2-25-7055/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-7055

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7055

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi I.A vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

6093,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: I.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja I.A-lt Bondora AS-i kasuks 2700,05 eurot, millest põhivõlg on 2329,73

eurot ja 11.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 370,32 eurot.

3. Mõista välja I.A-lt Bondora AS-i kasuks põhivõlalt, 2329,73 eurolt viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hagi suuremas osas põhivõla ja viivise nõudes.

5. Jätta poolte menetluskulud 45% ulatuses I.A kanda ja 55% ulatuses Bondora AS-i

kanda.

6. Mõista välja I.A-lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud summas 436,37 eurot.

7. Mõista välja I.A-lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt 436,37 eurolt viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus pooltle kätte. Toimetada kohtuotsus kostjale, I.A-le, kätte

avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2-25-7055

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule

(Kalevi tn 1, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn

1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 07.05.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse I.A (kostja) vastu,

mida täpsustas 21.05.2025, 20.06.2025, 14.07.2025 ja 11.02.2026. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõla 4261,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1357,29 eurot ja viivise

põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista

kostjalt välja põhivõla 2329,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 742,01 eurot ning

viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Teise alternatiivina palub hageja mõista kostjalt välja

põhivõla 2329,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 312,66 eurot ning viivise põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr

1647525, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 6000 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja

maksma hagejale lepingutasu 379 eurot, laenu põhiosalt intressi 8,3% aastas ja haldustasu 4%

aastas. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi ning haldustasu maksegraafiku

alusel igakuiste annuiteetmaksetena lõpptähtajaga 13.11.2024. Kostja rikkus lepingust

tulenevat maksekohustust ja jättis tasumata 2022. aasta märtsi, aprilli, mai ja juuni

osamaksed. Hageja andis 17.05.2022 kirjas kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

likvideerimiseks hiljemalt 16.06.2022 ja hoiatas, et võla mittetasumise korral ütleb lepingu

erakorraliselt üles. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 17.06.2022 lepingu

üles. Kostja tasus lepingu alusel hagejale laenumakseid kokku summas 3670,27 eurot ja

maksegraafiku järgi on tasumata laenu põhiosa summas 4261,54 eurot. Kostjaga lepingu

sõlmimisel järgis hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid menetlusökonoomilistel

põhjustel loobub hageja intressinõudest ja nõuab kostjalt üksnes tagastamata krediidi põhiosa

ja viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Hageja esitas alternatiivsete

nõuete alusena nõuete ümberarvestused, mille kohaselt on kostjal tagastamata laenu põhiosa

summas 2329,73 eurot. Esimese ümberarvestuse kohaselt on hageja määranud maksed uuesti

selliselt, et kostja pidi maksma laenu põhiosalt intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras ja teise

ümberarvestuse kohaselt ei pidanud kostja intressi maksma. Hageja leiab, et ka esimese

ümberarvestuse kohaselt on leping kehtivalt üles öeldud 17.06.2022 ja hageja nõuab

alternatiivselt kostjalt laenu põhiosa summas 2329,73 eurot ja viivist alates lepingu

2-25-7055

ülesütlemisest. Teise ümberarvestuse kohaselt pidi laenu põhiosa olema tasutud hiljemalt

13.11.2024 ja hageja nõuab teise alternatiivina kostjalt laenu põhiosa summas 2329,73 eurot

ning viivist alates 14.11.2024.

2. Kohus võttis hagi 22.07.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale muul viisil dokumente kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus

dokumendid kostjale kätte avalikult teate avaldamisega Ametlikes Teadannetes. Teade ilmus

02.02.2026. TsMS § 317 lg 5 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel teate avaldamisest, s.o 18.02.2026. Seega saabus kostjale hagile

vastamiseks määratud tähtpäev 11.03.2026. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Hageja, Bondora AS on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu oma majandustegevuse

raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS

§ 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu,

on tarbijakrediidileping.

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1 alusel krediidi kulukuse

määra ülempiiri ületamise tõttu) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7

alusel) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima nõude

õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098/50, p 13).

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

2-25-7055

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on

kostja laenuvõimet analüüsinud, kuid ei ole kohtule esitanud täpseid andmeid selle kohta, kui

suured olid kostja sissetulekud, kohustused ja majapidamiskulude suurus ning kuidas on

hageja seda kontrollinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud välja hagis asjaolusid,

millest saaks järeldada, et hageja oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on menetluses esitanud kolm alternatiivset nõuet. Hageja primaarsest nõudest nähtub,

et hageja on loobunud alates lepingu ülesütlemisest intressinõudest ning nõuab viivist

seadusjärgses määras, kuid on kuni lepingu ülesütlemiseni arvestanud kostja poolt tehtud

makseid ka lepingujärgse intressi katteks. Hageja esimene alternatiivne nõue on esitatud

lähtuvalt ümberarvestusest, kus esimesed 39 osamakset on suurusega 151,52 (va esimene, mis

on 149,34 eurot) ning viimased 21 osamakset on suurusega 4,42 eurot (va viimane 13.11.2024

osamakse, mis on 4,46 eurot). Hageja leiab, et sellise ümberarvestuse korral on lepingu

ülesütlemine kehtiv ning hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast,

s.o 17.06.2022, ning põhiosa, kust on maha arvestatud kõik kostja poolt tehtud maksed.

Hageja teine alternatiivne nõue on esitatud lähtuvalt ümberarvestusest, kus hageja on

osamaksete suuruseks märkinud summad, mis olid märgitud esialgse maksegraafiku põhiosa

summa tulpa. Hageja nõuab teise alternatiivse nõudena viivist alates lepingu lõppemisest

14.11.2024 ning samas summas põhivõlga kui esimeses alternatiivses nõudes.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt põhjendatud hageja teine alternatiivnõue üksnes tagasi

maksmata laenu põhiosa ja seadusjärgses määras viivise nõudes alates laenulepingu

lõppemisest. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud (vt TlnRkKm 09.06.2025, 2-23-122204,

p 9), et ümberarvestuse puhul tuleb vähendada krediidi tagasimakseid, ning et hageja peab

vähendama kogu kostja võlgnetavat krediidi põhiosa, jagades vähendatud põhiosa

tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja kostja vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele.

Kohtu hinnangul vastab sellisele kriteeriumile hageja teine esitatud ümberarvestus, kus hageja

on osamaksete suuruseks märkinud summad, mis olid märgitud esialgse maksegraafiku

põhiosa summa tulpa.

Kuna laenulepingu viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 13.11.2024, on käesolevaks

hetkeks kõik tarbijakrediidilepingu osamaksed muutunud sissenõutavaks. Kostja sai laenu

6000 eurot ning on teostanud hagejale tagasimakseid kokku summas 3670,27 eurot. Seega on

kostjal tasumata põhivõlg 2329,73 eurot.

4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

2-25-7055

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on perioodi 14.11.2024–11.05.2026 osas muutunud

sissenõutavaks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis summas 370,32 eurot.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja nõue edasiulatuva viivise väljamõistmiseks

põhivõlalt seadusjärgses määras.

5. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ehk rahuldab hageja teise

alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2329,73 eurot, 11.05.2026

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 370,32 eurot ning viivise põhivõlalt 2329,73 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja muud nõuded suuremas ulatuses põhivõla ja viivise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis

kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga ja sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas

5618,83 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 4261,54 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 6062,42 eurot. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja 2700,05 eurot. Seega

rahuldab kohus hageja nõude 45% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 45% ulatuses kostja

kanda ning 55% ulatuses hageja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 630 eurot ja

lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 339,70 eurot. Hageja lepingulise esindaja taotleb

tasu järgmiselt:

-

29.04.2025 hagiavalduse koostamine – 1 tund, tasu 100 eur/h, kokku 100 eurot;

-

16.05.2025 kohtumäärusega tutvumine – 6 minutit, 90 eur/h, kokku 9 eurot;

-

21.05.2025 kohtule vastuse koostamine – 10 minutit, 90 eur/h, kokku 15 eurot;

-

14.07.2025 seisukoha koostamine kohtule – 46 minutit, 90 eur/h, kokku 69 eurot;

-

31.07.2025 materjalidega tutvumine – 3 minutit, 90 eur/h, kokku 4,50 eurot;

-

09.02.2026 analüüs ja toimingud – 10 minutit, 90 eur/h, kokku 15 eurot;

-

10.02.2026 täiendava seisukoha koostamine – 2 tundi ja 4 minutit, 48 eur/h, kokku

99,20 eurot;

-

21.04.2026 kohtumääruse ja kirjaga tutvumine – 10 minutit, 48 eur/h, kokku 8 eurot;

2-25-7055

-

30.04.2026 menetluskulude nimekirja koostamine – 25 minutit, 48 eur/h, kokku 20

eurot.

7.1. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub

menetluskulude koosseisu.

Kohus kontrollis, et kostja tasus hagiavalduselt riigilõivu 630 eurot. Riigilõivu on tasutud

seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 630

eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

7.2. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks

menetluskuluks.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis

vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 4 tundi ja 54 minutit on põhjendatud

ja vajalik. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasud 100 eurot, 90 eurot ja 48 eurot

tunnis (ilma käibemaksuta), on põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 4 tunni ja 54 minuti

eest kokku 339,70 eurot (ilma käibemaksuta).

Seega loeb kohus kokku vajalikuks ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kuluks 969,70

eurot, sh riigilõiv 630 eurot ning lepingulise esindaja kulu 339,70 eurot.

7.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 45% ulatuses,

s.o summas 436,37 eurot (969,70 x 45%) kostjalt hageja kasuks välja.

7.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

8. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja

tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale

menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse

kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik