Legislator Case Law & Legislation
2-26-6039/7 AI generated

2-26-6039/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-26-6039/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Green-Moto OÜ ja V.M-i (Z.F) ning Z.F-i Mõista V.M-ilt ja Z.F-ilt solidaarselt välja Green-Moto (pankrotis) pankrotivarasse 34

Legislator headnote

AI generated

2-26-6039/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Green-Moto OÜ ja V.M-i (Z.F) ning Z.F-i Mõista V.M-ilt ja Z.F-ilt solidaarselt välja Green-Moto (pankrotis) pankrotivarasse 34

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6039

Tsiviilasi

Green-Moto OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne

Tammer hagi V.M ja Z.F vastu tehingute tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamiseks ja saadu hüvitamiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

64 400,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Green-Moto OÜ (pankrotis)

(registrikood

11497707) pankrotihaldur Anne Tammer (Advokaadibüroo

Tammer & Tammer; e-post

Kostja I V.M (isikukood XXX; aadress XXX-i 48106,

Jõgevamaa; e-post

Kostja II Z.F (isikukood XXX; aadress XXX-i 48106,

Jõgevamaa; e-post

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Green-Moto OÜ ja V.M-i (Z.F) ning Z.F-i

(Z.F) vahel sõlmitud IsoteQ soojustatud betoonivormide müügileping.

3. Mõista V.M-ilt ja Z.F-ilt solidaarselt välja Green-Moto (pankrotis) pankrotivarasse 34

630,54 eurot ja viivis põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Green-Moto OÜ ja V.M-i ning Z.F-i vahel

sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingud, millega Green-Moto OÜ võttis üle V.M-i ning

Z.F-i kohustused tasuda JAH Teenus OÜ-le nende elamu ehitamiseks 2024.a. tehtud

ehitustööde eest.

5. Mõista V.M-ilt ja Z.F-ilt solidaarselt välja Green-Moto (pankrotis) pankrotivarasse 23

835,23 eurot ja viivis põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

6. Jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda.

7. Välja mõista solidaarselt V.M-ilt ja Z.F-ilt hageja Green-Moto (pankrotis) kasuks

hageja kantud menetluskulu summas 70 eurot.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja Green-Moto OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer esitas 16.03.2026 hagi V.M-i

ja Z.F-i vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja saadu hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt:

(i)

Tartu Maakohus nimetas 28.11.2025.a. võlgnikule ajutise pankrotihalduri ja kuulutas

05.02.2026.a. välja võlgniku pankroti (lisad 1 ja 2). Kohus nimetas pankrotihalduriks Anne

Tammeri (hageja).

(ii)

V.M ja Z.F (kostjad) omandasid 14.07.2023.a. Põltsamaa vallaga sõlmitud lepingu alusel

ühisomandisse kinnisasja Põltsamaa linnas XXX.

(iii)

Kostjad soovisid kinnisasjale ehitada üksikelamu ja tellisid selleks Sirje Projektbüroo OÜ-lt

(11137854) elamu arhitektuuriosa eelprojekti. 06.10.2023.a. on võlgnik maksnud kostjate

eest Sirje Projektbüroo OÜ-le 4200 eurot eelprojekti koostamise eest (lisa 5). 25.09.2023.a.

2(6)

ja 31.10.2023.a. on projekteerija esitanud Põltsamaa Vallavalitsusele ehitusloa taotluse,

mille alusel Põltsamaa Vallavalitsus väljastas 03.11.2023.a. ehitusloa kinnisasjale

üksikelamu püstitamiseks (lisad 6 ja 7).

(iv)

25.09.2023.a. tegi ehitusettevõtja JAH Teenus OÜ (12988270) kostjatele hinnapakkumise

summas 19 683,70 eurot elamu vundamendi ja 1. korruse põranda ehitamiseks (lisa 8).

Kostjad ja JAH Teenus OÜ (edaspidi JAH Teenus) sõlmisid 2023.a. suulise kokkuleppe,

mille alusel alustas JAH Teenus 23.10.2023.a. kostjatele kuuluvale kinnisasjale elamu

ehitamisega. JAH Teenus pidi kostjatele kuuluvale kinnisasjale ehitama elamu „võtmed

kätte“ tulemusega. Kirjalikku töövõtulepingut kostjate elamu ehitamiseks ei ole sõlmitud

(lisa 9).

(v)

Kostjate elamuehitusel kasutatud IsoteQ soojustatud betoonivormid tellis ja ostis võlgnik

Ungari äriühingult IsoteQ Block Kft. Võlgniku nimel pidas läbirääkimisi ja tegi tellimuse

juhatuse liige V.M. Tellimuse aluseks olid kostjate elamu ehitusjoonised. Võlgnik tasus

IsoteQ Block Kft-le 09.08.2024 a arve nr IB5458/2024/V alusel 32 904,61 eurot (lisa 11),

30.09.2024. a arve nr IB5466/2024/V alusel 882,20 eurot (lisa 12) ja 15.11.2024. a arve nr

IB5474/2024/V alusel 843,73 eurot (lisa 13), kokku 34 630,54 eurot (lisa 14).

(vi)

Elamu ehitustööde eest tasumiseks väljastas JAH Teenus arved võlgnikule. Arvete

selgitustes märgitud tööd ei vasta tegelikkusele (näiteks, lisad 15–18). Võlgniku

raamatupidamises on kajastatud JAH Teenus arveid kokku summas 104 638,93 eurot (lisa

20).

(vii)

Kuigi võlgniku raamatupidamisandmete järgi on kõik ülaltoodud JAH Teenuse arved

tasutud, siis võlgniku arvelduskontolt on tehtud JAH Teenusele makseid 2023.a. 12 679,85

eurot ja 2024.a. 23 835,23 eurot, kokku 36 707,08 eurot (lisa 19).

(viii)

JAH Teenus lõpetas elamu ehitustööde tegemise 2024. a detsembri alguses (lisa 9, p-d 7-9).

JAH Teenus esitas kostjatele kuluaruande ja 09.12.2024. a arve nr 490 summas 29 562,58

eurot elamu ehitustööde eest tasumiseks (lisad 21 ja 22). Arve saajaks on märgitud võlgnik.

Arve kirjelduses märgitud tööd ei ole õiged. Võlgnik ega kostjad ei ole arvet nr 490 eurot

tasunud. 12.02.2025. a esitas JAH Teenus Tartu Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu mh

põhivõlgnevuse 29 562,58 euro väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-25-7295) (lisa 23).

(ix)

Tsiviilasjas nr 2-25-7295 esitatud kostjate vastusest ja esitatud tõenditest nähtub, et

29.11.2023.a. saatis Z.F JAH Teenusele sõnumi, milles kostjad palusid arve ehitustööde

eest esitada võlgnikule (lisa 9, p 6, lisa 24). Kostjate arvates leppisid JAH Teenus, kostjad ja

võlgnik kokku selles, et kostjate ja JAH Teenus vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate

tasude maksmise kohustused täidab kostjate asemel võlgnik. Kostjad on seisukohal, et JAH

Teenusel puudub alus töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude esitamiseks kostjate

vastu, sest maksmise kohustus on JAH Teenus nõusolekul üle läinud võlgnikule (lisa 9, p-d

6, 11, 29, 30). Kostjad taotlesid võlgniku kaasamist tsiviilasja nr 2-25-7295 menetlusse

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel.

(x)

JAH Teenus kostjate väidetega ei nõustunud ning märkis, et tuli kostjate soovile vastu

esitada arve võlgnikule. JAH Teenus selgitas, et arve esitati võlgnikule vaid selleks, et

kostjad saaksid oma maksukoormust optimeerida, st ettevõtte alt arveid tasudes saaks

käibemaksu riigilt tagasi küsida, ning JAH Teenus märkis arvele alati kostjate poolt ette

määratud selgituse ja summad. JAH Teenus arvates ei oleks selline arvete esitamine vajalik

olnud, kui võlgnik oleks soovinud kostjate kohustuse üle võtta (lisa 25, p 2.2 ja 2.3).

(xi)

30.04.2024. a on võlgnik ostnud Profikliima OÜ-lt maasoojuspumba 10 082,08 euro eest

(käibemaksuta hind 8264 eurot). Maasoojuspump ei olnud vajalik võlgniku

majandustegevuses. Ehitusloa taotlusest ja ehitusloast nähtub, et kostjate elamu energia- ja

soojusallikaks on kavandatud maasoojus ning soojuspump (lisa 6, lk 5-6, ja lisa 7, lk 4-5).

Järelikult osteti maasoojuspump kostjate elamu varustamiseks soojusega. Võlgnik ei ole

maasoojuspumpa hagejale üle andnud ning pankrotivara hulgas seda ei ole.

(xii)

Võlgniku ajutine haldur nimetati 28.11.2025.a. (lisa 1). Võlgniku pankrot kuulutati välja

05.02.2026.a. (lisa 2). Betoonivormide müügileping sõlmiti 2024.a. Seega on leping

3(6)

sõlmitud enne pankroti väljakuulutamist ning enne ajutise halduri nimetamist viie aasta

jooksul. Täidetud on PankrS § 109 lg-s 1 ja § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud ajalise kriteeriumi

nõuded, mille kohaselt peab tehing olema tehtud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ja

viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

(xiii)

Kostjad ehitasid elamu seinad ja vahelae võlgniku poolt ostetud IsoteQ betoonivormidest.

Järelikult on võlgnik võõrandanud IsoteQ betoonivormid kostjatele ja kostjad on need ära

kasutanud oma elamu ehitamisel. Leping on sõlmitud võlgniku majandustegevuses, seega

eelduslikult on tegemist tasulise võõrandamisega - müügilepinguga. Hageja leiab, et

betoonivormide müügilepingul on kinke iseloom. Võlgniku raamatupidamisest ei nähtu, et

kostjad oleks nende eest midagi maksnud. Kostjad omandasid võlgniku vara 34 630,54 euro

väärtuses selle eest vastusooritust tegemata.

(xiv)

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagi rahuldamine eelnimetatud alusel ei ole võimalik,

palub hageja tunnistada müügilepingu kehtetuks PankrS § 110 lg 1 p 3 alusel. PankrS § 110

lg 1 punkti 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, kui tehing tehti kolme aasta

jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult

võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas

sellega võlausaldajate huve. Hageja leiab, et kõik eeldused PankrS § 109 lg 1 ja PankrS §

110 lg 1 p 3 alusel müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks on täidetud.

(xv)

Võlgniku pankrotimenetluses on esitanud nõudeid 5 võlausaldajat, kokku summas 94 526,53

eurot. Seega on võlgnikul pankrotimenetluses olemas võlausaldajad, kelle huvisid PankrS §

109 lg. 1 tähenduses kahjustas kostjatega sõlmitud leping. Kui võlgnik ei oleks kostjatega

müügilepingut sõlminud, siis oleks betoonivormid jäänud pankrotivara hulka ning võlgniku

pankrotimenetluses oleks saanud nende müügist rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas

ulatuses. Tõenäoliselt oleks saanud betoonivormid müüa 34 000 euro eest, see raha

laekunuks pankrotivara hulka ja selle arvel oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate

nõudeid.

(xvi)

PankrS § 119 lg 3 järgi tuleb kostjatel hüvitada IsoteQ betoonivormide väärtus 34 630,54

eurot. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest

saadud kasu ja teise lause järgi võib üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise

või äravõtmise korral nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt, kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul

põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistatud lepingu alusel saadu väärtus tuleb kindlaks määrata tehingu kehtetuks

tunnistamise aja seisuga. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus

ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hagiavaldusele lisatud IsoteQ Block Kft arved

tõendavad, et betoonivormide turuhind on 34 630,54 eurot (lisad 11 – 13). Hageja palub

kostjatelt välja mõista hüvitise 34 630,54 eurot.

(xvii) Hageja palub PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks

võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud kohustuste ülevõtmise lepingud, millega võlgnik võttis

üle kostjate kohustused tasuda JAH Teenusele kostjate elamu ehitamiseks 2024.a. tehtud

ehitustööde eest. Kostjad, nende hulgas võlgniku juhatuse liige, on avaldanud, et elamu

ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingust tuleneva kostjate tasu maksmise kohustused täidab

võlgnik. Hageja hinnangul saab sellest järeldada, et vähemalt kostjad ja võlgnik on sõlminud

lepingud, mille kohaselt kostjate kohustused JAH Teenus ees täidab võlgnik.

(xviii) Võlgnik kahjustas JAH Teenusega sõlmitud elamu ehitamise töövõtulepingust tulenevate

kostjate isiklike kohustuste ülevõtmisega teadlikult võlausaldajate huve, sest kostjate elamu

ehitamine ei olnud seotud võlgniku majandustegevusega ning võlgnikul polnud mingit

vajadust seda kohustust üle võtta, kostjate kohustuste ülevõtmisega suurenesid võlgniku

kohustused, mille täitmise tulemusena vähenesid võlgniku varad, kuid vastusooritus puudus.

(xix)

Võlgnik tegi tagasivõidetavad tehingud 2024.a. Seega on PankrS § 109 lg-s 1 ja § 110 lg 1

p-s 3 sätestatud ajalise kriteeriumi nõuded, mille kohaselt peab tehing olema tehtud enne

võlgniku pankroti väljakuulutamist ja viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

4(6)

Kostjad on võlgniku lähikondsed, kelle puhul eeldatakse, et nad teadsid, et võlgnik kahjustas

tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3).

(xx)

Hageja leiab, et kõik eeldused PankrS § 109 lg. 1 ja PankrS § 110 lg. 1 p. 3 alusel kostjate

kohustuste ülevõtmise lepingute kehtetuks tunnistamiseks on täidetud. Alternatiivselt saab

võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistada PankrS § 110 lg 1 p 3

alusel.

(xxi)

Korraldades oma elamu ehitamise eest tasumise võlgniku arvel pidid kostjad aru saama, et

kahjustavad sellega võlgniku ja võlgniku võlausaldajate huve. Kostjate kohustuse

tagastamine kostjatele on võimatu, sest kostjate kohustused JAH Teenus ees on täidetud, v.a.

vaidlus 29 562,58 euro üle (tsiviilasi nr 2-25-7295). Võlgnik täitis 2024.a. kostjate eest

nende kohustusi JAH Teenusele summas 23 835,23 eurot, mille ulatuses kostjad vabanesid

oma kohustuste täitmisest JAH Teenus ees. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi võib

üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu ja teise lause järgi võib üleantud

eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral nõuda ka selle eest

hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui saadu

väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama

saadu hariliku väärtuse. Kostjatel tuleb PankrS § 119 lg 3 ja VÕS § 1032 alusel hüvitada

võlgniku pankrotivarasse 23 835,23 eurot.

(xxii) Hageja on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude, mille kohaselt, juhul kui kohus ei tuvasta,

et võlgniku ja kostjate vahel olid sõlmitud IsoteQ betoonivormide müügileping ja kostjate

kohustuste ülevõtmise lepingud, siis palub hageja rahuldada oma nõuded käsundita

asjaajamise sätete järgi.

3. Hageja on kohtule esitanud tõenditena:

-

Tartu Maakohtu 28.11.2025.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-25-17505 (dtl 14-17);

-

Tartu Maakohtu 05.02.2026.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-25-17505 (dtl 18-27);

-

Äriregistri väljavõte Green-Moto OÜ kohta (dtl 28-31);

-

Kinnistusraamatu väljavõte XXX (reg osa 23508050)(dtl 32-33);

-

Swedbank väljavõte Sirje Projektbüroo OÜ-le tasumise kohta (dtl 34);

-

Ehitusloa taotlus (dtl 35-42);

-

Ehitusluba (dtl 43-48);

-

JAH Teenus OÜ 25.09.2023 hinnapakkumine (dtl 49-50);

-

Kostjate vastus tsiviilasjas nr 2-25-7295 (dtl 51-62);

-

Ehitusvaldkonna asjatundja Margus Sarmeti arvamus (dtl 63-84);

-

IsoteQ Block Kft 09.08.2024 arve nr IB5458/2024/V summas 32 904,61 eurot (dtl 85-86);

-

IsoteQ Block Kft 30.09.2024 arve nr IB5466/2024/V summas 882,20 eurot (dtl 87);

-

IsoteQ Block Kft 15.11.2024 arve nr IB5474/2024/V summas 843,73 eurot (dtl 88);

-

Swedbank väljavõte IsoteQ Block Kft tasumiste kohta (dtl 89);

-

JAH Teenus OÜ 08.11.2024 arve nr 486 (dtl 90);

-

JAH Teenus OÜ kuluaruanne (arve nr 486)(dtl 91);

-

JAH Teenus OÜ 22.11.2024 arve nr 487 (dtl 92);

-

JAH Teenus OÜ kuluaruanne (arve nr 487)(dtl 93-101);

-

Swedbank väljavõte JAH Teenus OÜ-le tehtud maksete kohta (dtl 102);

-

Väljavõte võlgniku raamatupidamisest JAH Teenus OÜ kohta (dtl 103);

-

JAH Teenus OÜ 09.12.2024 arve nr 490 (dtl 104);

-

JAH Teenus OÜ kuluaruanne (arve nr 490)(dtl 105-116);

-

JAH Teenus OÜ hagiavaldus kostjate vastu tsiviilasjas nr 2-25-7295)(dtl 117-127);

-

Z.F-i sõnum arve tegemise kohta Green-Moto OÜ-le (dtl 128);

-

JAH Teenus OÜ 02.10.2025 seisukoht tsiviilasjas nr 2-25-7295 (dtl 129-133);

-

Majandusaasta aruanne 2024 (GreenMoto OÜ)(dtl 134-142);

-

Bilanss 30.11.2025 (Green-Moto OÜ)(dtl 143);

-

Kasumiaruanne 01.01.2025 – 30.11.2025 (Green-Moto OÜ) (dtl 144).

5(6)

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24.03.2026 määrusega. Z.F-ile on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 25.03.2026 ning V.M-ile e-kirja teel

13.04.2026.

Kohus kohustas kostjaid hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest

arvates. Kohus juhtis 24.03.2026 menetlusse võtmise määruses kostjate tähelepanu ka sellele, et

kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostjad vastust hagile ei

esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostjate kanda.

7. Kohus kohustas hagejat 14 päeva jooksul 24.03.2026 määruse kättesaamisest alates esitama

menetluskulude olemasolul menetluskulude nimekirja kohtule. Hageja kohtule menetluskulude

nimekirja esitanud ei ole.

Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita kohtule menetluskulude nimekirja, loeb kohus, et hagejal ei

ole käesoleva määruse tegemise ajaks menetluskulusid, v.a. riigilõiv, mille suurus tuleneb seadusest.

Kui kohus lahendab asja tagaseljaotsusega, kostja õigeksvõtul põhineva otsusega või lõpetab menetluse

avaldusest loobumise või asjas kompromissi sõlmimise tõttu, märgib kohus menetluskulude jaotuse ning

hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks ja hageja ei saa hiljem menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

8. Hageja on tasunud hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot. Nimetatud kulu

tuleneb seadusest ja on täielikult põhjendatud.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulu

summas 70 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

6(6)