mitteilmumine

vabastab kostja hüvitise maksmise kohustusest.

15. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas lennu BT880 hilinemine oli pikaajaline ning kas selle

hilinemise eest vastutab kostja.

16. 19. novembri 2009. aasta kohtuotsuses Sturgeon jt (C-402/07 ja C-432/07, EU:C:2009:716,

punktid 49, 52 ja 60) võrdles Euroopa Kohus nende ebamugavuste ja kahju liiki ja raskusastet,

mis on tekitatud tühistatud lennu reisijale, kes pidi ootama, et talle pakutaks asenduslendu,

ning nende ebamugavuste ja kahju liiki ja raskusastet, mida kannatas reisija, kelle lend hilines.

Viimane pidi seega ootama, kuni õhusõiduk oli õhkutõusmiseks valmis ja ta pidi olema

tingimata ilmunud registreerimisele, sest ta ilmus lennule. Need kahte liiki reisijad pidid seega

näitama üles kannatlikkust, et jõuda oma lõppsihtkohta, mistõttu on nad vaieldamatult

kandnud kahju, mis seisnes kaotatud ajas, mida saab pöördumatu iseloomu tõttu korvata vaid

hüvitisega. Nimetatud reisijaid, kes kandsid analoogset kahju, ei tohi võrdse kohtlemise

põhimõtte kohaselt kohelda erinevalt. Otsustav asjaolu, mis viis Euroopa Kohtu järelduseni, et

pikaajaline hilinemine lennu saabumisel tuleb võrdsustada lennu tühistamisega, on see, et

reisijad, kelle lend pikaajaliselt hilineb, kannatavad sarnaselt reisijatega, kelle lend on

tühistatud, pöördumatut kahju, mis seisneb kolm tundi või rohkem kaotatud ajas, mida saab

korvata vaid hüvitisega (vt selle kohta 19. novembri 2009. aasta kohtuotsus Sturgeon jt, C-

402/07 ja C-432/07, EU:C:2009:716, punktid 52, 53 ja 61; 23. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus

Nelson jt, C-581/10 ja C-629/10, EU:C:2012:657, punkt 54, ning 12. märtsi 2020. aasta

3 / 7

2-25-126440

kohtuotsus Finnair, C832/18, EU:C:2020:204, punkt 23). Seega on lennu tühistamise korral

või lõppsihtkohta saabumisel pikaajalise hilinemise eest määruse nr 261/2004 artikli 7 lõikes 1

ette nähtud hüvitise saamise õigus lahutamatult seotud kaotatud ajaga kolm tundi või rohkem.

17. Kuivõrd lend BT880 pidi algselt väljuma 28.03.2025 kell 12.15 ja saabuma sihtkohta

28.03.2025 kell 17.50 aga väljus alles 29.03.2025 kell 9.00 ning saabus sihtkohta kell 14.31

ehk rohkem kui kolm tundi plaanitust hiljem, tuleb lugeda lennu hilinemist pikaajaliseks.

18. Lend hilines tehnilise rikke tõttu ning reisijatel paluti lennukist lahkuda. Kohtupraktika

kohaselt ei loeta lennuki tehnilist riket, mis on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele,

erakorraliseks asjaoluks (vt asjad C-549/07: Wallentin-Hermann v Alitalia ja C-257/14: Corina

van der Lans v KLM). Erakorraliste asjaoludena saab üksnes kvalifitseerida sündmusi, mis

oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased

ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Wallentin-Hermann, C-549/07, p 23; McDonagh,

C12/11, p 29; van der Lans, C-257/14, p 36). Samas ei vabasta ka mitte kõik erakorralised

asjaolud lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest, vaid üksnes need, mida ei oleks

saanud vältida isegi siis, kui oleks kasutatud kõiki tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavaid

vahendeid (vt Wallentin-Hermann, C-549/07, p-d 39–41). Seega on tehnilise rikka näol

tegemist asjaoluga, millega reisijatele kaasnevate negatiivsete tarajärgede eest vastutab kostja.

19. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses kas A Ze mitteilmumine lennu BT880

teistkordsele väljumisele vabastab kostja hüvitise maksmise kohustusest.

20. Euroopa Kohus on 25.01.2024 asjas nr C-474/221 (Laudamotion GmbH v flightright, GmbH)

teinud eelotsustuse küsimuses, kas määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb

tõlgendada nii, et selle määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise

saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga

võrreldes kolm tundi või rohkem, peab lennureisija ilmuma õigeks ajaks registreerimisele.

21. Nimetatud lahendis sedastas kohus, et Määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 1 punktist a ja lõike

2 punktist a tuleneb, et seda määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja

asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel,

et esiteks on neil reisijatel kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja et teiseks ilmuvad nad

õigeks ajaks registreerimisele, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 5 osutatud tühistamise

korral. Kuna need kaks tingimust on kumulatiivsed, ei saa reisija ilmumist registreerimisele

eeldada sellest, et tal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule (24. oktoobri 2019. aasta

kohtumäärus easyJet Airline, C-756/18, EU:C:2019:902, punkt 25). Olgu täpsustatud, et selle

artikli 3 lõike 2 punkti a soovitav toime nõuab, et reisijad ilmuksid õigeks ajaks lennujaama,

täpsemalt tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde, eesmärgiga lennata ette nähtud sihtkohta,

isegi juhul, kui nad on enne lennujaama tulekut ennast juba veebis registreerinud (C-474/221

p.21).

22. Kuna määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 alusel hüvitise maksmise aluseks oleva ajakaotuse

tõttu kannatavad kõik hilinenud lendude reisijad ühtemoodi ning seetõttu on seda võimalik

heastada standarditud meetme abil, ilma et oleks vaja hinnata iga asjaomase reisija olukorda

individuaalselt. Seega võib niisugust meedet kohaldada viivitamatult (23. oktoobri 2012. aasta

kohtuotsus Nelson jt, C-581/10 ja C-629/10, EU:C:2012:657, punkt 52). Teiseks tuleb

rõhutada, et 19. novembri 2009. aasta kohtuotsuse Sturgeon jt (C-402/07 ja C-432/07,

EU:C:2009:716) punktides 33–36 ja 39, mida selles küsimuses kinnitati eelkõige 21.

detsembri 2021. aasta kohtuotsuses Corendon Airlines (C-395/20, EU:C:2021:1041, punkt

18), tõdes Euroopa Kohus, et tühistatud lennud ja hilinenud lennud moodustavad kaks selgelt

eristuvat lendude kategooriat, kuna vastavalt nimetatud määruse artikli 2 punktile l on

tühistamine – erinevalt lennu hilinemisest – tingitud asjaolust, et algselt kavandatud lend jääb

ära. Kui lend pikaajaliselt hilineb, on see aga mõeldud toimuma, mistõttu tuleb teha

registreerimistoimingud. Sellest järeldub, et hilinenud lennu reisijaid ei saa vabastada

4 / 7

2-25-126440

kohustusest ilmuda registreerimisele, mis on sõnaselgelt ette nähtud määruse nr 261/2004

artikli 3 lõike 2 punktis a. (C-474/221 p.28-30).

23. Eeltoodust tulenevalt on reisijal lennu pikaajalise hilinemise korral lennuhüvitisele

kvalifitseerumiseks kohustus esiteks omada kinnitatud broneeringut asjaomasele lennule ja et

teiseks ilmuda õigeks ajaks registreerimisele. A Z on mõlemad tingimused täitnud. Tal oli

kinnitatud broneering lennule BT880 ning ta ilmus ka õigeks ajaks registreerimisele, istudes

juba lennukis kui tuli teade lennu pikaajalise edasilükkamise kohta tehnilise rikke tõttu. Seega

said talle osaks kõik lennu pikaajalise edasilükkamisega kaasnevad ebamugavused, mille

kompenseerimiseks määruse 261/2004 artikkel 7 hüvitise ette näeb. A Ze olukord on oluliselt

erinev reisija olukorrast kes Euroopa Kohtu lahendi C-474/221 kohaselt teades ette lennu

edasilükkamisest ei ilmunud õigeks ajaks lennuettevõtja juurde lennule registreerumisele ega

kandnud seetõttu ka samaväärseid ebamugavusi võrreldes nende reisijatega kes ilmusid

lennule.

24. Kuivõrd Euroopa Kohus on leidnud, et pikaajaline hilinemine lennu saabumisel tuleb

võrdsustada lennu tühistamisega (Sturgeon jt, C-402/07 ja C-432/07, EU:C:2009:716, punktid

52, 53 ja 61; 23. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Nelson jt, C-581/10 ja C-629/10,

EU:C:2012:657, punkt 54, ning 12. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Finnair, C-832/18,

EU:C:2020:204, punkt 23), on reisijal õigus kasutada sihtpunkti lendamiseks asenduslende

(Sturgeon jt (C-402/07 ja C-432/07, EU:C:2009:716, punktid 49, 52 ja 60). Asjaomasele

lennule kinnitatud broneeringu omamise ja õigeks ajaks registreerimisele ilmumise korral

põhilennu tehnilise rikke tõttu pikaajalise hilinemise puhul asenduslennu kasutamine ei ole

käsitletav põhilennule vabatahtliku mitteilmumisena, mistõttu ei vabasta see kostjat

vastutusest.

25. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 261/2004, 11. veebruar 2004 määruse art 7 lg.1

p.b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro

ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1

500– 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks

lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast

kavandatud aega.

26. Kuivõrd A Z jõudis lähtekohast (Malaga) sihtkohta (Tallinn) rohkem kui kolm tundi hiljem

ning selle vahemaa pikkus on 3285 km kohaldub tema suhtes määruse art 7 lg.1 p.b ning tuleb

välja mõista hüvitis 400 eurot.

27. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise seadusjärgses määras 23,19 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks

muutunud viivist alates kosjale nõude esitamisest 27.05.2025 kuni hagi esitamiseni

17.12.2025 VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras, kokku 23,19 eurot. VÕS § 101 lg

1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja

nõude hagiavalduse esitamise sisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas.

28. Hageja on esitanud nõude mõista välja ka edasiulatuv viivis kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on

piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja

tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui

viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja

5 / 7

2-25-126440

seda tõendanud ei ole. Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg.1 teises

lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (18.12.2025) kuni

põhinõude täieliku tasumiseni rahuldada, kuid piirata see 376,81 euroga (põhivõlg 400 eurot –

eraldi välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivis 23,19 eurot).

29. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Kuivõrd kohus mõistis hageja kasuks välja viivise,

mõistab kohus VÕS § 113¹ lg 1 alusel välja ka sissenõudekulud 40 eurot. Hageja on

kohtueelselt teinud toiminguid võla sissenõudmiseks (dtl 44).

Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus

30. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1

rahalise suuruse.

31. Kuivõrd kohus rahuldab hagi tuleb hageja menetluskulud TsMS § 162 lg.1 alusel jätta kostja

kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

32. TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud peavad olema kantud seoses

kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg.5) ning menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg.10).

33. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku

996,43 eurot, sh riigilõiv 226,43 eurot ja õigusabikulu 770 eurot.

34. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud 5 tunni ja 30

minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot.

35. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu ja leiab, et need ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatud ega vajalikud. Kostja hinnangul on tegemist tüüpilise lennuhüvitise vaidlusega

ning hageja kui professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõtja menetlusdokumendid põhinevad

tüüpvormidel, mistõttu on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud. Kohus sellise seisukohaga ei

nõustu.

36. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga ja kostja

vastuväitega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub

rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS

§ 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

38. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu 226,43 eurot.

Kohus leiab, et tegemist on TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg 1 mõttes vajaliku ja põhjendatud

menetluskuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

39. Hageja taotleb esindajakulude hüvitamist 770 euro ulatuses. Esindajakulu on menetluskulu

TsMS § 138 lg.2, § 144 p.1 alusel. TsMS § 175 lg.1 kohaselt mõistab kohus lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale

on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabi 5 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 140

eurot. Kohus peab hageja poolt kohtumenetluses tehtud toiminguid vajalikuks ning sellele

kulunud aega põhjendatuks, välja arvatud 02.11.2025 toiming „maksekäsu kiirmenetluse

avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus“, milleks kulus menetluskulu nimekirja kohaselt

6 / 7

2-25-126440

15 min e. 35 eurot. Vastavalt TsMS § 172 lg.9 ja § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu

piiratud 20 euroga. Sellest tulenevalt tuleb hageja menetluskulude hüvitist vähendada 15 euro

võrra.

40. Kohtu hinnangul on mõistlik ka hageja esindaja poolt rakendatud tunnitasumäär. Kohus leiab,

et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab üldjoontes

kohtupraktikas aktsepteeritule. Riigikohus on pidanud TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikuks määraks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo

03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4), samuti 205,58 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022,

2-21-1824, p 13) ning 220 eurot ilma käibemaksuta (RKKKm 18.10.2023, 1-22-7663, p 17).

Nii ringkonnakohtu kui ka esimese astme kohtutes on tunnustatud ka 250 euro suurust

tunnihinda ilma käibemaksuta (TlnRgKm 14.03.2023 2-22-3891, p 36; TlnHKm 06.12.2022,

3-22-2325, p 30). Advokatuuri liikmeks mitteoleval esindajal on siiski põhjendatud

keskmistest advokaadi tunnitasumääradest madalam tasumäär, sest advokatuuri liikmete

tunnitasumäära sisse tuleb arvestada ka mh advokaadi kutsesobivuse ja kutsetegevuse üle

järelevalvet teostava advokatuuri liikmemaks ja kutsekindlustus, millist kulu advokatuuri

liikmeks mitteoleval esindajal ei ole.

41. Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes

märkinud, et ta on käibemaksukohuslane.

42. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

981,43 eurot (996,43-15).

43. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

44. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg.2).

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Palmiste Kohtunik

7 / 7